Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Skanner - sarnased materjalid

nner, skanner, skanneri, skannerid, hend, resolutsioon, programmid, esti, tihedust, piksel, seadmed, originaal, seej, imetest, tarkvara, kokk, scsi, dynamic, imalik, bitti, twain, arvutisse, steem, paberil, bist, optiliste, formaadi, bitiseiides, hemalt, bitine, 2400, imalus, ratakse, kaane, ekraanil, rvide, interesting, teravus, skaneerimine, eldud
thumbnail
4
docx

Skännerist

Robert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas

Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur eesliites kilo ja mega. Täpsemalt on 1 kilobait (KB, K) 1024 baiti ja 1 megabait (MB) 1024x1024 baiti. Arv 1024 võrdub 210. Põhimälu e. Muutmälu (RAM-Random Access Memory) kasutatakse arvutis programmide-andmete jooksutamisel-töötlemisel. Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. Erinevad programmid vajavad erineval määral põhimälu. Põhimälu jaotust saab vaadata: Windows2000 puhul CTRL+ALT+DEL ­>TASKLIST-> processes ja perfomance Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000. Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Scänner

TÜÜP ­ Lameskänner FAILI FORMAAT Windows®: BMP, JPEG, GIF, TIFF, TIFF Compressed, PNG, PCX, FlashPix (FPX), PDF, PDF searchable, RTF, HTM, TXT; ÜHENDATAVUS ­ USB HIND ­ kusagil 1 000 TOOTENIMETUS ­ Fujitsu FI5900C, RESOLUTSIOON TÜÜP ­ FAILI FORMAAT ÜHENDATAVUS ­ HIND ­ Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (optical character recognition) on tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid. Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning võimaldada tekstisisest otsingut. Tänu tekstituvastustehnoloogiale on võimalik paberdokumentidest, PDFfailidest ja pildistatud dokumentidest luua redigeeritav tekstifail. Skaneerimise käigus saadakse trükisest või ka käsitsi kirjutatud tekstist digitaalne pilt, pildifail. Pildifaili teatavasti tekstitöötlusvahenditega töödelda ei saa. Kuidas muuta

Arvutite lisaseadmed
29 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paraleelporte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uuema standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Paralleel porti ühendatakse nt:  ZIP - kettaseade  Väline CD-ROM seade  SCSI adapter  Digitaalne kaamera  Skanner  Printer  Seadmed ühendatakse DB-25 pistikusse. LPT1 15 Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25- nõelane konnektor, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik: Need pordid on arvutites olnud juba 20 aastat ja nüüd vahetatakse nad välja. Toome peamised põhjused:

Arvutid
34 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Bipolaartransistoridel valmistatakse suure töökiirusega mikroprotsessorid, mälud ja mitmesugused abilülitused. Nende puuduseks on väiksem lülituselementide arv ühel 1 kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed võimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve. Väljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mäluelemente, mis nõuavad suurt elementide tihedust ning vähem võimsust. Puuduseks on oluliselt väiksem töökiirus. Npn-bipolaartransistor: Räni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p- piirkonnad, mis moodustavad transistori. Pärast difusiooniprotsesse kristalli pind oksüdeeritakse, mis annab väga hea SiO2-isoleerkihi. Kontaktpindade moodustamiseks jäetakse isoleerkihti maski abil sobivad avad. Ühendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil.

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Arvuti lisatarvikud

...............................................................................................10 1.5.4 Jugaprinterid .................................................................................................... 10 1.5.5 Nõelprinterid ....................................................................................................10 1.5.6 Õisprinter.......................................................................................................... 10 1.6 Skanner.................................................................................................................... 11 1.6.1 Kassaskanner.................................................................................................... 11 1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner ...............................................................................12 1.6.3 Projektsiooniskannerid......................................................................................12

Arvutiõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

......................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) ...................................................................................................... 63 o värviprinterid ........................................................................................................................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ........................................................................................................................................ 64 Modem (Modem) ........................................................................................................................ 65 Analoog liides (Analog Interface) ............................................................................................... 65 o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) ............

Arvutid i
586 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

...............................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer).....................................................................................................64 värviprinterid......................................................................................................................... 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner...................................................................................................................................... 65 Modem (Modem).......................................................................................................................67 Analoog liides (Analog Interface)............................................................................................. 67 analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion)................................

Arvutid i
475 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait, gigabait) 9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus-

Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR ­ Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest

Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Referaat ''Skanner''

Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada.

Informaatika
30 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

Protsessorist peab tulema aadress mis näitab millisesõna poole pöördutakse. Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c

Arvutid
45 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Põhimõisted

Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides · Bluetooth liides Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on: 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. 9

Arvutiõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed

Arvuti
3 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid.

arvutiõpe
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvuti riistvara ja printerid

Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Teksti skaneerimisel tekib samuti pilt, mida on seejärel võimalik vastava tarkvara – tekstituvastusprogrammide abil tekstifailiks muuta.

Arvuti õpetus
3 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan ­ neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow ­ neelab sinist, B black ­neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule.

Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Arvutipordid

Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: ZIP kettaseade, Väline CD-ROM seade, SCSI adapter, Digitaalne kaamera, skanner, printer. Sisendport ja väljundport. Sisendport vahendab andmeid sisendseadmelt protsessori siinile, teostades selleks vajaliku signaalitöötluse ning ajalise kooskõlastuse. Väljundport vahendab andmeid protsessori siinilt väljundseadmele, sooritades vajalikud infoteisendused ning ajalise kooskõlastuse. Klaviatuuriport. Neid on kahte sorti: üks neist on see IBM PS/2 pesa ja vanemat tüüpi klaviatuuriport, mis on suurem kui PS/2-pistik

Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Arvutid I - Skannerid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAF0041 Arvutid I Skanner Üliõpilane: Matrikli number: Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud

Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Riistvara ja Tarkvara

töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine Skanner (skanner)-sisendseade · võimaldab paberil olevat teksti fotosid arvutisse sisestada et neid saaks edasi töödelda · (Epson,HP,Canon) · sisendseaded on ka: · magnetkaardilugeja · vöötkuudilugeja · puuteekraan · joystick · kõnesisestusseade mikrofon Korpus (tower,desktop)-töötlus · kaitseb tema sees olevaid osi staatilise

Arvuti õpetus
15 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

suuremat töökiirust) ­ samas kulub neid käske mingi programmi juures aga rohkem, kui teiste protsessoritega. Ühe suure ja mahuka operatsiooni teostamisel jagatakse see mitmeks osaks (RISC protsessori puhul neljaks) ja iga taktiga täitetakse üks operatsioon, erinevalt CISC protsessorist, kus mahukas operatsioon sooritatakse ühe korraga. RISC protsessor töötab üksnes võimalikult lihtsate mikrooperatsioonidega. RISC protsessorile kirjutatud programmid vajavad rohkem mälu, sest kõik mikrooperatsioonid tuleb eraldi kirja panna. Ühtlasi on selliseid programme masinkoodis ka raskem kirjutada kui CISC-le. RISC protsessor saab käskluste täitmisega kiiremini hakkama, kuna ei pea erinevalt CISC protsessorist teostama mikrokoodi konverteerimist. RISC protsessori projekteerimise põhimõtted1: · suhteliselt vähe käske (eelistatavalt alla 100) ja vältida tuleb keerulisi käske;

Arvutid i
131 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Arvuti riistvara slaidiesitlus

Trükisõlmes on 9...47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõel vajalikul hetkel paberile. Laserprinter Kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil) paberile. Tindiprinter Printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse. Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas. Puhvertoiteallikas ehk UPS Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk

Arvutiõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg- kursusest ja tehnilisest joonestamise mõningatest üksikutest alg-elementidest, mida on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe).

Autocad
16 allalaadimist
thumbnail
110
pdf

Sinise planeedi projekt

................................ 79 ¾ USA VALITSUS JA TULNUKATE TEHNOLOOGIA ............................................. 79 ¾ IMPLANTAAT või S.B.M.C.D................................................................................. 80 ¾ Tulnukad ja elektromagnetiline spekter ....................................................................... 81 ¾ Tulnukate tehnoseadmed, mida sandistamisel kasutatakse.......................................... 81 ¾ Bioloogiline skanner ................................................................................................ 81 ¾ Pihusti/Sprei aplikaator ............................................................................................ 83 ¾ Torukujuline väljalugeja .......................................................................................... 83 ¾ Kirurgilised skalpellid .............................................................................................. 83

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Arvuti riistvara

Riistvara komponendid · Emaplaat · Protsessor · Mälu · Videokaart · Kõvaketas · CD-ROM, DVD-ROM( või mõni muu seade-laserketas ) · Disketiseade · Helikaart · Võrgukaart · Modem · Toiteplokk · Korpus · Kuvar ehk monitor · Klaviatuur · Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe.

Arvuti õpetus
31 allalaadimist
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arvuti komponendid ja funktsioonid

3V) emaplaat (MotherBoard) - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) protsessor (CPU) - arvuti keskne andmetöötlus üksus (töötleb läbi etteantud ülesanded ja väljastab tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta operatiivmälu (RAM) kasutavad hetkel töös olevad programmid vahemälu (cache) kiire sisemälu (nt protsessorite või kõvaketaste sees) Kõvaketas (HDD) - seade, kuhu on salvestatud arvutis vaja minevad programmid ja andmed pikemaks ajaks laserplaadiseade - optiline (laserkiirega) kettaseade andmete lugemiseks ja kirjutamiseks laserplaatidelt Erinevaid seadmeid: CD-ROM - ainult laserplaatide (700MB) lugeja DVD/CD-RW Combo - DVD-plaatide lugeja, CD-plaatide kirjutaja CD-RW - laserplaatide lugeja ja kirjutaja

Arvutiõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Viirusetõrjed

Selline pahavara kahjustab andmefaile arvutisüsteemis ning vähendab selle jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viirusetõrjetarkvara Antiviirus (anti-virus) on tarkvara, mille eesmärk on ära hoida, tuvastada ja eemaldada arvutisüsteemist igasugune õelvara, milleks on näiteks viirused, ussid ja trooja hobused. Sageli pakuvad need programmid kaitset ka nuhkvara ja reklaamvara eest. Meetodid Aktiivse monitooringu tüüpi antiviirused vaatlevad arvuti töötamist ja annavad kasutajale märku, kui midagi kahtlast juhtub. See erineb operatsioone piiravast tarkvarast selle poolest, et kontroll jääb aktiivse monitooringu puhul kasutajale. Muutusi-märkav tarkvara teeb kindlaks, kas programmi, faili või süsteemi on muudetud, võrreldes varem kindlaks tehtud andmetega. Kui programmil on piisavalt suur ülevaade

Arvutiõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Fakte arvuti kohta

Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon

Arvuti õpetus
34 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Arvuti ehitus

arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed

Informaatika
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvuti riistvara

ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa ikoonid, peab olema vastu programmid jm. seina. tuleb puhastada spetsiaalse vedeliku ja lapiga. Monitori ülemine serv peaks olema silmade kõrgusel.

Arvuti õpetus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun