Konspekt 11.klass: SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Maailmakirjandusse tulid Skandinaavia maad 19.sajandi lõpus. 1870-80ndaid nimetatakse läbimurdeaastaiks, romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN ...
Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima......
Viikingid Rauno Piibor ja Kristofer Kurg Tutvustus ● Viikingid olid kunagised Skandinaavia meresõitjad. ● Nad olid väga sõjakad. ● Nad avastasid palju maid. ● Osavad laevaehitajad. Viikingite kultuur ● Ilma kirjanduseta kultuur. ● Neil oli tähestik. ● Ainuke kirjandus nende kohta oli teiste kultuuride raamatutes. Viikingite retked ● Nad kauplesid, rändasid ja rüüstasid peamiselt Euroopat. ● Mõnikord kestsid rüüsteretked aastaid. ● Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades. Viikingid Eestis ● Eestis levisid ka viikingid. ● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed. ● Eestis on leitud palju aardeid viikingiajast. ● Eesti viikingite rõivastus sarnases Skandinaavia omaga. Viikingite pere ● Viikingite naised olid väga iseseisvad. ● Enamasti olid kodus ja tegid koduseid ülesandeid. ● R...
Skandinaavia ruunikiri Ruunid Ruunid on germaani eeskuju järgi loodud kandilised skandinaavia kirjamärgid. Ruunikiri võeti kasutusele hiljemalt III sajandil Taanis, kust see levis edasi mujale Skandinaaviasse Ruunitähestik Ruunitähestik ehk futhark koosnes algselt 24 tähest. Viikingiaja alguseks oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefs...
Rootsi referaat Sisukord Sisukord Sissejuhatus Üldandmed § Rahvastik § Majandus § Loodustik § Kliima § Loodusvarad § Taimestik § Loomastik Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Sissejuhatus Järgnev referaat räägib Rootsist,selle majandusest ja loodusest. Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (r...
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................... 2 Siin on kirjutatud antiikkirjanduse mõistest, kreeka teatrist, eepose mõistest ja olulistest autoritest, teostest.......................................................................................................... 2 Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele...................................... 2 1. Antiikkirjanduse mõiste.............................................................................................. 3 2. Kreeka teater.........................................................
(Kool) Norra Referaat Koostas: Juhendaas: (aasta) Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Loodus.........................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Majandus.....................................................................................................................................7 Kokkuv...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
KESKAJA KIRJANDUS · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus e...
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moo...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. ...
Impressionism AnneMai Runtal Läänemaa Ühisgümnaasium 12R Impressionism kunstis ● Teaduslikult mitte emotsionaalselt ● Valguse ja varju mõju maalil ● Hakkasid harrastama vabaõhumaali ● Maal ei pidanud jutustama mingit lugu ● Iseloomulikud jooned: a. Nähtavad pintslitõmbed b. Heledad värvid c. Avatud kompsitsioon d. Rõhuasetus valgusele ja sellele muutumisele e. Igapäevased teemad f. Ebatavalised rakursid Claude Monet ● Prantsuse maalikunstnik ● Impressionismi rajaja ning peaesindaja ● Impressionism sai tema maali järgi nime ● Monet’lt pärineb 2500 maali Maalide nimed 1. “Women in the garden” Claude Monet 2. “Bal du moulin de la Galette” Pierre-Auguste Renoir 3. “A bar at the Folles-Bergère” Èdouard Monet 4. “Impression, soleil levant” Claude Monet 5. “Paris street; Rainy day” Gustave Gaillebotte 6. “L’Absinthe” Edgar Degas 7. “The floor scrapers”...
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
ROOTSI ROOTSI KUNINGRIIK Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10B Üldiselt Rootsi Kuningriik Skandinaavia poolsaare idaosas. Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 9 347 900 Rahaühik rootsi kroon Rootsi kuningas Carl XVI Gustav(15.09.1973) Loodusvarad Tähtsamad loodusvarad: tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Mandriline kliima. Mägedes lähisarktiline kliima. Pikk ja soe sügis. Keskkond P inna s t ja jä rve s id o h us ta va d h a p p e vih m a d ning P õ h ja m e re ja Lä ä ne m e re re o s tus . 2 8 ra h vus p a rki Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/webhp?hl=et http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm http://www.visitsweden.com/sweden/ http://www.slideshare.net/MeeliSonn/rootsi http://www.google....
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern...........................................................................................................6 Kesk-sajandi pööre...............................................................................................................7 Charles Eames ...................................................................................................................10 George N...
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr ...
MEREVAIK Merevaik Iidsetest männipuudest välja "higistatud" fossiilne vaik, mida leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad Koostis · Süsinik ~79% · Vesinik ~11% · Hapnik ~10% · Lisandina väävel ja raud Ajalugu · I- III saj kreeklaste ja roomlaste seas kõrgelt hinnatud · Nimetus: "kuld põhjast" · Merevaigust kujuke hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi · Reumatoidseid põletikke · Kopsud...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja ...
Norra Kuningriik Magnus Lehiste Norra lipp Norra vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level Fifth level Norra asetus kaardil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift...
