*1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. 3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918 SÕJAAJEND: * Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. PÕHJUSED: * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel.
*1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. 1) 3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918 SÕJAAJEND: * Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. PÕHJUSED: * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel.
· Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga
*Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud? - USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas. 4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad? - 1914a. Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Neutraalsed maad Hispaania, Sveits, Taani, Rootsi. 5. Millised olid suurriikide peamised poliitilised eesmärgid? - *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. *Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tsernogooria. *Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia.
läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915: · Antandi riikide väed püüdsid läbi muda läänerinnet · Sakslased proovisid edu saavutada idarindel, läänerindel piirduti kaitsega · 22.03.1915 vallutasid venelased Karpaatides Przemysli · 02.05.1915 toimus Gorlice lahing, sellele järgenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi venelaste väed Galiitsiast lahkuma · Peale Gorlice operatsiooni vallutasid Keskriigid Poola, Leedu ja Kuramaa · 23.05.1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja · Oktoobris tasakaalustus idarinne, vene väge ei suudetud purustada · Kaukaasiast tõrjuti välja Türgi väed · 14.10.1915 astus sõtta Bulgaaria (Keskriikide poolel) · Sügisel vallutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria kogu Serbia · 22.11.1915 said Briti väed Bagdadi lähedal lüüa · Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega 1916: · 1916
Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju
Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a
Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.
Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a
Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi
Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping Türgi Bulgaaria
Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. · Jüüti merelahing - I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni
sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme’i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber
sept 1916 esimest korda kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Mõlemad pooled kokku kaotasid Somme'i lahingus 1,3 miljonit meest. Venemaa vasturünnak idarindel Venemaa uus rindejuhataja kindral Brussilov asus ettevalmistama pealetungi Galiitsias. 1916.a juunis murti A-U kaitseliin läbi ja liigutati laial rindel mitukümmend km edasi. 1916.a. augustis astus Rumeenia Antandi poolel sõtta. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rindejoont pikendada. Saksa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda. Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber
Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a
Tannenbergi 1914 Venemaa ja Saksamaa esimene Venemaa Idarinne pealetung peatati Verduni 1916 Saksamaa ja Prantsusmaa pikim positsioonisõda Somme`i 1916 Suurbritannia ja Prantsusmaa paljud surevad Läänerinne Jüüti mere. 1916 Suurbritannia ja Saksamaa sisuline võit Inglismaale, suurim merelahing Nivelle 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa sõda väikesel territooriumil paljude inimestega, tapatalgud Cambrai 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa tankilahing Caporetto 1917 Itaalia katastroof Itaalia jaoks UUENDUSED SÕJAPIDAMISES: Maal: tankid, raadio Merel: allveelaevad Õhus: lennukid, mürgigaasid
Läänerinne 22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi (kloor). Palju hukkunuid. Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud. Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled. Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt AustriaUngari vägede vastu. Okt 1915 astus Bulgaaria sõtta Keskriikide (Kolmikliidu) poolel. Tungis kallale Serbiale, Serbia armee purustati. Serblased põgenesid Korfu saarele, kuhu oli juba varem asunud Serbia valitsus. Serbia vastu võitles ka Austria-Ungari. Sõjategevus merel 1915. a 1915. a kuulutas Saksamaa välja piiramatu allveesõja. Inglismaa ümbrus kuulutati sakslaste poolt sõjatsooniks, plaanis oli blokaadiga Inglismaa murda. 1915. a mais uputasid sakslased Inglise reisiauriku Lusitania. Hukkus üle 1000 i, sealhulgas ka ameeriklasi
Venemaa sõjaplaan. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel - Saksamaa ja Austria vastu. Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa sõjaplaan. Inglismaa kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. I Maailmasõja osapooled: Keskriigid Antant Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi Suurbritannia Bulgaaria Serbia Jaapan Itaalia (Läks keskriikidest Antanti, sest murti
191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II
5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II
Samas mõjutasid ka Venemaaga toimunud sündmused Prantsusmaad, kuna Venemaa oli siiski sõjas ju Prantsusmaa liitlane. Positsioonisõda ehk kaevikusõda sõjategevus rindel pikaks ajaks paigale jäänud tugevasti kindlustatud positsioonidel (nt läänerindel muutusteta 1914- märts 1918) Manööversõda püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. KOLMIKLIIT EHK KESKRIIGID 1882 ANTANT 1907 Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia Venemaa Türgi 1914 Jaapan 1914 Bulgaaria 1915 (hakati nimetama USA 1917 Nelikriigiks) Saksamaa soovis kolooniaid haarata, Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa eesmärk purustada Prantsusmaa ja saavutada võimu Euroopa ja saada tagasi Elsassi ja
Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja.
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede
aktiivsemalt tegutsema. Samal päeval kui tapeti troonipärija, kuulutas Austria Ungari Serbiale ka sõja. Seepeale kuulutas Saksamaa 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, lubades vägesid Belgia territooriumile. Belgia pöördus abi saamiseks Inglismaa poole ja London nõudiski Saksamaalt erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutas 4.augustil Saksamaale sõja. I maailmasõda oli alanud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, valmistades konkreetseid sõjaplaane. Erilist rolli etendas Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Saksamaa sõjaplaani oli välja töötanud kindralstaabi ülem von Schlieffen. Temal oli välksõja plaan , mis näis ette, et kõigepealt tuleb läbi Belgia tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa tegi suure panuse PrantsuseSaksa piiri
Marne jõel. Algas positsioonisõda. 1915 aprill Ypres lahing- kasutati mürkgaasi esimest korda(Saksamaa Inglismaa vastu). Verduni lahing- 1916 veebruar- sakslased ründasid prantslasi, sakslased jäid suuremate kaotuste kandjateks. Somme lahing- Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonides läbi murda, ei õnnestunud, inglased võtsid kasutusele tankid ning siis õnnestus läbi murda. Jüüti lahing- 1916 sügis- merelahing sakslaste ja inglaste vahel- saksamaa suutis läbi murda, kuid jäi passiivseks. Compiegne vaherahu: 11 november 1918 Saksamaa jaoks olid tingimused rasked. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu?
Septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid Sommei lahingus 1,3miljot meest. Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, polnud see tegelikult nii. Brussilovi juhtimisel 1916. Aasta juunis murdi Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edais, tekidated vaenlasele suuri kaotusi. 1916. Aasta augustis Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel aga vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada. Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnand Inglise sõjalaevu. 1915. Aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7. Mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisialaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahignu oma võiduks,
2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propaganda. 3. Süüdistati Serbiat atentaadis. Sõja põhjused: 1. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2. Venemaa ja Austria-Ungari soovisid suurendada mõjuvõimu Balkanil. 3. Sooviti kolooniat ümber jagada. 4. Natsionalism maru rahvuslus. 5. Sõja romantiseerimine. 6. Võidu relvastumine. 7. Suurriikide liidud Antant (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa), Keskriigid (Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) 8. Riigijuhtide ja sõvaväelaste ambitsioonid. 9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11. Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas. Osapooled: (Osales 38 riiki) 1. Antant: Vaata eespoolt, Serbia, Itaalia, Rumeenia, Kreeka, USA. 2. Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. Sõjaplaanid: Saksamaa: 1
1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT KESKRIIGID · Prantsusmaa · Saksamaa · Venemaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Itaalia · Jaapan · Türgi · USA · Bulgaaria Sõdivate poolte plaanid: · Saksamaa Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede
· Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda
Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 miljonit, Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. 25. Kadunud sugupõlveks hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust.
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti
Päeval Ida- Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austra-Ungarile. 2.5. Austria-Ungari sõjaplaan Austra-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austra-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austra-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. 3. Suuremad murdepunktid, sõjakäigud Sõjategevus 1914- 1918 3.1. Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4 augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated sellest levisid üle maailma, pöörates avaliku arvamuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
