Annabel Kaldvee Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajalehes praktilist abi pakkuvai
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult kedagi kaitsta halvustatavate posti
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keeg
Miks kaasneb sõnavabadusega vastutus? Meil on Eestis sõnavabadus ja see on minu arvates väga hea. Sõnavabadus laseb meil väljendada oma mõtteid, tundeid ja tegusid ilma, et peaksima karta karistada saamist. Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud, seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest sõnavabadus on ikka võrratu asi. Kuid seda peab mõistma, et sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget teha. Samuti ei ole lubatud valede levitamine. Meedias on sõnavabadus piiratud. Ei tohi kasutada roppusi väljendeid ja vandumis. Samuti ei tohi meedia valesid ja laimu levitada. See ongi sõnavabadusega kaas
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rääkida, seda
Sõnavabadus ja vastutus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, levitada nende kohta informatsiooni ja laiemas mõttes ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Inimesel on vabadus oma mõtteid avalikult väljendada ning oma ideid ja arvamusi levitada ka sõnadega, trükis või mingil muul moel. Internet on hõlbus vahend levitamaks oma mõtteid. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuriga. Samas ongi sõnavabadus piiratud, see nõuab vastutust ja kohustusi, et mitte rikkuda kellegi teise õigusi või huve. Nõukogude võimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi võimalust öelda, mis tema asjast arvab. Kirjandus oli range tsensuuri valve all. Näiteks autorit, kelle luule sisu oli riigivastane, ootas karistus. Ajakirjanduses ilmunud info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sõna ei saanud usaldada. Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu mitte tähele panna. I
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on näidanud, et müüvad v
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt
Meedia mõju nüüdisaegses maailmas Meedia mõjutab maailmas paljut. Kaasnevad ka muutused, mis on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Paljud inimesed isegi ei märka, kuidas meedia nii mõndagi muudab. Kuid millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb? Meedia avaldab lugusid valikuliselt. Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood lennuõnnetustest ja koolitulistamistest, mis ei leia aset iga päev. Jällegi lood autoõnnetustest, mida juhtub vähemalt korra päevas, jäävad tahaplaanile. Suurem osa tähelepanust läheb millelegi, mis on uus ja huvitav ning mida juhtub harva. Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud: „Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega, meedia valib avaldamiseks loos, mis on rohkem huvitav, kui vajali
Liberaalsest demokraatiast illiberaalsesse demokratuuti Liberalism on läänekultuuris leviv poliitiline filosoofia, mis pooldab isikuvabadusi. Liberalistlik ideoloogia pooldab erimeelsusi, kuna üks nende põhimõtedest on mõtteavabadus. Ent tundub nagu tänapäeval ei oskaks me erimeelsuste vahel leida enam mõistlikke kompromisse. Vähemalt selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda rahul oleks. Miks on see nii? Miks tunnevad teisitimõtlejad ennast ühiskonnas rõhutu ja väljatõugatuna? Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte
George Orwell ,,1984" ,,1984" on 1949. aastal ilmunud romaan totalitaarsest tulevikuriigist. Raamatu peategelane, Winston Smith, on intellekt, kes elab sõja-aegses Londonis, Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinnas, ning töötab Tõeministeeriumis, kuuludes seega Parteisse. Tema igapäevane töö on ajaleheartiklite ja muude väljaannete e teisisõnu mineviku ümberkirjutamine. Okeaanias on võimul Suur Vend, keda peavad kõik armastama ning lausa kummardama, ja neid, kes seda ei tee, karistatakse piinamise, vangistuse ning tihti lausa surmaga. Kuigi Winston töötab Tõeministeeriumi heaks, on ta tegelikult Suure Venna vastane, lootes pidevalt Partei langemist, seejuures julgemata ise ühtegi sammu selle poole astuda. Tema lootused suurenevad, kui teine Partei liige, Julia, edastab talle sõnumi: ,,Ma armastan sind", sest meeste ja naiste vaheline armastus on täielikult keelatud ning seega saab W
Kuidas ohjeldada netikommentaatoreid? Kuidas oleks võimalik ohjeldada netikommentaatoreid? See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on kü
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektne. Nii hoitakse ära
Sõdur II Maailmasõja aegses Eestis. Iseseisev Eesti riik lakkas eksisteerimas aastal 1940, mil nõukogude väed okupeerisid Eesti Vabariigi territooriumi. Nõukogude vägede ülekaal oli tohutu, meil puudusid relvastatud vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu.