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kum...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM SOOME Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Käroli Linder Soome SISUKORD sissejuhatus................................................................3 Soome........................................................................4 kliima.........................................................................4 ajalugu.......................................................................5 majandus....................................................................6 sport,kirjandus ja muusika.........................................6 usk..............................................................................7 Soome sümboolika.....................................................7 kasutatud kirjandus..........................................
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
Richard Wagner (1813-1883) Elulugu Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Saksamaal Leipzigis. Lapsepõlves huvitasid teda teater ja kirjandus rohkem kui muusika. Teda vaimustasid mineviku suured kirjanikud Homeros ja Shakespeare. 15-aastaselt kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1883. aastal alustas tegevust muusikuna, töötades kooridirigendina, ooperikomponistina mitmes linnas, ka meile lähedal Riias. 1849. aastal oli ta sunnitud poliitilistel põhjustel põgenema Saksamaalt Sveitsi, kus elas pagulasena 10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863. a toimunud edukas reis Venemaale aitas Wagneri majanduslikult jalule. Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitami...
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid. Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute t...
Euroopa vs Hiina Erik Allorg, Gervin Ansi, Kadri Assin, Linda Blande Maastik/pinnamood Euroopa ja Hiina maastikul/pinnamoel on mõningad olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-2...
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus ...
Millised olid nooreestlaste taotlused, vahekord varasema eesti kirjandusega ja saavutused ? Elus on ikka nii, et kui millelegi väga vastu seistakse, leidub ka neid, kes seda enam edasi püüdlevad ja oma tahtmist ellu viia üritavad. Aastad 1905-1917 ei soosinud eesti kirjanduse arengut sugugi, pigem takistasid seda. Siiski arenes kultuurielu neil aastatel jõudsalt, mille eest võlgneme suuresti tänu "Noor-Eesti" rühmitusele. Millised olid nende eesmärgid ja suhted vanema eesti kirjandusega, ning mida nad saavutasid ? Ühiskonnas levis palju rahvuslikku pessimism, mida Gustav Suits "Noor- Eesti" esimest albumit sissejuhatavas artiklis ületama kutsub, nimetades teotahet ja sallivat hoiakut edasiviivaks. "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks. See tõstab ja kannab olude madalusest, kitsusest. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"on Suits öelnud. Nooreestlased...
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatun...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
HENRIK IBSEN (1828-1906) ta on norra kuulsaim kirjanik, kelle nime teab tänaseks kogu maailm. just tema pani aluse moodsale draamale, milles omakorda on arenenud dramatugia. ta sündis skieni linnaksese lõuna-norras. isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline per...
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaeva...
Riigi üldiseloomustus Taani Danmark Erik Silas 11.a 1. Üldandmed riigi kohta Riigi lühend DK. Riik on Kuningriik. Riigist sõltuvad territooriumid on Fääri saared ning Gröönimaa. Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3....
Euroopa naarits Mustela lutreola Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus · Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) · Tal on natuke lapik pea · Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Elukoht · Ta on poolveeloom ja ta elutseb jõgedekallastel · Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui k...
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbi...
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loom...
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
ROOTSI SISUKORD 1. Rootsi kuningriik...........................................................................lk 1 2. Loodus...........................................................................................lk 2 3. Riik................................................................................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konunga...
Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõja...
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla ...
Island X-XV sajand. Poliitiline . ajalugu, majandus, kultuur Poliitiline ajalugu · Althingi - Althingi (Rahvakoosolek) on Islandi vanim ja tähtsaim valitsusorgan, mis asutati ingvelliri orus 930. aastal. Parlamendis võtsid mehed vastu saart puudutavaid otsuseid ja lahendasid tüliküsimusi. Althing kogunes igal kesksuvel kohtuplatsile kaheks nädalaks. Althingi loomine tähistab ühtlasi demokraatliku Islandi algusaega. · Althingile kogunes inimesi üle terve riigi. Seal võisid osaleda kõik vabad mehed. Rahva seast valiti võimu esindama kohtunikud. Althingi juhtis kolmeks aastaks valitud seadusekuulutaja. · Hiljem jagati maa neljandikeks. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid, kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Poliitiline ajalugu · 13. sajandil oli väheste suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja endine aristokraatlik demokraatia oli oma tähtsust suurelt kaota...
Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga inspireeritud eeskätt inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. 20...
KARL MENNING 11. MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides •...
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.G...
Kertu Pellja TALLINNA TEENINDUSKOOL Kertu Pellja 011KM OLEVISTE KIRIK referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 1 Kertu Pellja SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Kiriku ajalugu..................................................................................................................................3 Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit......................................................................4 KIRIKU EHITUSJÄRGUD............................................................................................................5 ...
TAANIST JA TAANLASTEST v Rahvaarv: 5,5 miljonit km² v Rahvastiku tihedus: keskmiselt 129 in/km² v Pealinn: Kopenhaagen v Rahaühik: Taani kroon vELiga ühinemise aasta: 1973 vPoliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia vUsund: luterlus vAjavöönd: Kesk-Euroopa aeg Kuula Taani keelt v Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. vTaani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. · v Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. · v Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. v Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. v Taani rii...
annaabi.ee 
