võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis Kaitseala Emapuhkus Viimane monogaanlane Proosaraamatud "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006) "Päevaseiskaja LõunaEesti muinasjutud / SouthEstonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere "Viimane Monogaamlane
Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs Luulekogu kätte võttes ning seda esimese hooga sirvides, jättis see mulle meeldiva mulje. Esikaanelt vaatab vastu joonistus naisest õunaga ning raamatu tagakaanel on pilt luulekogu autorist Ehinist, kes kannab tumedat kleiti, millele on tikitud tema esivanemate nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud
spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves
maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat" tõukeks isa surm autobiograafiline ajasturomaan eelajalugu, lähiminevik ja olevik perepärimus ja lapsepõlv meeleline mäletamisviis (lõhnad, helid jne) 6 osa üldtoon kerge jutustaja õpib Virumaa kirjandusauhind 2014 naised köögis alates 2012 4 liiget naiselikud laululood https://www.youtube.com/watch?v=Kv_xZp2_iCM aitäh
· Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium ja Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Tema ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000 ) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Tänan tähelepanu eest!
Ly Seppeli tütar. Tema abikaasa on muusik Silver Sepp Looming Kristiina Ehin on väljaandud nii erinevaid luulekogusid kui ka proosaraamatuid. Samuti on ta tegelenud tõlkimisega ning kirjutanud erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Luigeluulinn Luuletused on jagatud nelja pealkirja alla. Luuletustel puudub enamasti pealkiri. K. Ehin ei kasuta oma luuletustes suurt ja väikest algusttähte ega ka kirjavahemärke. Tema luuletuste märksõnadeks on armastus ja lootus. Luuletused on väga elulised. Mõned tähelepanekud Kristiina Ehini raamatust "Luigeluulinn" (Huma, Tallinn 2004)
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust
Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane" Ettekanne Margaret Muilas 10.D klass nov 2011 Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Sündinud 18. juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal
klassile, 2007, lk 14 1. Too välja madala sündimuse kolm põhjust Eestis. Majanduslik ebakindlus (soovivad olla rahaliselt stabiilsed enne lapse sündi) Abort Esimese lapse sünni edasilükkamine 2. Mis lisaks madalale sündimusele põhjustab rahvaarvu vähenemist Eestis? Nimeta kolm põhjust. Väljaränne, väike sisseränne Kõrge suremus Lühike eluiga 3. Too kolm näidet, kuidas Eesti riik toetab perekonda laste kasvatamisel. Lastetoetused Tasuta haridus Vanemapalk, emapuhkus 4.Miks on riigil poliitika teostamisel vaja teada rahvastiku vanuselist koosseisu? Põhjenda kolme näitega. Siis riik teab milliseid muudatusi on vaja teha. Kui sündide arv on suur, peab riik planeerima lasteaedu ning koole. Kui on palju tööealisi inimesi, peab olema piisavalt töökohti Kui on palju vanureid, pead riik arvestama, et pensionite maksmiseks jätkuks raha Nimeta lisaks vanusele veel üks tunnus, mille alusel on võimalik Eesti rahvastikku analüüsida. Sugu 5
Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud Deklamaator etleja Leksika sõnavara Rupskid looma siseelundid Deklineerimine käänamine Leksika sõnavara õpetus Russitsism venepärane Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna emapuhkus sõnaraamatu koostamine Rümp looma puhastatud Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu Eksotism rahvuslik sõna Lige- märg Selmet selle asemel et Ekspressiivne ilmekas Luider kõhn Selve iseteenindus
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel
2004, „Vägistatud jäämägi“ 2006, „Kutse“ 1997, „Torti ja aborti“ 2007 Kristiina Ehin- 1977 rapla, eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud rühmitusse erakkond, laulnud ansamblis sinimaniseeli, abiellus Silver Seppaga, tõlkinud teistesse keeltesse, loonud sõnad tuntud laulule „Kauges külas“, „Luigeluulinn“ 2004, „kaitseala“ 2005, „Emapuhkus“ 2009, „palentoloogi päevaraamat“ 2013 Andrus Kivirähk- 1970. A tallinnas, eesti kirjanik, kirjutanud ka näidendeid ja lastekirjandust, lõpetanud tartu ülikooli ajakirjanduse eriala, töötab Eesti päevalehes, 2000.date aastate menukain eesti kirjanik, kuulub Eesti kirjanikke liitu ja eestui üliõpilas seltsi, „liblikas“ 1999, „Sirli, siim ja saladused“ 1999, „Rehepapp“ 2000, „lotte reis lõunamaale“ 2002, „leiutajateküla lotte“ 2006
Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Luulekogud Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Looming me möödarääkimiste naerune lootsik triivib omasoodu meie märkamatajätmiste hajameelsed palvehelmed peegeldavad juba päikest tähelepanematuse tähelaev sõuab üksinda läbi musta mere ja meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid kukuvad kiiresti ja vabalt kuristikust alla aga me ise joome kollaste karikakarde teed kevadisel pööripäeval oma aja hämarduvas kohvikus
Tabelis on näidatud Euroopa liikmesriikide meeste ja naiste tööhõive erinevus. 11 BPW-estonia.ee andmetel on mõned palgalõhe põhjused järgnevad: ,,Nn naistetöid ei väärtustata *Aladel, kus töötab rohkem naisi, on palgad väikesemad *Naiste seas on levinum osalise ajaga töötamine, tähtajaline või ajutine töö, mille tunnitasu on väikesem *Naistel on karjääri jooksul rohkem pause (näit. Emapuhkus) *Naised teenivad vähem, sest rohkem mehi töötab tasuvamatel (kõrgemapalgalistel) ametikohtadel ja tasuvamatel aladel *Naisi piduradavad ,,klaaslaed" nad ei kandideeri sama palju kõrgematele positsioonidele nagu mehed teevad, kuigi neil on sama kvalifikatsioon ja kogemused *Endiselt on säilinud soorollide stereotüübid. Töid jagatakse endiselt naiste ja meeste töödeks."12 11 http://sm.ee/sites/default/files/content-
tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. 13 Puhkus 1. Mis iseloomustab põhipuhkust e tööpuhkust? Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. 2. Mis on siht- e eriotstarbelised puhkuseliigid? Emapuhkus , õppepuhkus , Lapsehooldus puhkus , Lapsepuhkus 3. Iseloomustage lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust, õppepuhkust. Lapsehoolduspuhkus (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse
Eelisõigus lasteaeda paigutamisel. Sünnitoetus kehtestati vastavalt laste sünnijärjekorrale (esimene 50 rubla, järmised 1000). 1998.a muutus sünnitoetus esimestele lastele jälle suuremaks. See on seotud asjaoluga, et esimese lapse sünni puhul tuleb teha suuremaid kulutusi lastekaupadele. Lapsehoolduspuhkus ja päevahoid Lapsehoolduspuhkus on puhkus, mida võimaldatakse emale või mõnele teisele inimesele kodus lapse hooldamiseks (emapuhkus, ülalpidamistoetus, lapsehooldustoetus, lapsehooldustasu pmts sama). Saadav summa ei ole seotud eelneva töökohaga. 1992.a lastetoetuse seaduses pikendati tasulist lapsehoolduspuhkust kuni kolmanda eluaastani. Toetust sai ema sõltumata töökoha olemasolust 0,5 miinimumpalka kuni 1,5 aastani ja 0,3 miinimumpalka kuni 3 eluaastani. Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv.
komplitseerituma maailmataju suunas. Nõidade õrnuse puhul oluline märksõna tajueksperiment teispoolsuse tunnetamine, samm edasi tavapärasest kommunikatsioonist (inimeste vahel, loodusega, kultuuriga). Samanistlikud praktikad ja muud, mis elu ühtsena näitaksid ja seda mõista lubaksid. Töö selle suunas, et taju kuidagi elavdada, teravamaks muuta. Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev", "Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus". Naist mõtestatakse palju läbi pärimusliku traditsiooni. Sellest lähtuvalt kannab seda luulet pinge, mis ühelt poolt tuleb poeedi kaasaegsusest ja teiselt poolt müüdist ja pärimusest. Näiteks võib olla konflikt tehnilise ja loodusliku vahel. Kirjutab naise rollist ja tunnetest olevikus ja minevikus. Lüürilisus, romantilisus, kujundirikkus. Ehini kõige olulisemaks ideeks võiks olla elu kogu tema suuruses, elamise toonitamine, elamise väärtuse rõhutamine. Kirjanduse äärealad
Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine. Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid. Ei puuduta ainult haiguste vältimist, vaid ka tervise ja koos sellega elukvaliteedi parandamist. Teisane tervisekasvatus