Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Skanner". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skanner, skanneri, skannerid, resolutsioon, sensor, programmid, depth, irja, seadmed, originaal, piksel, tihedust, kokk, tarkvara, dynamic, scsi, arvutisse, bitti, twain, toll, optilist, paberil, optiliste, formaadi, bitise, kaane, scan, formaadis, mehhanism, väliskuju, bitine, 2400, arvutil, liides, ekraanil, fotot, täpp, loevad, tavalistes, scannerRobert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas
Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada.
...............................................................................................10 1.5.4 Jugaprinterid .................................................................................................... 10 1.5.5 Nõelprinterid ....................................................................................................10 1.5.6 Õisprinter.......................................................................................................... 10 1.6 Skanner.................................................................................................................... 11 1.6.1 Kassaskanner.................................................................................................... 11 1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner ...............................................................................12 1.6.3 Projektsiooniskannerid......................................................................................12
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAF0041 Arvutid I Skanner Üliõpilane: Matrikli number: Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud
TÜÜP Lameskänner FAILI FORMAAT Windows®: BMP, JPEG, GIF, TIFF, TIFF Compressed, PNG, PCX, FlashPix (FPX), PDF, PDF searchable, RTF, HTM, TXT; ÜHENDATAVUS USB HIND kusagil 1 000 TOOTENIMETUS Fujitsu FI5900C, RESOLUTSIOON TÜÜP FAILI FORMAAT ÜHENDATAVUS HIND Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (optical character recognition) on tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid. Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning võimaldada tekstisisest otsingut. Tänu tekstituvastustehnoloogiale on võimalik paberdokumentidest, PDFfailidest ja pildistatud dokumentidest luua redigeeritav tekstifail. Skaneerimise käigus saadakse trükisest või ka käsitsi kirjutatud tekstist digitaalne pilt, pildifail. Pildifaili teatavasti tekstitöötlusvahenditega töödelda ei saa. Kuidas muuta
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur eesliites kilo ja mega. Täpsemalt on 1 kilobait (KB, K) 1024 baiti ja 1 megabait (MB) 1024x1024 baiti. Arv 1024 võrdub 210. Põhimälu e. Muutmälu (RAM-Random Access Memory) kasutatakse arvutis programmide-andmete jooksutamisel-töötlemisel. Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. Erinevad programmid vajavad erineval määral põhimälu. Põhimälu jaotust saab vaadata: Windows2000 puhul CTRL+ALT+DEL >TASKLIST-> processes ja perfomance Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000. Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu
plotterit. Selle järgi nimetati antud etappi analüütiliseks fotogramm-meetriaks. III etapp Digitaalne meetod Nagu kõik teavad on viimastel aastakümnetel arvutite võimsus tõusnud hingevõtva kiirusega. Miks mitte kasutada digitaalpilt ja teha töö otse arvutis? Tänapäeval on isegi lihtsas personaalarvutis piisavalt võimsust ja salvestusmahtu, et käsitseda digitaalpilte. See on praegune etapp – digitaal fotogramm-meetria. Foto – Originaal aerofoto filmil Kujutis – Aerofoto digitaalne esitus – skaneeritud film või foto, mis on kohe digitaalse kaameraga tehtud Mudel (pildi paar) – marsruudi sees kaks kõrvuti asetsevat pilti Marsruut – kõik kattuvad pildid, mis on tehtud üksteise järgi ühe lennu suuna sees Blokk – kõikide marsruutide kõik pildid Baas – vahemaa kahe kõrvuti asetseva pildi projektsiooni tsentrite vahel 1` = 12`` = 30.48 cm 1`` = 2.54 cm
Eraldusvõime (resolution) iseloomustab korraga ekraanile mahtuva info hulka ning selle kirjeldamiseks kasutatakse rõht ja püstsuunaliste punktide arvu, näiteks 800×600, 1024×768 jne. Kõige väiksem võimalik eraldusvõime on 640×480 punkti. Sel puhul on kujutatavad detailid kõige suuremad ja neid mahub korraga ekraanile vähe. Kaasaegsed kuvarid võimaldavad näidata vähemalt 800×600 punkti. Kujutatavate värvuste arv näitab, mitut erinevat värvitooni saavad programmid üheaegselt ekraanil kujutada. Värvitoone võib olla 16, 256 või rohkem. Sageli esitatakse suuremat hulka värvuste arvu ligikaudselt, näiteks ,,32 tuhat värvust" või ,,miljoneid värvusi". Kasutusel on ka väljend ,,loomulikud värvid" (true colors). Mõnikord tunneb arvutikasutaja juba pooletunnise ekraanivaatamise järel, et silmad hakkavad väsima. Põhjuseks võib olla valesti valitud kujutise uuendamise sagedus. Sagedus näitab, mitu korda sekundis
2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva.
Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides · Bluetooth liides Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on: 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. 9
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö
Mis on värviulatus? Värviteaduses nim värvide hulka, mida seade suudab kas tekitada või märgata (perceive) värviulatuseks (gamut). Sageli nim seda ka värvigammaks. Inimese silm on võimeline nägema u 10 miljonit erinevat värvi. Korraga suudab inimene eristada u 150 värvitooni (hue). Nt inimese silm näeb purpurit ( see kuulub meie värviulatusse) kuid ei näe ultravioletti ( see on väljaspool meie värviulatust), näeb punast kuid ei näe infrapunast. Seadmed meie töölaual suudavad tekitada tunduvalt piiratuma hulga värve, kui meie silm näeb. Kuna erinevaid seadmeid kasutavad erinevad tehnikad, värvimudeleid, tinte jne, siis on neil ka erinev värviulatus, mis ei pruugi sisaldada värve, mis on olemas teistel seadmetel. Nimeta vähemalt kolm värvimudelit RGB, CMY, HSB Mis värvimudelit kasutatakse ekraanil näitamiseks? Loetle kasutatavad värvid. RGB mudelit. Seal kasutatakse punast, rohelist ja sinist värvi (red, green, blue ehk RGB)
Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. ● Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis sisaldab instruktsioone riistvarale. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: ● sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); ● töötlusseadmed (keskseade, välismälud); ● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer
4. kui käsk kasutab sõna mis on mälus, siis kindlaks teha, kus see asub. 5. Haarata see sõna, kui tarvis, siis CPU registrisse 6. täita antud käsk 7. mine 1. sammu juurde ja alusta järgmise instruktsiooni täitmist. Nimetatakse seda fetch-decode-execute tsükliks. · RISC - CISC protsessor · CISC - (Complex Instruction Set Computer) selline protsessor võib ühe instruktsiooni raames teha mitu erinevat mikrooperatsiooni. CISC protsessorile kirjutatud programmid on mahult väiksemad ning ühtlasi on neid masinkoodis ka suhteliselt lihtne kirjutada. · RISC - (Reduced Instruction Set Computer) selline protsessor aga toimetabki üksnes võimalikult lihtsate mikrooperatsioonidega. RISC protsessorile kirjutatud programmid vajavad rohkem mälu, sest kõik mikrooperatsioonid tuleb eraldi kirja panna, ühtlasi on selliseid programme masinkoodis ka raskem kirjutada kui CISC- le.
arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
- tilt-shift hea, eriti arhitektuuris (sirged seinad ja majad ju ei liigu ka) - still-life stuudiofotodes super, sest kvaliteet on üle mõistuse hea d) DIGITAALFOTOGRAAFIAS DIGISENSOR - neid on ka kahes versioonis - nö poolkaader-sensorid ja täiskaader-sensorid - poolkaader sensori mõõdud on väga varieeruvad (APS-C on standartselt 25.1 × 16.7mm, crop factor 1,5) - täiskaader sensor on vastavuses 35mm filmiga (ehk siis 24 x 36mm) - crop factor (kaadrikordaja)- sensori suuruse suhe 35mm suurusesse formaati (mitu korda on sensor väiksem kui 35mm nega pildiala). Levinult u 1,5 (aga on ka 1,3 jne...) Sellega tuleb läbi korrutada objektiivide fookuskaugused, et saada reaalseid fookuskaugusi oma sensori jaoks 2|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011
Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer....................................................................................................................................8 1.2 Paberipurustaja......................................................................................................................9 Muud seadmed...............................................................................
laiendusvõimalusi. Desktop tüüpi korpusel on kõvaketas vertikaalses asendis. Toiteploki võimsus 150-230 W. Keskmisel tower tüüpi korpusel on 2 3,5" ja 3 5,25" kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus on 200-350 W. 18. Erinevad SATA ja SAS liidesed ning nende erinevused * SATA - Serial ATA - serial version of parallel ATA - peamiselt kõvaketaste puhul kasutusel. 1999 (100MB/s) * SATAPI - Serial ATAPI - ATAPI using SATA - kasutavad CD, DVD ja lingi seadmed. SATAI-150MB/s SATAII-300MB/s, 600MB/s * SAS Serial attached SCSI, Max edastuskiirus 3,0Gb's 19. Erinevad SCSI liidesed ja nende erinevused SCSI-1: Kasutab 8-bit siini, toetab endme edastus kiirust 4 MBps. SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI. Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini.
