jalaväerühm) Tehnikatöökoda Töökomando Meditsiiniambulants Soomusrongirügement Soomusrong Nr. 1 Esimene soomusrong Vabadussõjas 10. dets. 1918 sai rindel tegutseva Soomusrongi Nr. 1 ülemaks kapten Anton Irv Soomusrongil asetsenud kahurist tulistati ka esimene kahurilask Eesti Vabadussõjas Soomusrong Nr.1 sai aja jooksul palju täiendusi Rong oli oma lahingutega väga edukas Hukkumised Kuna soomusrongid täitsid oma rolli suurepärastelt siis olid kaotused üpriski väikesed: Kuperjanovi partisanid kandsid suurimat kaotust, nende ridadest langes 70 Soomusrongi nr 2 koosseisus teenisid Vabadussõja ajal 727 isikut, nendest langesid 50 Teiste üksuste kaotused olid 50 piires Kokkuvõtteks Soomusrongid mängisid äärmiselt olulist rolli kaitses kui ka vasturünnakus Soomusrongid mängisid olulist, kuigi suuresti psühholoogilist rolli edu
Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati
1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat eestlast. Sõja algul oli 150 ohvitseri,-sõja lõpus oli üle 2000-de neid. 1.jaanuar 1918.a Eesti diviis Eesti Vabariigi sünd 23.veebruar 1918.a Eesti Vabadussõda! 28.novembril 1918 punaste pealetung Narva all , millele järgnes 5 nädalane taandumine. 1919.a jaanuar alustati vastupealetungi. Kuperjanov,Sakala, Scontspataljon Juhan Pitka poolt loodud soomusrongid. 1919.a 23 jaanuar saavutati võit Landesweri üle ja sellega anti panus Läti vabariigi loomisele. 2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris.
aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongide kasutate Eesti Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919
Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6
Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav arv ohvitsere. Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita. Õnneks tuldi meile aga appi ja osutati palju abi. Kindlasti tuleks mainida, et näiteks Suurbritannia laevastik oli sellel ajahetkel üks maailma edukamaid ja nii oli meie võit juba ootuspärasemaks muutunud. Kindlasti ei oleks meeldinud meie liitlastele, kui me oleksime kaotanud, vaatamata nende abile. Lahingutes olid eriti edukad meie soomusrongid, kõige silmapaistvamad olid soomusrongid, mis sõitsid Narva ja Tallinna vahel. Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka, tema juhtis soomusrongide ehitust. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega ja seal olid laskeavad, kust oli võimalik lasta. Soomusrongidega oli meil Venemaa ees eelis, kuna Venemaa ei saanud kasutada soomusronge, sest Narva raudteesild oli õhku lastud. Talvel saime me tänu soomusrongidele kergesti oma vägesid ümber paigutada, sest teed olid täis
määrati kapten Parts. Rindelolevast soomusrongist sai Laiarööpmeline soomusrong nr.1, ülemaks kapten Anton Irv. Kuna meie väljaõppeta ja ilma erilise võitlusvaimuta maavägi aina taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3. Selle ülemaks määrati Paul Georg Laamann. Kuna Parts määrati soomusrongide üldjuhiks, asus soomusrongi nr. 2 juhtima staabikapten Karl Paulus. Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull
25.veebr.1918 11.nov Saksamaa okupatisoon lõpp Eestis Compiegne'i vaherahu 3)Piirileping Vabadusõja võidu põhjused: Kuperjanovi üksused, Venemaal kodusõda, Johann Laidoneri sõjaplaan, välisabi: Soome mehed, 4)opleerimine (inimesed tagasi) Inglise laevastik, soomusrongid, Kaitseliit 5)TÜ varad tagastada
Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris
Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris
Jalaväesoomukid Rain Ramm 10c Soomustatud masinate areng algas Esimesest maailmasõjast, kui tekkis vajadus rünnata hästi kaitstud positsioone. Nii tekkisidki esimesed soomusmasinad tankid ja ka soomusrongid. Soomusrongid mängisid suurt rolli ka Eesti Vabadussõjas. Soomusautode ajalugu algab sellest, kui erinevad lahingmasinad asetati autodele ning kaeti õhukese, 9 millimeetri paksuse soomusega. Autodele paigutati ka kuulipildujatorn. Esimesed soomusautod jõudsid lahinguväljale 1914. aastal ning nendeks olid Rolls-Royce ja Lanchester. Neid kasutati vaid kiireteks rünneteks, sest oma halva läbibuse tõttu ei sobinud nad läänerinde kaevikusõtta. Lanchesteri kasutati ka pilootide
.............................................................................lk 5 · Raskekuulipildujad..............................................................................lk 5 · Suurtükid..............................................................................................lk 5 · Soomusautod........................................................................................lk 6 · Soomusrongid......................................................................................lk 6 · Tankid..................................................................................................lk 6 4.SÕJA EDASINE KÄIK 4.1 Nõukogude Venemaa Eesti taasvallutamise katse.....................................lk 7 4.2 Landeswehr'i sõda.....................................................................................lk 7 5. SÕJA LÕPETAMINE 5
Kalevlaste Maleva, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli rindele läinud arvukatel vabatahtlikel ja koolipoistel 3. Eestisõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4. Neljas tegur, mis jõudude tasakaalu Eesti vägede poole kallutama hakkas, olid soomusrongid. 7 Jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Võeti tagasi Tapa, siis Rakvere, 19 Jaanuaril ootamatu löögiga võeti tagasi ka Narva. Sõdurite meeleolu tõusis, relva saak paranes, just punaväelt saadud sõjasaagi näol. 14. Jaanuaril vabastasid teel Kuperjanovi partisanidega ühinenud soomusrongid Tartu. Lõunarinde otsustavai heitlus toimus Jaanuari kuu viimastel päevadel Paju mõisa väljadel, Ühelt
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Ra...
JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi. EESTI VÄGEDE PEALETUNG Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva. TARTU VABASTAMINE Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki esimesena ülikoolilinna. Nad vabastasid mitusada vangi, kes oleks muidu maha lastud. Enne linnast põgenemist jõudsid kommunistid siiski maha lasta 18 süütut inimest.
Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome vabatahtlikud, soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid. VASTUPEALETUNG JÄTKUB Veebruarist maini toimusid ägedad kaitselahingud. Sõjategevus jõuab Eestist väljapoole Eestlased vallutavad Pihkva ja jõuavad Daugava Jõeni LANDESWER'I SÕDA Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma ning võimule 1919. Aasta suvel tekkis ennistati seaduslik Läti Ajutine Eestlastel relvakonflikt Lätit Valitsus okupeerinud Saksa vägedega.
