EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse osakond Xxxx Xxxx Pillirooplaat soojustuseks ja krohvimatiks Referaat õppeaines ,,Hoonete renoveerimine" Juhendaja prof. Jaan Miljan Tartu 2010 Sisukord 1. Pilliroog soojustusmaterjalina...............................................................................................................................3 2. Pilliroo levik .........................................................................................................................
Sarikad 50*200mm,samm 565mm, vahel soojustuseks kivivill SuperRock 1000*565mm Tilgaplekk
Box-in-box seinakonstruktsioon toetemperatuurile Murukatus 5.2 Seina soojustus ja heliisolatsioon: Üles avanaevad uksed Vatiin Aknad maa alt välja tuua Mullikile peegellahendusega Juhtida soe kanalisatsiooni vesi läbi seina Kaamerad ja ekraanid akende asemel Tükeldatud paber soojustuseks 3 kihilised aknad Merevetikad Munarestid 5.4 Põrand: Saepuru Korkpõrand Heliisolatsiooniks vatitekk Muudetava kõrgusega põrandapaneelid Kivivill Murupõrand Sipelgapesadega soojustada seinad Liivaga kaetud põrand Liigutatav heliisolatsioon vajaduse järgi Põrand vedrudel
http://www.gyproc.ee/ samm 600mm, vahel http://www.knauf.ee/www/ee/04_sausa-buve/2_16/1_37/gipskartona.html http://wellmax.ee/tooted/voodrilaud?gclid=CJrctovvmMQCFWTecgodrm4A-Q soojustuseks Super Rock httpp://www.isover.ee 1000*600mm, paksusega 200mm
Kipsplaat 15,4 mm 600mm, vahel soojustuseks Super Rock1000*600mm, paksusega 200mm
Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu kinnituvad katusekivid.
tugevalt kinni. Vertikaalselpindadel kleebitakse aluspinnale ja üksteisega kahekihilisse kleepmassi. Paanid triigitakse keskkohast äärepoole kinni. Valumeetod Selle meetodiga sulatatakse paani allpool oleval poolel bituumen, ning paan kleepub aluspinnale. Kleepmass peab tuginema paani ääre vahelt välja, mis levitatakse koheselt laiali. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm) PERIMEETRI SOOJUSTUS. Nii kaua kui keldris hoiti juurvilja polnud vajadust perimeetri soojustuseks. Kuna tänapäeval soovitatakse keldrit kasutada eluruumi funktsioonis , siis tuleb asuda tegelema ka perimeetri soojustusega. Soojustus peab asuma väljaspool hüdroisolatsiooni. Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett.
pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel. Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kndimist. Soojustuseks kasutatakse kvu mineraalvillaplaate, vahtplasti vi kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevime. Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge. Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda
AEROC EcoTerm plokid on valmistatud eriti soojapidavast materjalist ja seetõttu ei vaja nendest ehitatud välisseinad täiendavat soojustamist. Välissein ja sokkel krohvitud. Vaheseinad Siseseinad on samuti AEROC plokkidest 100mm ja 200mm. Krohvitud, pahteldatud, värvitud (heledad toonid). Sanitaarruumides viimistluseks kasutatud keraamilisi plaate. Katusekonstruktsioonid Katuse kalle 20 kraadi. Puitferm kandekonstruktsioonidel katusekivid. Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett. Aknad - Plastaknad 3-kordse selektiiv klaaspaketiga. Uksed - Metallist peauks. Garaazis sektsioontõstuks. Puit spoon imitatsiooniga siseuksed. Klaasist leiliruumi uks. Terass - Sügavimmutatud puidust. 1.4. Välisviimistlus Eluhoone välisseinad ja sokkel krohvitakse. Värv valitakse vastavalt hoonestaja soovile. Katusekatteks katusekivid
1.3. Konstruktiivne osa. 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Elamu krundil mullakiht puudub, pinnaseks on saviliivmoreen ja keskliiv. Vundament tuleb rajada tihendatud killustiku alusele. Vundamenditaldmik ja vundament on projekteeritud vundamendiplokkidest lintvundamendina. Vundamendid soojustatakse väljast 100 mm polüstüreen plaadiga ja kaetakse hüdroisolatsioonvõõbaga. 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Kandvad välisseinad laotakse 200 mm fibo kergplokkidest. Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid.
· Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c. Põrand viimistletakse klinkerplaatidega. d. Kogu hoonel on ka põrandakate, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. 6. Välisseinad a. Väisseinad on tehtud täispuitpalkidest läbimõõduga 300mm. Nähtav sise- ja välisviimistlus puudub, palk näeb välja võimalikult looduslik. 7. Siseseinad a
Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse plakide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga: Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest,
kandvad siseseinad sekstsioonide vahelised siseseinad jäigastavad siseseinad Siseseinade paksuse valikul on üldjuhul määravaks näitajateks heli- ja tulekindlus ning konstruktiivsuse nõuded, mõningatel juhtudel ka kandevõime Teraspaneelid Teraspaneelid kujutavad endast pikki kitsaid paneele. Paneelid paigaldatakse seina kas horisontaalses või vertikaalses jaotuses või nurga all. Soojustuseks paneelide sees kasutatakse kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani. Sõltuvalt kasutatud materjalidest ja konstruktiivsetest lahendustest liigitatakse paneelid standard ja tulekindlateks paneelideks. Teraspaneele kasutatakse põhiliselt tööstushoonete, aga ka ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Sellest tulenevalt on teraspaneelid kasutatavad karkasshoonete puhul, kus nad ankurdatakse kandekarkassi külge. Paneelid ankurdatakse kandekarkassile kahel viisil: a) poltidega läbi paneeli
Võib-olla vajabki Maa sellist suunda, mis annaks võimalus puhata ja taastuda, selmet seda välja kurnata. Laenates Rousseau ütlust "Tagasi loodusesse!" ning tegutsedes selle järgi, näeks tulevik välja selline, kus tehnoloogilised saavutused oleks taandatud tagaplaanile ning hinnataks looduslähedust. Inimesed elaksid siiski majades edasi, aga võib-olla lihtsamates ja keskkonda säästvamates, mis külmemates piirkondades vajaksid soojustuseks loodussõbralike meetmete rakendamist. Elamutes poleks eriti masinaid, ehk vaid väike plaadimängija, mille abil nautida sajanditega loodud muusikalisi väärtusi. Inimestel olekski võimalus süveneda neisse teostesse ja mõtetesse, mis on aastatega oma tähtsust tõestanud. Tänapäeva infoajastul on teadmisi nõnda palju, et nende hulka on kerge eksida. Seetõttu olekski parim aeg elutempot terves maailmas aeglustada ja keskenduda analüüsile, selmet uusi keerulisi teooriaid luua.