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on
Kas Eesti on riik? Kas Eesti on demokraatlik riik? Maailmas palju erinevaid riike, on tunnustatud ja mittetunnustatud riike. Eesti kuulub nende riikide hulka, kellel on teiste riikide poolt tunnustus olemas. Kuid mis teeb siis Eestist riigi, millised riigile olulised tunnused on Eestil? Kolme elemendi õpetuse põhjal on riik riik siis kui tal on oma rahvas, territoorium ja valitsus. Eestis on umbes 1,34 miljonit elanikku, need on inimesed, kes elavad Eesti territooriumil ja neid nimetatakse eestlasteks. Järelikult on meil ju oma rahvas inimesed, kes kõnelevad meie emakeelt, teavad ja on seotud meie riigi ajalooga, peavad lugu eestlaste rahvuslusest. Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit. Sellega on piiritletud meie territoorium, mis on oluline riigi tunnus. Samuti on Eestis toimiv avalik suverääne võim, Eesti on iseseisev riik, kus võim on rahva käes. Eestlaste võimuses on valida meie valitsus. Kuna Eestil on olemas riigile väga olulised tunnused,
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõ
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks t
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka moonutatud info abil. Tead
Milline oli Sparta ja Ateena erineva kasvatuse mõju ühiskonnale Ateena ja Sparta kasvatused olid sellepoolest sarnased, et nooremast põlvkonnast taheti kasvatada tublid, kogenud ja hakkajad inimesed. Noortele poistele tehti elukooli, aga stiilid erinesid teineteisest totaalselt. Millised olid erineva kasvatuse mõjud ühiskonnale? Ateenas oli tavaline, et juba küpses eas mees võttis mõne seisusekaaslasest noormehe oma erilise hoole alla. See levis vaid aristokraatide seas. Oli tavaline, et mehed olid ise samal ajal abielus. Vanem mees jagas noorukile tarviklikke näpunäiteid ja andis edasi elukogemusi. Tihtilugu läks meessoo vaheline suhe füüsiliseks. Seda nimetatakse pederastiaks. Aristokraatide seas oli see täiesti normaalne, aga lihtrahvas taunis seda. Pederastia laialdane levik levis ka kunstis. Homoerootilisi stseene kujutati vaasimaalidel ning luules. Spartiaadid moodustasid tolleaegses elanikkonnas tühise vähemiku. Ülejäänud rahva
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Indiviid- on väärtus omaette, se
Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel. Viimased kaks loobusid oma aladest hiljem ja kogu Eesti langes Rootsi võimu alla. Algas Rootsi aeg, mis rahu ja õitsengu poolest tuntuks on saanud. Pärast 1700. aastal alanud ja 21 aastat hiljem lõppenud Põhjasõda läks Eestimaa Vene Tsaaririigi koossesisu. Ja jäi sinna, kuni 1918nda aastani, kui Esimese Maailmasõja aegses võimuvahetuses täideti eestlaste kauaaegne unistus ja 23 veebruaril kuulutati Pärnus (ja 24.02 Tallinnas) Eesti Vabariik. Ent värske vabariik oli kohe ka kadumise äärel- ida poolt tungis peale 1917 aastal loodud Sotsialistliku Venemaa sõjaväeline jõud- Punaarmee. Tehti ajalugu. Näljast kurnatud punariigi armeest ei olnud vastast eestlastest vabatahtlike motivatsioonile ja riigikaitsetahtele. Aastal 1920
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mitmed seltskonna portaalid,
MINU EESTI Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Eesti riigil on ilus loodus, kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg- ajalt võib kohata protestijaid tänavatel ning meedias. Neil on arvamus, mida tahavad avaldada just linnatänavatel või kajastada seda erinevates meediakanalites. Neile on oluline, et nad saaksid oma tahtmise just protestimise käigus. Siinkohal saab tuua näite koolist, kus keelati kasutada, koolipäevade jooksul, mobiiltelefone. Ka nendel õpilastel, seal koolis, oli oma arvamus, mille avaldas kooli õpilasesinduse preside
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 10 Juriidi
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas tõesti on vaja solii
Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia tähelepanu.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti keskkonna probleemid Toomas Sepp V-07 Pärnu 2009 Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid, akud jne. Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tehtud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassist mahutid eritavad ümbrusse kloraate, mis ajavad prügipõletus ahjud rooste. Na
ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvuti(võrk) kvaasime
Mida tähendab sõnavabadus? Eesti on olnud iseseisev demokraatlik riik, kus hinnatakse sõnavabadust, juba mitmeid aastaid. Vaatamata sellele mäletavad vanemad eestlased hästi aega, kus valimata sõnastus võis esile kutsuda vaikse üksinduse mõne Pagari tänava maja keldris. Tänapäeval võib öelda, mis pähe tuleb, ja mida mahlakam sõnastus, seda suurem on lootus pääseda oma mõttelennuga ka mõne ajakirja esikaanele. Praegusel ajal on enda mõtete väljendamise teinud lihtsamaks ka arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loovad eelduse tu
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. Juhan Smuul
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteiju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
