Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks.
Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on
neile ning alustada lühikese, kuid lööva sissejuhatusega. Kõneleja peab esitama oma kõne nõnda, et see haakuks teemaga ning haaraks inimesed endasse. Rääkija võiks kasutada hääle tõstmist, millegi kindla rõhutamiseks või hoopis kasutada zestikuleerimist publikuga suhtlemiseks. Publiku ning kõneleja vahel peaks olema silmside, mis muudab kõneleja veenvaks kuna ta ei loe kusagilt otse maha. Samuti on heal kõnelejal situatsioonikohane riietus ja välimus, et tekitada publikuga ühtne tunne, sest ei tohi olla vaid välimuse näitamise peal väljas. Rääkija ei tohiks muutuda publikule igavaks või tüütuks ning mitte esitama liiga pikka või arusaamatut kõne kuna vastasel juhul on see vaid ajaraiskamine. Õnnestunud kõne sõltub tegelikult sellest, kui osav ja hea on kõneleja. Rääkija peab publikuga saavutama usalduse ning looma temaga ühenduse, silmsideme. Kõne ja kõneleja peavad publikule huvi pakkuma
baasaasta indeksiga; Hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga SKP deflaator Kirjeldab riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist SKP komponendid Näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime Automaatne fiskaalpoliitika Teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1)
Portfelliteooria- eesmärk valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid , mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu Fiskaalpoliitika- rahakoti haldamine e eelarvepoliitika. Riigieelarve suurus sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad. *Automaatne fiskaalpoliitika- inerts , mille tulemusena iseenesest ning välisest sekkumisest sõltumata võivad majadusprotsessid liikuda soodsas suunas. *Situatsioonikohane fiskaalpoliitika jaguneb sõltuvalt soovitud eesmärkidest: -agressiivselt laienev fiskaalpoliitika- valitsuse tegus majandustegevuse elavdamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks peaks valitsus suurendama avaliku sektori kulutis või vähendama makse -kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus mingitel põhjustel peab vajalikuks majandust nn maha jahutada. Sisuliselt oleks eesmärgiks majanduse kokkutõmbamine, liigse optimismi vähendamine ja ka majanduskasvu aeglustamine
Automaatsed fiskaalsed stabilisaatorid AFS töötavad seda efektiivsemalt, mida suurem on riigi roll majanduses ning mida progresseeruvamad on maksud. Kuna Eestis on Sotsiaaltoetused tagasihoidlikud, maksukoormus suhteliselt madal, maksud väheprogresseeruvad ,siis AFSi mõju majandustsükli tasakaalustajana on tagasihoidlik. Regulatiivne fiskaalpoliitika-Rakendatakse vajadusel lisaks Regulatiivseid eelarvepoliitilisi meetmeid Regulatiivne fiskaalpoliitika-situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab Valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. reguleeriva fiskaalpoliitika meetmed Tähendavad muudatusi riigieelarves ja Maksupoliitikas Regulatiivne fiskaalpoliitika-majanduslanguse tingimustes aitab nõudlust Tugevdada maksukoormuse alandamine ja Valitsuse kulutuste suurendamine, kas Eelarveülejääki vähendades või reservide Puudumisel laenuraha arvel majandustõusu puhul tuleb toimida vastupidi –Kiire kasvu tingimustes vähendada kogunõudlust
8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas
edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid?
võimalusi rahapoliitika teostamiseks. Keskpank Valuutakomitee Pakub sularaha ja hoiuseid Pakub ainult sularaha Fikseeritud või ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss reservvaluuta suhtes Muutuvad välisvaluutareservid 100 % välisvaluuta reservid Piiratud konverteeritavus Täielik konverteeritavus Situatsioonikohane rahapoliitika Reeglitel põhinev rahapoliitika Viimase instantsi laenuandja Ei ole viimase instantsi laenuandja Sageli reguleerib kommertspankade tegevust Ei reguleeri kommertspankade tegevust Läbipaistmatu Läbipaistev Politiseeritud Kaitstud poliitilise surve eest Madal usaldatavus Suur usaldatavus
Kogunõudluse mõjutamine (suurendamine) võib kiirendada inflatsiooni. Tasakaal kus kogukulutused = -toodang. Automaatsed stabilisaatorid on majandusmehhanismi sees olevad vahendid, mis kahandavad kõikumiste amplituudi, kindlustades kogutulu automaatse muutuse ilma spetsiaalse administratiivse sekkumiseta. Automaatsed stabilisaatorid: progressiivne tulumaks ja valitsuse ülekanded töötu abiraha, toetused, pensionid. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab spetsiaalset tegevust maksunduse või avaliku sektori kulutuste osas. Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks. Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks.
automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimisesk jaüldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane. Rahapoliitika vahendeid: Diskontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitali hind; Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik deposiit keskpangas. Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e. range rahapoliitikate rakendamisel.
uuenduslik iseloom, orienteeritus tarbijale, turu valmisolek äriidee realiseerimiseks. Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaksumäär 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot. Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot. Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot. Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab
Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks. Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. - astmeline tulumaks - sotsiaaltoetused - netoeksport. Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust Kitsendav fiskaalpoliitika maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada majandust "üle kuumenemast".