töi veauto sillused ja paigaldasime need vastavalt projektile. Töö lihtsustamiseks märkisime uste ja akende kohad ära . Siis panin plokiliimi alla ja liigutasin sillused paika. Kui sillused paigas hakkasime plokke edasi laduma. Hoone kerkis nädalatega üpris kõrgeks. Ja ma olin juba rõõmsam kuna plokid olid üpris rasked kuna osadel alustel oli kile katki ja plokid olid märga saanud.Ja märga plokki oli raske saagida . Kui põrand sai looditud siis ülemus tõi soojustuseks 100mm 100f eps vahtplasti. Siis ma paigaldasin üksi need ära ja osad saagisin parajaks. Ülemus oli tööga rahul. Ja järgmisena paigaldasime kile penoplasti peale . Siis hakkasime armatuuri paigaldama. Armatuuri lõikamise jaoks kasutasin suurt ketaslõikurit. Tegin vajalikud mõõtmised ja märkisin armatuurile kriidiga jooned peale. Siis lõikasin ära ja viisin hoonesse. Armatuuri vahele jätsin umbes 20 cm ja paigaldasin horistontaalselt ja vertikaalselt armatuuri ära
Huvitavad on lahendused, kus põrandakatteks on kasutatud dekoratiiv- või looduslikke kive. Põrandakütte olemasolu muudab põranda jala all soojaks ja aitab ruumil paremini kuivatada. Soojustus ja isolatsioon 5 Tähtis on ka soojustuse ja isolatsiooni valik. Kui on välja valitud ruum, kuhu soovitakse sauna ehitada, siis lüüakse seintele puitkarkass, mille vahele pannakse soojustusmaterjal. “Kindlasti tuleks panna soojustuseks kivivilla või klaasvilla,” ütles Gross. Karkassipostid tuleb panna vastavalt kivivilla laiusele, et vältida üleliigset soojustuse lõikamist. Kindlasti tuleb karkassiks kasutada korralikult kuivanud puitu, mitte niisket. Tavaliselt kasutatakse 50 millimeetri paksust kivivilla, aga kui on kahtlus seina eelneva soojustuse suhtes, siis võib kasutada ka kaks korda paksemat villa. Hüdroisolatsiooniks on
Tuulutatavad välisseinad rajatakse traditsiooniliselt kergsõrestikele ning sõresti- ku postide vahed täidetakse soojustusega. Soojustatud sõrestiksein kaetakse välispinnalt tuuletõkkeplaatidega, seejärel kinnitatakse tuuletõkkekihile distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal 6 Katused Katuslagede soojustuseks on varem kasutatud enamasti saepuru või lubja-liiva segu, mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed, kogupaksusega 10...15 cm. Enne lisasoojustamist peaks täidis täitma soojustatava pinna vähemalt olemasolevate talade kõrguses nii, et lisasoojustuse paigaldusel ei jääks soojustuse sisse tühimikke. Tasandatud laetäidisele on optimaalne lisada mineraalvillast lisasoojustuse kiht või kihid (nt Rockwool Rock Batts või Thermolan Classic, kogupaksusega 200...300 mm)
Kreutzwaldi 5 nn Metsamaja krundile 2012. a jaanuaris. Hoone demonteeriti pärast katsete lõppu 2013. aasta suvel. Palkseina ehituseks kasutati mändi, materjal oli eelkuivatatud. Ehitamise ajal oli palkide keskmine niiksus 21,6 %. Tappidesse paigaldati peale linavildi 20 mm ja 150 mm laiune spetsiaalselt palkamajade jaoks välja töötatud isepaisuv tihend firmalt Emseal, mida OÜ Hobbiton tarnib Kandast. Seinte paigaldamise käigus pandi varnade vahele soojustuseks linavildiriba mõõtmetega 8x150 mm. Katusekatteks valiti mättad, et tagada väikese hoone seintele tavapärase suurusega palkhoone katuse raskus. Katsemaja ehitusel kasutati nelja erinevat nurgalahendust: postnurk, järsknurk, Norra tapp, kalasabatapp. Nurkade valikul said määravaks Eesti palkmajatootmises enim kasutusel olevad nurgatapid. Nurkade õhulekete uurimiseks ehitati katsemajas spetsiaalselt välja nurkade õhulekete mõõtmist võimaldav lahendus
garantiiaja sees vajumise järgi uuesti paika, nii et hiljem peaks kõik korras olema. "Täispalk on hingav, karkassmaja muidugi ka, kui sinna pole kilet vahele pandud. Kui siseseintele-põrandatele panna savikivi, savikrohv, mesilasvaha või looduslikud kivid, siis hingab kogu maja," ütleb Roost. "Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog." Hingamine inimese ja loodusega Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. "Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus," selgitab Palktare OÜ müügijuht Vivian Maripuu. "Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust,
