KLINEFELTERI SÜNDROOM Tartu Raatuse Gümnaasium Põhjus Põhjuseks on üks üleliigne naissugu ehk Xkromosoom. See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Esineb ainult poiste seas. Sagedus Haiguse esinemise sagedus on 2,2:1000. Välistunnused Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi.
Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni Kilpnääre- intensiivistab rakuvaheainet, reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust Neerupealised- toodavad adrenaliini, ergutab südametegevust, tõstab veresuhkrut Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist
Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb (normaalselt on glükoosi tase veres 0,8 1,1 g/l ).Kui glükoosi on veres juba 1,6 1,8 g/l, on neerude glükoosi tagasiimendamise võime ammendatud ja glükoos läheb üle uriini. Insuliini puudulikkuse korral areneb suhkrutõbi. Lisaks toodab kõhunääre veel seedeensüüme. Sugunäärmed Testosterooni funktsioonide hulka kuulub mehe sugunäärmete arengu ja sekundaarsete sootunnuste väljakujunemise tagamine. Lisaks on testosteroonil valgu sünteesi (eriti lihasvalkude sünteesi) soodustav toime, millega seletub mehe organismis suhteliselt suurem lihasmassi osakaal võrreldes naisega. Samuti on hormooniga seotud mehe vere suhteliselt suurem hemoglobiinisisaldus ja erütrotsüütide hulk. Veel seostatakse testosterooni mõjuga mõningaid mehe psüühika ja käitumise erijooni, näit agressiivsust jms. Testosterooni produktsioon
ained, mida iseloomustab erinev toimeaeg, väga aktiivsed ja spetsiifilised. Sisenõrenäärmete tegevuse suurenemine (hormooni eritub rohkem) ja vähenemine (hormooni eritub vähem) põhjustab häireid kogu organismis. Sisenõrenäärmeid on 7 (harknäärmega 8). Nende kõigi tegevust juhib ajuripats. 3. Täienda. Hormooni mõju organismile Sisenõrenääre 1.Inimese kasvu mõjutamine ajuripats 2.Sootunnuste arenemine sugunäärmed 3.Vererõhu tõstmine neerupealised 4.Suhkrute ainevahetuse regulatsioon kõhunääre 5.Ööäevaste rütmide reguleerimine käbikeha
Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. · Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas.
laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi. Östrogeen ja progesteroon. Östrogeene produtseerivad foliikulid, munasarjakude, platsenta, (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul
Pankreas Insuliin; Glükagoon; Neerupealised Neerupealiste koor Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K ainevahetust; Glükokortikoidid- tõstavad veresuhkrut, põhjustavad hüperlipeemiat, eosinopeeniat ja lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne toime ja samuti põletikke pärssiv toime; Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine,
Harknääre koosneb koorest ja säsist. Ülesandeks on mõjutada aktiivselt organismi kasvu ja arengut lapseeas. 12. Pankrease ehk kõhunäärme hormoonid, ülesanded 1) A-rakud toodavad glükagooni 2) B-rakud toodavad insuliini 13. Insuliin. Tema puudusel tekib.. ...süsivesikute ehk energia puudus organismis (diabeet ehk suhkruhaigus) 14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit
soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. · Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
8. Näita joonisel sisenõrenäärmeid! 9. Selgita sisenõrenäärmete hormoonide ülesandeid! Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonide sünteesivate näärmete talitust Kilpnääre mõjutab eritusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Neerupealsed toodavad adrenaliini Kõhunääre toodab insuliini Sugunääre mõjutab sootunnuste arengut 2
6) Kõhunääre asub mao taga. Kõige tähtsam hormoon on insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. Veresuhkru sisalduse vähendamine (rakkudesse energia tootmiseks). Glükagoon suurendada veresuhkru sisaldust. Maksas ja lihastes on suhkrut, mida saab võtta. Suhkrutõbi ehk diabeet insuliini ei toodeta, toodetakse liiga vähe või mitteregulaarselt. 7) Sugunäärmed hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Sugurakkude tootmine ja suguhormoonide tootmine. Mõned hormoonid hakkavad tööle alles murdeeas. Suguhormoonid meestel testosteroon, naistel östrogeen.
Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut Hormoonid - keemilised ained, mis aitavad reguleerida ainevahetust Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid ühendavad närvikiud
Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel. Naisel toodavad sugurhormoone munasarjad ja mehel munandid. Kui ei oleks neid hormoone, siis võiks nt nii mehel kui naisel kasvada habe, rinnad jne. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Väiksemadki muutused hormoonide sünteesis põhjustavad suuri häireid organismi talitluses. Järelikult kui meil
0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku
Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y) Vastsündinud oskavad keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääle, neil on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus. Kaasasündinud refleksid (nt. haaramisrefleks). Poiste ja tüdrukute erinevused kasvatuses ja arengus: Kasvamise suurenemine toimub erinevas vanuses, tüdrukutel varem. Tüdrukute areng on kiirem (u 2 aastat poistest ees sugutunnused, suguküpsus).
vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii
mina, et on õige toetada neid, kes ise toime ei tule. Suuremad sotsiaal -ja lastetoetused võivad olla abiks paljudele, kes endaga ei suuda toime tulla. Võib-olla tänu nendele saab mõni laps või puudega inimene selle raha enda arengusse panustada ja lõppkokkuvõttes suudab toota riigile rohkem väärtust kui need väikesed abirahad, mis tol hetkel osutusid suureks abiks. Pean ka tähtsaks, et naistel kui ka meestel oleks võrdsed võimalused. Sootunnuste järgi kedagi paremaks, halvemaks või sobivamaks pidada ei ole õige. Minu arvates ei ole ühiskonnas kohta soorollide põhistel väärtustel - naine istugu köögis ja mees garaažis. Igal ühel on õigus ennast teostada alal, mille kutsumust ta endas tunneb. Samuti käib sotsiaalliberalismi juurde igaühe õigus tasuta haridusele. Haridus on edu võti ja kui vähem kindlustatud inimene peab selle eest maksma, siis võib ta otsustada haridust mitte omandada
Mittespetsiifiline immuunsus on kaasasündinud; sissetungijad hävitatakse valimatult Valgelibled on spetsiaalsed rakud, mis teostavad immuunvastust; rühm värvituid rakke, kuhu kuuluvad mitmed erineva tööpõhimõttega vererakud Antigeen on molekul, mis kutsub esile antikehade tootmise; organismile võõras molekul; molekul, mis kutsub esile immuunvastuse Kasvuhormoon Kasvu reguleerimine Testosteroon Meeste sekundaarsete sootunnuste arenemine Insuliin Glükoosi eraldamine vereringest ja talletamine lihastes Glükagoon Maksa glükoosivarude lagundamine glükoosiks Adrenaliin Vastupidavuse suurendamine koormuse ja stressi ajal Oksütotsiin Rinnapiima eritumine pärast sünnistamist Östrogeen Naise sekundaarsete sootunnuste arenemine Sterioidhormoonid Peptiidhormoonid Lahustumine Lahustub rasvades Lahustub vees
· Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides 19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu aitavad organismil kasutada energia tootmiseks vajalikku glükoosi 20. Naissuguhormoonide ülesanded organismis · ÖSTROGEENID aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel stimuleerivad sugulist aktiivsust avaldavad mõju süsivesikute ja valkude ainevahetusele · PROGESTEROON valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks soodustab loote arengut 21. Testosteroon on meessuguhormoon, mille ülesandeks organismis on: · Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel
selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi Ra v i v õ i ma lu s e d Haigust ennast ei ole võimalik ravida. Söömist piirata ja rakendada püsivalt füüsilist koormust, et ära hoida rasket rasvumist. Hormonaalne asendusravi - sootunnuste väljaarenemiseks suguhormoonidega alates puberteedieast. Psühhiaatriline nõustamine - perele toetuse pakkumine. Lapse käitumisele tuleb seada kindlad piirid, mis on lubatud, mis mitte. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!
suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Hormoonid mjuhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Peaajus asub väikese kirsi suurune ajuripats ehk hüpofüüs. Ajuripats on inimorganismis "juhtnäääre", sest ta korraldab kõigi teiste hormooninääärmete tööd. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin
kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes · Kõhunääre Insuliin o Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse o Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist · Sugunäärmed Hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone Endokrinoloogia tegeleb sisenõrenäärmete haigustega Koehormoonid mitmesugused rakurühmad teiste kudede koostises, mis on võimelised hormoone sünteesima. Nt seedimise reguleerimisel, kus mõjutavad seedenõrede eritumist ja seedeelundite talitust Kergema suhkrutõve raviks tuleb muuta toitumisharjumusi ja vähendada kehakaalu
Kõhunääre e. pankreas Mao taga Toodab insuliini (reguleerib veresuhkru taset) ja glükagooni (lagundab glükogeeni glükoosiks). Sugunäärmed Munasarjad- naistel Mõjutab sootunnuste- vastavalt kas mehe või Munandid- meestel naise (nt. habame või rindade)- arengut Hormoonid Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides.
närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka? Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel
Vitamiin K puudusel võivad tekkida: aeglustub vere hüübimine, esinevad ninaverejooksud, kergesti tekivad verevalumid. K-vitamiini puudus tekib haigestumisel (kaksteistsõrmiku-, maksa-, kõhunäärmehaigused). Vitamiin B puudusel võivad tekkida: limaskesta põletik, naha ekseemid. Hormoonid Hormoonid on kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust. Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Hormoonid juhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Aitavad korraldada ainevahetust. Hormoonide puudumine Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima.
http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 15 Sugunäärmed Naisel munasarjad Mehel munandid Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid 1. http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does- 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:N-Acetylserotonin-3D-sticks.png 3. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Estrone_3D_spacefill.png?uselang=et 4. (http://biology.clc.uc.edu/courses/bio105/endocrin.htm 5. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sisenore/9-4-14-1.htm 6. http://www.scholarpedia
pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoone iseloomustab Hormoonid sünteesitakse spetsiaalsetes kudedes või näärmetes Hormoonid eritatakse vereringesse ja seal kantakse nad toimekohtadesse Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped)
Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eritub lõpuks uriiniga. Suhkrutõve raskema vormi korral tuleb süstida insuliini. Insuliin on pancreases beetarakkude toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga. Sugunäärmete hormoonid: Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Uurime lähedamalt: Suguküpsel naisel toodavad munasarjad munarakke, suguküpsel mehel munandid seemnerakke. Mehel võivad viljastamisvõimelised
arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmendi sünteesi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel
6. Millist hormooni toodavad neerupealised, selle mõju organismile. Toodab adrenaliini , mis parandab verevarustust, kiirendab hingamist ja südametööd, parandab lihaste ja aju energiavarustust. 7. Milleks kasutavad arstid adrenaliini? Adrenaliini kasutatakse esmaabivahendina südame seiskuse korral. See ergutab südamelihaste tööd. Samas kaasneb sellega oht rütmihäirete tekkeks. 8. Millist ülesannet täidavad suguhormoonid? Mõjutavad sootunnuste arengut 9. Millise haiguse puhul kasutatakse insuliini, adrenaliini, joodi? Suhkruhaiguseehk diabeedi 10. Milles seisneb hormoonravi kasulikkus ja kahjulikkus Kui hormooni süntees häiritud tekivad organismis suured häired.Selle vastu aitab hormoonpreparaatide tarvitamine, kuid nende kontrollimatu kasutamine võib oranismis tekitada kahjulikke muutusi.Kindlasti ei tohiks neid kasutada sportlike saavutuste parandamiseks. 11. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. a
selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA. 20. MEESSUGUHORMOON; ÜL: E. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne, sellest alates intensiivistub.Pärast 40 eluaastat hakkab langema. ÜL:.Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile. Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 21. NAISSUGUJORMOONID, ÜL: E. FOLLIIKULHORMOONID ÖSTROON JA ÖSTRADIOOL Naise organismis arenevad sugurakud perioodiliselt korduva kuuajalise tsükli vältel (menstraaltsükkel) ÜL: ÖSTROGEENID : aktiveerivad suguorganite arengut ja
Mina ja puberteet Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist. Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest
soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas glükogeen sünteesimine Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sugunäärmed Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. . Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sisenõrenäärmed Inimese sisenõrenäärmed ja nende eritatud hormoonide toime: Keemiline Nääre Hormoon Toime struktuur
Rühma kuuluvad kuuluvad keemiliselt steroidide hulka, bioloogiliselt toimelt on nad östradiool, östroon ja östriool (neist aktiivseim kasvufaktorid, mis avaldavad mõju esimene ja levinuim viimane). Toimivad sugulisele käitumisele ning suguelundite talitlusse ja organismi ainevahetusse sugutunnuste arenemisele. Sugunäärmete hormoonid ensüümreaktsioonide mõjutamise kaudu. mõjutavad sootunnuste- vastavalt Gestageenid- rasedust garanteerivad hormoonid. kas mehe või naise (näiteks habeme progesteroon- moodustub kolesteroolist ja esineb või rindade)- arengut. Sugunäärmed loomadel tiinusajal kollakehas. Olulised ka hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb platsenta hormoonid. tööle sugunäärmed. Nende poolt toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone.
Sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng väärtused, hoiakud, õige-vale. Vaimne areng teadmised, oskused. Õppimine keskkonna poolt tingitud muutus. Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii pos kui neg). Küpsemine muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Kasvamine pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood periood, kus mingi võime areneb väga kiiresti (nt 2-3 eluaasta kõne kiire areng; 8-9 eluaasta suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid). Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga).
sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon Kilpnääre türoksiin Hormooni mõju Nääre Hormoon Ööpäevase rütmi reguleerimine käbikeha Melatoniin Ergutab südame tegevust Neerupealis Adrenaliin Naiste sootunnuste areng Munasari Östrogeen, progesteroon Veresuhkru kasutamine Neerupealis adrenaliin lihasrakkudes Glükoosi muutumine glükogeeniks Kõhunääre insuliin hiigelkasv Ajuripats Kasvuhormoon Vastupidavuse suurenemine neerupealis Adrenaliin
Kõrvalkilpnääre Harknääre Immuunsuse kinnitamine Kõhunääre Insuliin glükoosglükogeen Neerupealsed Adrenaliin Kiirendab organismi talitlusi Neerupealsete koor Suguhormoonid Mees-ja naissuguhormoonid Sootunnuste kujunemine, sugufunktsioonid 15. Vitamiinid Mõiste: madalamolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, kuuludes liitensüümide koostisesse reguleerivad ainevahetust Liigitus: rasvlahustuvad (A,D,K,F),varud maksas ; veeslahustuvad (B,C,H,P),varud minimaalsed Tuntumad vitamiinid ja nende toime organismis:
kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral. Kõhunääre ehk pankreas mao taga asuv nääre, mis toodab insuliini. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi e. Veresuhkru tungimist rakkudesse ja insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist
• kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni→veresuhkru tase langeb; • suurendab maksas glükogeenivarusid; • tõstab rasvade ja valkude sünteesi maksas; • alatalitlusel või puudumisel tekib hüperglükeemia→glükoosi ehk veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse. 10. Millised on mees- ja naissuguhormoonide peamised ülesanded inimese organismis? • primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujunemine; • üldine kasvamine ja arenemine; • normaalne seksuaalelu; • soo jätkamine. 1. Milline on inimese organismi närvisüsteemi ülesanne?reguleerida kõikide elundite tööd ja koordineerida erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimese organism viibib. 2. Kuidas jaguneb inimese organismi närvisüsteem?somaatiliseks ja autonoomseks 3. Millised on somaatilise närvisüsteemi ülesanded inimese organismis?