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu,
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide p
aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad juhtimisinfo ja kahekordsed andmeinfo liikumisele) Aritmeetika - loo- Juhtseade Sisend-väljund- gikaseade seadmed Põhi- e. operatiiv- mälu Üldjoontes töötab siis arvuti järgmiselt: 1. Mingi sisend-väljundseadme abil viiakse arvuti põhimällu programm, milline koosneb käskudest. Peale seda loeb arvuti juhtseade mälu pesast (pesadest) programmi esimese käsu ja organiseerib selle täitmise. Käsu funktsioonid võivad
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel
Celeron = kuulub vähemnõudlikule kasutajatele mõeldud protsessorid. Kontoriarvuti ( odav , töökindel ) AMD- Advanced micro devices 5x86 võrreldav 486 5k86- pentium K6- pentium 2 K7- pentium 3 Duron celeron Sempron, turion Athlon võimsaim Suurimad Firmad Intel Cyrix AMD VIA c3 EMAPLAAT ühendab kõik arvuti komponendid. Emaplaate väga erinevaid (Suurus, erinevatele prosedele, pistikutega jne) Laiendkaardid . on seadmed mille ül on siis lisada erinevaid kompnente ( heli, video , TV) PCI ISA AGP PCI-E x2 VIDEOKAART kuvadapter, mis edastab monitorile pilti. Videokal on oma prose ja mälu Parameetrid : graafikastandard, GPU kiirus , lahutusvõime, Värvisügavus, värskendussagedus. Ühendusviis, videomälu suurus. Videostandard SVGA (super) , DVI värisügavus ( 8 bit, 16, 24, 32 ) PCI aeglane AGP Kiire advanced graphics port 2x, 4x, 8x PCI-E x2 või 2.0 - kiireim. 16x Videomälu (mb) 1mb 1GB , 2GB
Sisukord 1) Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3 2) Milleks kasutatakse 4 3) Töö põhimõte 5 4) Arengulugu 6 5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või s
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed
videoid ja animatsioone. Siit edasi on oluline teada kuidas pildid luuakse - kasutades selleks vektorit või rastrit Rastergraafika Rastergraafika puhul koosneb pilt üksikutest täppidest ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga
selle konkreetse võrgu kasutajad (kasutatakse büroodes, asutustes ja koolides). Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks. Kasutan ise tihti sellist kontorikombaini: Konica Minolta BizHub C200 (Joonis 1). Joonis 1 Tavaprinterid ja mõned tööstuslikud printerid on mõeldud väikesemahulisteks trükitöödeks ja
kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile
................................................................4 2.Elektrontahhümeeter .........................................................................................................................5 2.1 Ühemehe-tahhümeeter ...............................................................................................................5 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 .................................................................................................5 3. GNSS/GPS seadmed ........................................................................................................................6 3.1 Trimble R4 GPS .........................................................................................................................6 4. Laserskanner.....................................................................................................................................7 4.1 Leica C10 laserskanner .....................................................
signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest
värvitulemust. Iga seade töötab kindlas värviruumis, mis võimaldab kindlat värviulatust või värvigammat. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus saab tagada värvivastavuse läbi kogu tootmisahela, edastatavate värvide parima kontrastsuse ja täpse toonivastavuse ning suurima seadme poolt võimaldatava värvigamma. 45. Mis on monokromaatiline spektrivärv on ühe värvi heledamad ja tumedamad toonid. 46. Selgita skanneri metamerismi 47. Nimeta kolm seadet, mida kasutatakse värvihalduses mõõtmiste teostamiseks – mida nad mõõdavad ja mida see meile annab Kolorimeeter – mõõdab kolorimeetrilisi väärtusi ehk numbreid, mis võtavad aluseks nägemisaparaadi komponentide reaktsioonid ja mille põhjal saab hinnata, millal metamerism ilmneb ja millal mitte. Spektrofotomeeter- Spektrofotomeeter mõõdab värvide aboluutväärtusi Lab-is
annaabi.ee 