täielikku kuivamist. Enne viimistluskrohvi tegemist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403 krundiga, mille toon peab vastama viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvi materjali saab valida erineva terasuuruse ja fraktuuriga krohvisegude hulgast, mida toonitakse Weber ja NCS värvikaartide alusel. Teise populaarne lahendus on WeberMin. WeberMin on oma ehituselt sarnane eelpool kirjeldatud WeberTherm lahendusega, kuid polüstüreeni asemel kasutatakse soojustuseks jäika mineraalvilla (nt. Isover FS-30). Jäiga villa eelis polüstüreeni ees seisneb tulepüsivuses. ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis
.........................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Uurides internetist erinevaid võimalusi siseseinte katmiseks, leidsin kaks põhilist, millest ma ka oma töö kirjutasin. Seinad siis üldiselt valmistatakse kipsplaadist, mis on plekk-karkassile ehitatud ning soojustuseks ja helitõkkeks on vill vahel. Kips on üldkasutatav ning kõigile tuntud ehitusmaterjal. Kattematerjalidest kõige populaarsem on tapeet. Ajapikku on tapeetide valik kasvanud meeletult. Tänapäeval on lausa võimalik enda soovi järgi tapeet lasta teha. Samas on valik ka nii suur, et keegi leiab ikka endale meelepärase tapeedi. 3 2 KIPSPLAAT
Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2 1 Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse sü süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või vahtpolü vahtpol stüreeni. üstü reeni. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- mineraal-, polü polümeer- meer-, silikoon- silikoon- või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb jä järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääjääks
- Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga. Laud-Nael-Karkassmaja - Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos. Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga. - Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga - Soojustuseks kasutati vanapaberit, höövlilaaste või saepuru. - Eestis hakati puitsõrestikseintega väikemaju ehitama mõned aastad pärast teist maailmasõda. - Laud-naeltarinditega karkassmaja on praegu üks enam levinud honne tüüp Eestis. Puit-paneelmaja - Maja pannakse kokku ehitusplatsil tehases valmistatud suurpaneelidest ja detailidest, aga ka täieliku viimistlusega ruumilistest plokktubadest või korteritest Kivihoonete areng Eestis
krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad 6012 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis, all 10 cm Eterniidiga kaetud Lai laudis, peal suvaline 2 klaasiga omaette Uus ahi, proteesitud seinapalke, 20 cm saepuru soojustuseks laastukatus soojustus raamides puitaknad põrand soojustatud, restaureeritud puidust sisepinnad, uus koja
Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts,
Cat TH 417'ga ning asetatakse vöö peale täpselt telgede järgi, mille asukohad on eelnevalt geodeedid ära märkinud seejärel seotakse nad vastavalt olukorrale keevisliidestega, betooniga ja armeeringuga. Lisa 5. 3.2.9. Süvendi tagasitäide Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet. Tagasitäiteks vundamendi sisse paigaldatakse teleskooptõstukiga Cat TH 414 ehitusliiv, mis tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465'ga, selle peale kergkruus soojustuseks ning tagatakse valmidus betoonpõranda valamiseks. Vundamendist välja jääv süvend täidetakse kergkruusaga ning viimaseks 200 mm. kihiks jääb kasvupinnas ehk haljastuskiht. Lisa 4. 3.2.10. Betoonpõranda rajamine Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht. 3.2.11. Haljastuskihi rajamine
mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe. Seinte sisepinnad viimistleda võimalusel tasanduskrohviga, projektis ette nähtud kipsplaadiga kaetud seinad värvida. 2.3.7. Siseseinad Kandvad siseseinad laduda FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm) ning katta mõlemalt
tuleks jällegi meeles pidada kolme reeglit – kohevus, niiskus ja toitained. Hoolitseda tuleb eelkõige komposti niiskuse eest. Just komposti servaosad kipuvad kergesti kuivama. Kompostri sisu oleks hea aastas kord või paar ümber pöörata, et lagunemata servaosad satuksid kompostri keskele kõige kuumemasse kohta. Talvel aiakompostri sisu tavaliselt külmub. Külmumine ei riku komposti, lagunemine algab kevadel pärast komposti sulamist uuesti. Talveks tasub aiakompostri ümber soojustuseks lund kuhjata. Kevadel, kui päike juba soojendab, tuleks äratada kompost paari ämbritäie kuuma veega üles ja sega seda. Aiakompostris muutuvad aiajäätmed kompostmullaks 1–2 aastaga. Majapidamiskomposter Kui inimestel on soov kompostida majapidamisjäätmeid, tuleks neil hankida korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks
Elastne kivivillamatt sobib hoonesiseste torude ja seadmete soojusisolatsiooniks nt talade ja katteplaatide vahele. 4.3.1.1.2 Omadused Tihedus: 30kg/m³. Tulekindlus: mittepõlev Kkattekihi süttivustundlikkuse/tuleleviku klass: V1/I Maksimaalne kasutustemperatuur: +250 °C. [13] 4.3.2 Võrkmatid Neid matte toodetakse keskmise ja suure tihedusega kivivillast. Sobib tehnoloogiliste ja tööstuslike seadmete ja torustike soojustuseks ja tulekaitseks ja rajatistele, kus on püsivalt väga kõrged töötemperatuurid, näit. laevaehituse seadmed, korstnad, ahjud, boilerid, soojusvahetid, soojuselektrijaamad jne. Samuti suurte mahutite kumerpindade isoleerimisel. [14] 4.3.2.1 Kuumtsingitud terastraatvõrguga tugevdatud kivivillamatt 4.3.2.1.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. Tarnitakse ka eri materjalidest võrguga matte: must, roostevaba või happekindel võrk. 4
temperatuurikõikumistele, eluiga 25 aastat, UV kaitsks kiltkivipuistekiht. APP rullmaterjal, mis sisaldab plastomeerseid modifikaatoreid (kõrge UV kindlus ja kõrge kuumataluvus) Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) paigaldatakse ühekihilisena ja kate kinnitatakse pehmele alusele ülekatte alla jäävast servast mehaaniliste kinnitustega, paanide vuugid kinnitatakse omavahel kuumaõhukeevitusega Lamekatuse soojustuseks sobivad mineraalvill, vahtpolüstereen, keramsiitkruus või vahtklaas. Peab olema piisava survetugevusega, et taluda pealkäimist ja lumekoormust. Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada nagu müüris mitte kahesuunaliste ridadena (ei tohi moodustuda ristmustrit). Tavaliselt pannakse 2-3 kihti plaate, viimane kiht peab olema jäigem ja kõvem. Käidavate katuste puhul ei ole klaas- ega kivivillplaatidest soojustus lubatud. - Soojustatud katused, katuslaed
katust on raske remontida. Hüdroisolatsioonina kasutatakse kolmekihilist katet (TL2+TL2+TL1(2)). Hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma >300 mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast. Ülespöörde serv kinnitatakse mehaaniliselt. Betoonalus peab olema 37 piisavalt kuiv ja puhas. Mineraalvill soojustuseks ei kõlba, sobivad eelkõige XPS ja kergkruus. Murukatus koosneb vähemalt kolmest põhikihist: 1. hüdroisolatsioon 2. drenaazikiht 3. kasvupinnas Soojustatud murukatuse võib teha nii pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. Kasvupinnase ja drenaazikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest (ekstensiivne või
Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad. Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt. Kaislad vees elav taim millest saab teha pehmeid matte. Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja pude kaitseks roomatid. See on parem sest laseb hingata ja ei lähe kopitama. Mõõkrohi sellest saab ka teha katust. Merihein on pehme mööbli sisu Tuderluga sobib ka mööbli sisuks. Kanarbik ka mööbi sisu Rohttamedest saab paberit.Nt õlgedest aga paremad on suurtarnad, päideroog, pilliroog. Kollad kasutusel metallurgias Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel. Raudosi peenike liivapaber