Parathormoon 50. Kirjuta tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete nimetused! Hormooni mõju Hormooni nimi Sisenõrenääre Ainevahetuse regulatsioon Türoksiin kilpnääre Inimese kasvu mõjutamine Ajuripats kasvuhormoon Mehele iseloomulike sootunnuste testosteroon Seemnesari arengut Naisele iseloomulike sootunnuste Östrogeenid Munasari arengut Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd - Ajuripats Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse Parathormoon kõrvalkilpnääre regulatsioon Ca verest luudesse Vererõhu tõstmine Antidiureetilin Ajuripats e hormoon
Parathormoon 50. Kirjuta tabelisse hormooni mõju järgi õiged hormoonid ja õiged näärmete nimetused! Hormooni mõju Hormooni nimi Sisenõrenääre Ainevahetuse regulatsioon Türoksiin kilpnääre Inimese kasvu mõjutamine Ajuripats kasvuhormoon Mehele iseloomulike sootunnuste testosteroon Seemnesari arengut Naisele iseloomulike sootunnuste Östrogeenid Munasari arengut Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd - Ajuripats Kaltsiumi ja fosfori aineahetuse Parathormoon kõrvalkilpnääre regulatsioon Ca verest luudesse Vererõhu tõstmine Antidiureetiline Ajuripats hormoon
Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused 1)intiimse läheduse tunne 2)naudingu saamine-orgasm 3)vastassoo omadused: kehalised-sootunnused; psüühilised omadused- mingid käitumisviisid. EMOTSIOONID Emovere- esile kutsuma, erutama, liigutama. Teaduslik sisu vs. igapäevane tähendus. Emotsioon- subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab endas füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele
närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu,
siseelundite jne talitlust 10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre Käbikeha asub peaajus, vähe arenenud nääre Kilpnääre sisenõrenääre (40 g), paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Neerupealised paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral) Kõhunääre asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin Sugunääre hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt kas mehe või naise - arengut 11) Hormoonipreparaadid Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonipreparaatide tarvitamine, näiteks suhkrutõve ravimisel. Kontrollimatu kasutamine võib tulla kahjulikuks 12) Suguelundid Mehe suguelundid- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja suguti Naise suguelundid- munasarjad, munajuhad, emakas, tupp ja välised suguelundid 13) Inimese areng 5-7 miljonit aastat tagasi inimahvi eellane 1-5 milj
Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. 3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin. 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes
*Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. Sotsiaalne kihistus Hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel. Objektiivsed alused: Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) Kihistumise põhjused Eestis 1. nõukogude haridus ja kvalifikatsioon 2. vanuse piirangud 3. piirangud sootunnuste alusel 4. piirangud rahvustunnuste alusel 5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus
Näiteks Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom. 3. Klienfelteri sündroom Klinefelteri sündroomi korral on poisslapsel kaks või enam Xkromosoomi ja üks või enam Ykromosoomi. Sündroom avaldub vaimse alaarengu ja naiseliku kehaehitusena, see on kaasasündinud geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud. Vastsündinud poisslapse kohta esineb sagedusega 2,2:1000. Üks üleliigne naissugu ehk Xkromosoom on põhjuseks. Ta määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Sellest tingituna kaasnevad psüühikahäired ja vaimne alaareng ja poisid on alates puberteedieast naiseliku kehaehitusega. Meessuguhormoonid on selle raviks. Sagedusega 2,2:1000 esineb haiged vastsündinud poisslapse kohta. Üleliigne naissugu ehk Xkromosoom on selle põhjuseks. Sünnirisk suureneb haige lapse puhul ema vanusega. Seetõttu kui mõnda rakku satub rohkem Xkromosoome, kui normim, siis ilmneb häire munaraku või spermatosoidi tekkel
grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. 3. Millised omadused on iseloomulikud hormoonidele? Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid
annaabi.ee 