rahvamajanduse kogutoodangu tase konstante ja muutub ainult hinnatase. Kogupakkumise ja kogunõudluse lõikepunkt määrab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalukoguse. Fiskaalpoliitika (101-107) Kui SKP väheneb siis töötus suureneb ja vastupidi. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui ka situatsioonikohane. Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Üks sellistest on näiteks tulumaks kui tulud vähenevad väheneb ka maksutulu ja vastupidi. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika See nõuab valitsuse spetsiifilise otsuseid ja tegevusi. Peamised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused
Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku usektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. AUTOMAATNE FISKAALPOLIITIKA Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööstus muutub. Üheks selliseks stailisaatoriks on tulumaks. SITUATSIOONIKOHANE FISKAALPOLIITIKA Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid või tegevusi. Põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika- valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi või vähendades makse. Kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus kasutab fiksaalpoliitikat kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Fiskaalpoliitika põhimõjud
Nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse,, kui kogutulu g või töötus muutub. 1. Majanduse langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste vähenemist. 2. Kui majanduses on inflatsioon, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste kasvu. Tulumaksu vähenemine majanduslanguse korral ja suurenemine inflatsiooni korral 2. Situatsioonikohane Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmine. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Kitsendav fiskaalpoliitika oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku sektori kt i kulutusi k l t i või õi suurendades d d makse.
aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis
aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis
Esimesel juhul tegu languslõhe, teisel juhul inflatsioonilõhega. Languslõhe vältimiseks tuleks kogukulutusi suurendada. Inflatsioonilõhe kaotamiseks tuleks kogukulutusi vähendada. Üheks abinõuks majandustegevuse mõjutamisel on FISKAALPOLIITIKA. Fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mis kasutab majandustegevuse mõjutamiseks (stimuleerimiseks või vähendamiseks) avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui situatsioonikohane. Automaatsed stabilisaatorid Automaatsed stabilisaatorid kujutavad endast fiskaalpoliitika vahendeid, mis on majandussüsteemi sisse ehitatud. Nad käivituvad ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Nad pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist) majanduslanguse korral. Nt. Astmeline tulumaks, sotsiaaltoetused ja netoeksport Automaatsete stabilisaatoite hulgas on tähtsal kohal maksud
Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab äritsüklite langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Majanduse tasakaalustamine: automaatsete stabilisaatorite kasutamine (progressivne tulumaks ja töötu abiraha; omab piduratavat jõudu, aga ei kõrvalda langust ega tõusu täielikult l5p35) ja diskreetne eelarve poliitika (nõuab sekkumist; maksude alandamine l5p39). Ehk fiskaalpoliitika võib olla automaatne ja diskreetne e situatsioonikohane. Riigivõlg: Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel. Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid. Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu. Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni. Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks. Riigivõlg võib kasvada: sõjad, majanduse langused, maksude alandamine. Suure
a) erasektori võlgnevus on praktiliselt riskivaba; b) erasektor on põhiliselt võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga välismaistele võlausaldajatele; c) erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt refinantseerida oma laene; d) d) avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida. trükkida 27. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: a)) maksukoormuse automaatne reguleerumine g sõltuvalt sellest kas on majanduslangus j g või -tõus; b) b) avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile; majandussituatsioonile; j d it t i il c) c) poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu;
töötus muutub Riigieelarve on: dokument, milles bilansi põhimõttel kajastuvad avaliku sektori planeeritud kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa Missugune järgnevatest vastustest ei ole raha pakkumise suurendamine. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra Avalik sektor: hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure Eelarve puudujääk: näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile, poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule Fiskaalpoliitika on: valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude
ülejäägiga; o poliitilised põhjused, sh poliitiline tsükkel; o majandusstruktuuri ümberkorraldused (nt globaalse konkurentsi tõttu või demograafiliste protsesside tõttu) tekib struktuurne puudujääk. · Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. o Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne (passiivne) kui ka situatsioonikohane (aktiivne). · Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport. · Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus.
Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika 31 Laiendav e ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav e range fiskaalpoliitika Ettevõtte tulumaks Üksikisiku tulumaks Progressiivse määraga tulumaks Lihtne autonoomsete kulutuste multiplikaator Tasakaalustatud eelarve multiplikaator Riigieelarve Riigieelarve tsükliline ja struktuurne puudujääk Struktuurne ülejääk Tsükliline ülejääk Tsükliliselt tasakaalustatud eelarve
endas olemas. (nt töötu abiraha) - Omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult - Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja vastupidi - Automaatsete fiskaalsete stabilisaatorite (AFS) toimimine seisneb selles, et valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Diskreetne stabiliseerimine - ehk situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. - Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi - Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine Riigvõlg - Tekib siis, kui eelarve lasta miinusesse - Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti - Riigid pankrotti minna ei saa, kuna riigil on kasutada veel mitmeid abivahendeid olukorra parandamiseks Meetmed riigivõla vähendamiseks:
Nende arvates on küllaldane, et eelarve oleks tasakaalus majandustsükli jooksul. Kui majandus on tõusufaasis, on eelarve ülejääk, mida kasutatakse kulude finantseerimiseks, kui on madalseis ja tegelikud tulud on väiksemad kui kulud. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas.Nende tõttu hakkavad avaliku sektori kulutused iseenesest muutuma kui muutuvad kogutulu või töötus. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Situatsioonikohane ehk suvaline fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi
Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsüklilangusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarve tasakaal Majandusliku tasakaalu saavutamiseks onpõhiliselt kaks teed: diskreetne eelarvepoliitika ehk valitsusepoolne situatsioonikohane reageerimine automaatsete stabilisaatorite kasutamine FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv.
annaabi.ee 