· 1918. aastal hakkas ta looma põrandaalust partisanisalka 10.1.13 · Paju lahing peeti 30.31. jaanuaril 1919. aastal Paju mõisa ümbruses, mis on Valga lähistel · Sõda oli Punaarmee ja eestlaste vahel · Eesti liitlaseks oli Soome · 1. rünnak mõisale nurjus, sest eestlased olid vähemuses punaarmee vastu, keda rünnati · Ka järgmine rünnak ei olnud kerge, sest Kuperjanovi vägesid ei saanud aidata soomusrongid, sest Tõlliste sild oli purustatud ja rongid ei pääsenud lahinguväljale piisavalt lähedale · Päeva jooksul tõrjuti kõik eestlaste rünnakud · Hämarikul ründasid eestlased taas ja seekord läks lahing käsivõitluseks, milles eestlased on osavad · Lahing oli verine: punaarmee kaotas 300 sõdurit ja eestlaste poolel oli haavatuid ja langenuid kokku 156, kelle hulgas oli ka Kurperjanov ise · Eestlased võitsid lahingu
· Soome vabatahtlikud · Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Inglise Eskaader 6. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Lubati maad, aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. 7. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? 86 000 meest 8. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? · Oma maa · Läti vabariik toetas · Soomusrongid · Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arvete õiendamiseks
siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lääneriikidel. Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad Elatustase langes ja tekkis toidupuudus, levisid epideemiad ja kehtestati töökohustus. Mitmed väiksed lootsid kehtestada iseseisvust. Suurenes sallimatus teiste riikide suhtes. Naised pidid tööle minema. Suurenes riigi osa majanduses. Levisid vasakpoolsed vaated. Vähenes religiooni mõju. Pariisi rahukonverents toimus peale esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes 1919 - 1920
jaanuari hommikul, kuid see lükkus edasi päeva võrra, kuna Tartu-Valga raudteel toimus rongiõnnetus, kus Põhja Poegi vedanud rongid kokku põrkasid ning seetõttu viibis nende saabumine rindele vägagi palju. Kuigi toimus selline kõrvalepõige, ei teadnud seda eesliinil olevad Eesti väeosad, Kuperjanovi partisanid ja soomusronglased ning alustasid juba ründeoperatsioone. 30. jaanuaril, kella kahe paiku pärastlõunal vallutasin kapten Anton Irve soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanid Paju mõisa. Soomusrongid püsisid kapten Partsi, kes sel hetkel viibis Tartu haiglas, andmetel Kanniste talu liinil, mis jääb raudteelt Paju mõisast 1,8 km kaugusele ning seal oli parim tagada mõisa kaitset. Samal ajal viibisid partisanide rood nii mõisas, lähedastes taludes ja ka reservis. Järgnevalt kutsus Valga peale suunduvate vägede üldjuht polkovnik Kalm aga soomusrongid Sangaste jaama tagasi
väeosadest laiali. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid. Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Vaikselt kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine. Sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning abiks tulid ka välisriigid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabat...
ilmuma oma endistesse väeosadesse ja Tallinnas asunud ohvitseride reservi. Täie hooga alustas staap tegevust alles peale alampolkovnik Joh. Laidoner kodumaale saabumist, kelle Ajutine Valitsus nimetas 23. detsembril Vabariigi sõjavägede ülemjuhatajaks. Ka soomusrongide meeskonnad, nii ohvitserid kui sõdurid, olid moodustatud vabatahtlikest, kus ohvitserid olid arvulises ülekaalus.Sellest ka sõja algusest peale soomusrongide edukas sõjaline tegevus.Võib julgesti öelda, et soomusrongid olid Eesti Vabadusõja edu pant. Samaaegselt kaitseväe moodustamisega toimus ka välisabi taotlemine. Välisdelegatsioonide tegevus ei seisnenud mitte ainult memorandumi esitamises Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kohta, vaid ka abi taotlemises sõjalise toetuse saamiseks.Esimesed välisdelegatsioonid otsustas Maanõukogu 1918. aasta jaanuaris saata Inglismaale, Prantsusmaale, Rootsi, Saksamaale ja Itaaliasse. Inglismaa,
Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega. *Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt (Pede). Natsionaliseeriti suurettevõtted, mõisad konfiskeeriti ja moodustati põllumajanduslikud ühistud(kommunid). Repressioonid 500 hukkus terroris; kirik ja usuorg sattusid põlu alla. *Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus. Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas põhjustasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi. Edukamad olid Kalevlaste Malev, Skautpataljon, Kuperjanovi Partisanide Pataljon., kooliõpilased, soomusrongid. Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi
- 1924 suri Leenin . Järgnes võimuvõitlus .' - Kuna trotski pooldas maailma revolutsiooni , taheti sotsialismi tuua eestisse - Salaja toodi eestisse võitlejaid ja relvi - 1 detsembri varahommikul 1924 , alustasid mässajad rünnakuid tondikasarmutele , toompeale , riigivanema majale, siseministeeriumile , politsei kaaskondadele, balti jaamale . - Valitsus reageeris kiiresti , ülemjuhatajaks kutsuti tagasi LAIDONER : kes saatis soomusrongid narva piirile - Keskpäevaks oli riigipöörde katse maha surutud Majanduskriis 1930 aastatel - 1929 algas ülemaailmne majanduskriis - Majanduskriis jõudis eestisse 1930 - Kõige enam kannatasid ettevõtted mis tootsid välisturule , põllumajandustoodangu hinnad langesid. Ka ettevõtted läksid pankrotti , üle eesti levis pankrott. Kasvas tööpuudus mida riik püüdis leevendada hädaabi töödega - Kriisi põhi oli 1931 -1933
reisijaid. Reisirongid võivad sõita nii elektri kui ka diisli jõul. Reisirongide vagunid on kohandatud reisijate vedamiseks. Soomusrong Soomusrong on kindlustatud rong, mis on kuulikindel. Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka.