Pööratud katus Hüdroisolatsioonina kasutada kolmekihilist katet (TL2+TL2+TL1(TL2). Hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma >300mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast. Ülespöörde serv kinnitatakse mehaaniliselt. Betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas. Soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et see vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Mineraalvill soojustuseks ei kõlba, sobivad eelkõige ekstudeeritud vahtpolüstüreen (XPS) ja kergkruus. 63 Murukatus Murukatus koosneb vähemalt kolmest põhikihist: hürdoisolatsioon, rdoisolatsioon, drenaaž drenaažikiht kasvupinnas. Soojustatud murukatuse võib teha nii pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et
sügavamale palgi sisse. Köetavate hoonete puhul peab vä välisseinte vara laius olema vävähemalt 8cm, möömööndusega ndusega kuni 30cm pikkuses lõigus 6.5cm. Seinapalk peab olema pealt ümar ja palgi pealne umbes 10 mm kõrgemal, kui ülemise palgi varaservad, et vävältida vee imbumist varasse. Vara põhja peab jää jääma ma piisav ruum tihenduseks ja soojustuseks. 72 ööstuslikul palgil võib vara olla ka mitme soonega. Tööstuslikul 36 Rõhtpalksein Elumaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25...30 cm, abihoonete korral alampiirmää alampiirmäärara ei ole. Palkseinte suurem soojajuhtivus tuleb kompenseerida teiste piirete vä
[7] Taaskasutuseks riiete loovutatamisega tekib väga palju üleliigset materjali. Aastas töödeldakse ümber 1,4 miljardit kilogrammi riidejääke, kuid see on vaid 25% tervest kogusest. [26] Ümbertöötlusfirma Trans-America, mis on üks suurim 300-st USA ümbertöötlusettevõttest, töötleb ümber rohkem kui 55 000 tonni tekstiile aastas. Umbes 30% sellest muudetakse puhastuslappideks, 25-30% töödeldakse ümber, soojustuseks või paberkiuks. [4] Vahel lähevad rõivad ka ümbertöötlemiseks teistesse riikidesse: näiteks Põhja-Indias, Panipatis, tehakse nendest viletsa kvaliteediga lõnga, millest omakorda valmistatakse odavaid tekke. [2] Tekstiili ümbertöötlus on raskendatud; see on palju raskem kui alumiiniumpurkidel, klaasil või plastikul. Üheks põhjuseks on sünteetiliste materjalide, mida on väga raske taaskasutada, laialdane kasutus
Hoone välisusteks on Glaskekis müüdav turvauks. Ukselehe väliskülg on valmistatud 1,5 mm ja sisekülg 1,25 mm paksusest lehtterasest lõikamise, painutamise ja keevitamise teel. Ukselehe sees ja lukukohtadel on tugevduselemendid, mis suurendavad ukse jäikust ja turvalisust. Lisaks soojustatud mittepõleva kivivillaga, mis tagab hea soojapidavuse ning heliisolatsiooni. Ukselehe paksus on 50 mm. Uksel on klaaspakettaken. Leng on valmistatud -1,5 mm paksusest lehtterasest. Soojustuseks mittepõlev kivivill. Uks vastab tulepidavusklassile EI-60 ning akna klaaspaketi U= 1,4 W/m 2K. Õhkmüratakistuseks on 34 dB. Siseuksed on sileda spooniga uksed, mis vastavad tulepüsivusklassile EI-30 ja õhkmüratakistuseks on 40 dB. 1.3. Põrandad Käesolevas projektis on kasutatud kahte liiki põrandaid, mille konstruktsioon on võetud ET-2 0504 VL11, variandid 1 ja 2
külmumist arvestamata. Ehituse ajal, kui see sattub külmale aastaajale, võib osutuda vajalikuks nende ajutine soojustamine. Vundamendi süvist saab vähendada alalise Joonis 4.5 Süvise vähendamine soojustuse abil (joonis 4.5). Soojustuseks vundamendi soojustusega tuleb kasutada materjale, mille soojajuhtivus ja tugevus niisketes oludes ei muutu. Soojustuse paksuse ja väljaulatuse peab määrama lähtudes soojustehnilisest arvutusest nii, et vundamendi aluses pinnase temperatuur ei oleks negatiivne. 4.3.5 Arhitektuursete ja tehnoloogiliste iseärasuste arvestamine Enamasti võetakse kõigi vundamentide süvise kõrgusmärgid võrdsed. See hõlbustab