Rinde paindlikumaks juhtimiseks moodustas ülemjuhataja 24. detsembril 1918 Lõuna-Eestis 2. diviisi polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Manööversõjas kandvat osa etendanud soomusrongid koondati 20. veebruaril 1919 omaette divisjoniks, mis 23. augustil laiendati diviisiks kapten Karl Partsi juhtimisel. Eesti- Läti piiril asuvad väed allutati 27. märtsil moodustatud 3. diviisi juhatusele eesotsas kindral Põdderiga. Tema asemel asus Kaitseliitu juhtima Eduard Alver. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
nõustub aitama, kuna nad ei taha, et Soome lahe lõunarannik langeks punaste kätte. Soomest saabub eestlastele appi ligikaudu 3500 soomlast. 1919. aasta jaanuari algul suundus Karl Parts oma kahe soomusrongiga Tartu poole. Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt. Natukene enne Tartusse jõudmist tuli neile vastu punaste soomusrong, mis kahjustas eestlaste ühte soomusrongi, kuid sai seejärel hävitava hoobi. Veel enne lahkumist aga tapsid punased 18 vangishoitud eestlast, kes aga sama nädala laupäeval maeti. Kuperjanovlased, soomusrongi dessandid ja soomusrong piirasid allesjäävad punased sisse,
Kordamisküsimused ajaloos: Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha ? Sest selleks oli vaja venemaa , kui saksamaa lüüasaamist maailmasõjas, nad aga võitlesid erinevatel pooltel. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased ? Pooldasid vene tsaari sest vene koosseisus oli neil lootus kaitsta oma privileege. Alles tsaari – venemaa kokkuvarisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti – Liivi ja kuramaa ühendamisele saksamaaga. Kuidas mõjutas 1 ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli ? *Sõja käigus mobiliseeriti 100 000 eestlast (10 000 hukkus) – HALB ! *Loodi Eesti ohvitserkond (ilma selleta poleks tõenäoliselt vabadussõda võitnud *Alustati põlevkivi kaevadamist *Tekkis puudus kõigist tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, kohv, tee, petrooleum, riie ...
· meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid iseseisvust kaitsma Eesti vägede ümberkorraldamine: · sõjavägede ülemjuhatajaks määrati kindral Laidoner Välisabi saamine: · Soome vabatahtlikud · Laevastiku ? eskaader Vastupealetungi algus 7. jaanuaril .........: · põhijõuks olid soomusrongid, mis koos kuperjanovlastega vabastasid Tartu · Utrias maabunud meredessant tõrjus enamlased Narvast · 1. veebruaril hõivati pärast ägedat Paju lahingut oluline raudteesõlm Valga · veebruari algul oli Eesti jälle võõrvägedest puhastatud, kui enamlased löödi välja ka Võrust ja Petserist Landeswehri sõda (1919.a. suvel Põhja-Läti) Landeswehr baltisakslaste maakaitsevägi: · peale Läti kütipolkude üleminekut enamlaste poolele Läti kaitseväe tuumikuks
Taanist ja Rootsist, kuid nende arv oli väiksem. Lisaks saadi abi relvastuse ja laskemoona näol. Näiteks brittidelt saadi 24 lennukit. Pöörde tõi rahvaväe ümberkorraldamine ja Laidoneri määramine juhiks, mis tõi kaasa sõjalise distsipliini kehtimise. Lisaks aitasid pööret saavutada soomusrongid, mida kasutati sõjategevuses. Need olid tavalised vagunid, mis olid kindlustatud liivakottide ja mõnede plaatidega. Soomusrongid olid talveolukorras kõige efektiivsem viis vägesid ümber paigutada, kuna teed olid täis tuisanud ja autosid ei olnud. Venemaa ei saanud ronge kasutada, seda eelkõige Põhja-Eestis, sest Narva raudteesild oli sakslaste poolt õhku lastud ja Venemaa ei saanud Eestisse ronge tuua. Soomusrongide arendamisega tegeles väga palju Johann Pitka. Eesti vägede pealetungil suudeti Vene väed tõrjuda etnilise piiri taha. Venemaa loodeosas
Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure klii...
JULIUS KUPERJANOV 11.10.1894-02.02.1919 Elulugu Sündis Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo su...
Vaenlane oli lõunapoolt, Lätist, rohkesti uusi vägesid juurdetoonud; meie mehed olid aga alatasa kestnud võitlusist, kannatades ühtlasi toidu ja unepuudust, kurnatud ja väsinud. Kuid sellest hoolimata tungiti edasi, keegi ei tahtnud maha jääda, ei partisanid ega nende juht. Viimaks jõudsid partisanid ägedate võitluste järel Valga võtme, Paju mõisa alla. Hoolimata sellest, et soomusrongid ei saanud siin veel partisane toetada, kuna VäikeEmajõe sild on purustatud, tungis 3. kompanii leitnant J. Soodla juhatusel pärast rasket võitlust otse taganevate venelaste kannul 30. jaanuaril Paju mõisa sisse. Kuid õhtul hakkas vaenlane Paju mõisale kahe soomusrongi ja rohkete patareide ning soomusauto toetusel peale tungima. Leitnant J. Soodla pani oma rooduga viimse võimaluseni vastu. Viimaks oli ta liiga suure surve ja peamiselt laskemoona nappusel sunnitud lahkuma.
29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid 2) Juhan Pitka poolt juhitud meredessandid soome lahe rannikul 3) Eesti rahvavägi oli juba suurenenud 13000 meheni 4) Peale selle oli olemas veel vabatahtlike väeosad: Koolipoistest üksus Kalevlastest malev Kuperjaanovi Partisanide Pataljon Skaut Pataljon 6.jaanuar 1919 Laidoner teatas vastu pealetung ja see algas 7.jaanuaril Tallinn-Narva suund. Juba 9.jaanuaril vabastati Tapa. 12.jaanuaril Rakvere, 14.jaanuaril Tartu, 19.jaanuar Narva, 30. Ja 31
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner...
juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva ning tõrjusid Rahvaväed üksusega Punaarme Narva jõe idakaldale 14. jaanuar hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisandid ootamatult Tartu. Punaarmee tõi kohale värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua piisavalt sõjajõude ja seega pidi
Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11.1918 Vabadussõja algus (venemaa loobus Bresti rahust) - mobilisatsiooni läbikukkumine (puudus korralik sõjavägi) - koolipoisid - Landeswehri sõda (Läti aadlike maakaitsevägi), 23.06.1919 Võnnu(Cesis?) lahing - Soome, Suurbritannia abi; soomusrongid - Venemaa püüd näidata kui osa Vene kodusõjast - 03.01.1920 relvavaherahu - 02.02.1920 Tartu rahu - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Eesti suveräänsuse kinnitamine - Eesti riigipiirid, Eestile Petserimaa, Narva jõe tagused alad - Lubadus tagastada Eestile kultuurivarad - Luba Venemaa eestlastel Eestisse pöörduda - Reparatsioonid 15 miljonit kuldrubla Eesti omariikluse saavutamine
autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete abil. *Kas vabadussõda oli osa Venemaa kodusõjast? ei *Mis oli peamine põhjus mis aitas kaasa eestlaste edule vabadussõjas? Välisabi, mis parandas eestlaste võitlusmoraali. Tänu välisabile paranes ka sõjaväe varustatus.Silmapaistvat edu saavutasid ka Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid ja ka meredessandid Soome lahe rannikul. *Miks ei suutnud bolsevike võim oktoobripöörde järel kaotada Eesti iseseisvuspüüdlusi? 2. Järjesta toodud sündmused,alustades varaseimast.Vali loetelust 3 südmust ja selgita põhjalikumalt. a)Bresti separaatrahu sõlmimine 3.märts 1918 5 Sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia).
· 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt · Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset · 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse moodustamiseks. · 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3
aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati Vastupealetung 7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi üle vastupealeungile. · Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi · 18.jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe kaldale. · Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis · 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu · Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid · Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1.veebruari seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Seejärel koondasid enamlased uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid.
Jaan Anvelt), mis oli vastukaaluks EV-le (Lenini plaan näidata kodusõda) venelased hakkasid peale tungima, algas punane terror Pööre sõja käigus dets. tungiti peale, oldi Tlnast 35km kaugusel, enamlased valmistusid mässuks eestlastele tõi jõudu juurde Inglise laevastiku saabumine 1919 alustati vastupanutungi, abi tuli rootsist, soomest, taanist, tekkis vabatahtlikke üksusi nt. Julius Kuperjanovi pataljon, vägesid pandi juhtima Laidoner, soomusrongid, pitka laevastik tagasilöök: 7.01 Tapa, Rakvere, 19.01 Narva, relvastus paranes sõjasaagi näol 14.01 Kuperjanov+soomusrongid vabastasid Tartu, edasi tungiti Valga poole (koos Tartu koolipoistega - Nimed Marmortahvlil) Paja lahing - Kuperjanov suri, võideti, hõivati Valga, Võru ja Petseri. Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit
2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll. 4) Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale? Eestle määrati kindlaks riigipiirid.Venemaa saatis laiali väeosad ja Venemaa eestlased võisid tulla koju. Eesti vabanes kohustusest ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas, et tunnistab Eesti iseseisvust. 5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast 6) Täida tabel Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel
suure osa Lõuna- ja Ida Eestist s.h Narva, Rakvere, Tartu, Võru ja Valga, siis 1919 aastal, mil Punased olid jõudnud Tallinna alla muutusid asjaolud eestlaste kasuks. Eestlased alustasid Laidoneri juhtimisel hoogsalt vastupealetungi, millest võtsid ka osa siinsed venelased, baltisakslased, soomlased, kui ka Tallinna all Inglise laevastik. Samuti muutusid ka tänu kinni tuisanud maanteedele väga oluliseks raudteed. Tallinnas oli eesti sõjaväele ehitatud ka mitmeid soomusronge, Vene soomusrongid aga Eestisse ei saanud, sest Eestist lahkudes olid sakslased Narva silla õhku lasknud. Nende sündmuste tagajärjel vallutasid eestlased veebruari lõpuks tagasi suurema osa Eestist. Paju lahing Väga raskeks osutus aga Paju lahing mis toimus Tartu ja Valga vahel Paju mõisa juures, mille alguses sai surmavalt haavata Kuperjanovi partisanipataljoni juht Julius Kuperjanov (Tema järgi ka J.Kuperjanovi tänav Tartus). Lahing võideti ja Paju mõis vallutati soomlaste abiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