igalpool maapinnas,kivimites,vees. Mõnes kohas rohkem mõnes vähem. Tungib ruumidesse läbi ebatiheduste. Tekib alfa kiirgus(alfa kiirgus gamma kiirgusest 20 korda ohtlikum). Radooni tõrjel peab täitma järgmisi nõudeid(vt joonis 36 lk 6 ja lk 6 joonis 35). Pinnaga kokkupuutuvad tarindid tuleb teha õhutihedaks. keldri alla tuleb tekitada väike alarõhk väikse kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe. Aspest kasutati soojustuseks ja tuuletõkkeks. Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus). Mineraal villad eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus. Osoon tekib siis suures koguses välis õhu eliktriliste/fotogeeniliste tulemustena äikese ajal. Ruumides on nendeks seadmed
600 mm vahel mineraalvill 7 kipsplaadid 2 x 13 m 40 Kihid: Kihid: Kihid: 41 Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder (nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder), tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jms. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillasid. Võib kasutada ka vahtplaste ja puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 15 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. 27. Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade moodustamine. Puitseinad võivad olla palkseinad või sõrestikseinad. Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: püstpalkseinad tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus. Sein on hea
ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5 8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m 2, mis ei koorma ülemääraselt alustarindit. Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast 14 plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel mullpolüstüreen-plaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m 2, nõuab see märgatavalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast terasankrutega alusseina
Kivivilltooted ei põle ning neid võib kasutada kõigis hoonetes ilma piiranguteta. Pinnakatteta tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel A1 klassi ning alumiiniumfooliumi või klaaskiudvildiga kaetud tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel klassi A2 (EN ISO 13501-1). Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust. Eestis on toodetus räbuvillaga sarnanevat mineraalvatti, mida toodeti põlevkivipoolkoksist ja telliskivijäätmetest. Olemasolevates hoonetes on soojustuseks kasutatud valdavalt mineraalvatti. Tegemist oli suhteliselt madalakvaliteetse materjaliga, mis sisaldab väikeseid klaasjaid nõelu, mis kipuvad lenduma Puistevill on peenestatud ilma sideaineteta mineraalvill mida paigaldatakse puhuritega. Kasutatakse teda peamiselt pööningute ja piiratud juurdepääsuga kohtade soojustamiseks. Puistevilla tihedus on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus W/m.°C Paisutatud kivimid Vermikuliit on vilkude rühma kuuluv mineraal, mis sisaldab palju keemiliselt seotud
vajuvad osaliselt profiilpleki vahedesse ning venitavad aurutõkke välja (võivad tekkida nihked). EPN 11.2 ütleb, et aurutõkke aurupidavus peab olema min. 0,7 m 2h·Pa/mg. Samuti peaks aurutõkkele esitama nii materjalide valiku (kiududega armeeritud kile) kui ka ülekatete (külgülekate min 100mm ja teibitud) ning läbiviikude tihendamise osas (aurutõkkeläbiviigutihendid) väga ranged nõuded, mida ilmtingimata tuleks jälgida. Seejärel paigaldatakse soojustuseks vill ja hüdroisolatsioon. Soojustuse ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel tuleb arvestada, et tuule tõstev jõud on katuse teatud piirkondades, nagu ääred, nurgad ja viil, väga suur, mõistlik oleks kasutada mehhaanilisi ankruid (keskel 4tk m2, äärtes 8 tk m2 ja nurkades 12-16 tk m2), nurgaaladel võib tuule tõstejõud ulatuda kuni 200kg/m2, ankrud kinnitada profiilpleki harja pealt. Tuleb vältida soojustuse märgumist ehitustööde käigus
annaabi.ee 
