osas toimunud muutus mõjutab teisi. 1980.-90. aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama ja olema suuteline rakendama, olenevalt olukorrast, erinevaid juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid. Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid: - Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad - Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad · Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad - eestvedamiseks oluliste isiksuse omadustena on sagedamini pakutud meeldivust, karismaatilisust, kohanevust, sotsiaalset erksust, saavutustele orienteeritust, enesekehtestavust, koostööd, kindlameelsust, usaldusväärsust, domineerivust, energilisust, püsivust, eneseusaldust, stressitaluvust ja vastutust, samuti intelligentsust, suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat.
arusaamatuste lahendaja. 17. Iseloomustage juhtimist ja eestvedamist. Tooge näide. Eestvedaja on töötajate motiveerija, eesmärkide seadja ja aitab eesmärgid elluviia. Eestvedaja võib olla ka üks töötajatest. Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised
Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene- mine, mille järgi juhtimine on planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli- mine, siiani kasutusel, kuid muudetud kujul
Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene- mine, mille järgi juhtimine on planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli- mine, siiani kasutusel, kuid muudetud kujul
suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, loovust ja empaatiat. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad - väidetakse, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist, milledeks on autokraatne, demokraatlik, neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 24. Kontrollifunktsioon Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Eristatakse: - Esialgne kontroll - Jooksev kontroll - Järelkontroll 25. Personalijuhtimise valdkonnad
6 konkreetsemad ja mõisted kuuluvad laiemate ning abstraksemate kategooria alla. Semantiliste hierarhiatena organiseeritud pikaajaline mälu on deklaratiivsete, st lauseliselt väljendavate teadmiste aluseks. 2.2 Skeemid Pikaajalise mälu kujutamine skeemidena kajastab selle võimet organiseerida vastuvõetavat informatsiooni situatiivse kogemuse abil, kus meeldejäetav koondatakse sageli meile subjektiivselt oluliste momentide ja võtmeideede ümber. Laekuva kogemuste tulemusena kujunevad inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus oluliste võtmeideedega seostuvad mitmesugused faktid, oskused, protseduurilised teadmised ja emotsionaalsed seisundid. Kujunenud skeemide ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii orienteerumisel igapäevaelu probleemides kui ka koolis õppimisel
on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 2 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine
on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 2 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine
Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Kuidas on seotud kõne ja tajuprotsessid? Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt ka situatsiooniväliste ütluste sisu. Tajudest ja tajukujutlustest sõltub suurel määral ka ütluse mõistmine. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele otsest mõju kuni 10-1 aasta vanuseni: laps elistab situatsiooniloogikat ütluse grammatilisele tähendusele. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk. Taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses, taju mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete
Emotsioonide mõju inimese tervisele 1.EMOTSIOONID 1.1 Emotsiooni mõiste Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi,kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud.Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus
eesotsas reeglina on eraldi juht. 22. Kitsa ja laia juhtimisulatuse erinevused, eelised ja puudused 4 23. Eestvedamine ja eestvedamise teooriad Eestvedamine: Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid:Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad, Juhtimisstiili ja käitumise teooriad, Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 24. Kontrollifunktsioon Kontrollimine seondub alati tootlikkuse selgitamisega ja hindamisega. 25. Personalijuhtimise valdkonnad Töö analüüs, Personali planeerimine, Töökohtade hindamine, Personali värbamine, valik, hindamine, koolitus ja arendamine, Karjääri planeerimine, Töötasu ja palgapoliitika 26. Juhi rollid Roll kirjeldab seda, mida juht teeb ning üldistab asjaolu, et sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi
PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. 5. Õppimise ja õpitava väärtustamise olulisus õpimotivatsiooni vormijana. Üldine õpimotivatsioon avaldub sisemise teadmise ja kindlate käitumisjoontena suhtumises õppimisse. See on õpilase üldine soov mõista oma õppimise otstarvet, saada aru õpitavast, seostada seda varasemate teadmistega ja rakendada õpitut praktikas. Reaalne õpimotivatsioon seostub alati ka konkreetse e situatiivse tasandiga, mis väljendub õpilase motivatsioonilise seisundina konkreetsete ülesannete sooritamisel. Üldine ja situatiivne õpimotivatsioon on vastastikuses sõltuvuses ja ühe puudumist saab mõningal määral kompenseerida teise arvelt. Üldine positiivne suhtumine õppimisse aitab sooritada ka igavaid ülesandeid, huvipakkuvaid ja eluliselt vajalikke õppeülesandeid on õpilased valmis sooritama ka siis kui nende üldine õpimotivatsioon on tagasihoidlik 6
............................. 8 2.5 Afekt ...................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2
organisatsioonile pühendumine. 21. Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisatsioonis Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab 22. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria Situatiivse teooria mudel. Juht peab valima oma käitumist vastavalt sellele, milline on tema keskkond. Eelkõige peab juht keskkonnas jälgima seda, et millised on tema järgijad, alluvad või need inimesed, keda tema peab juhtima. Vastavalt sellele peab tema valima oma käitumise. Toetav käitumine Toetamine Nõustamine (S3) (S2) Delegeerimin Käskimine e (S1) (S4)
tegutsemiseks tekstipõhistes tegelikkustes ning andma neile oskuse omistada ja omandada tähendusi kirjakeele tingimustel. 9. Õppimise institutsionaliseerumine ja suhe sõnumisse Formaalharidusel kui kommunikatiivsel praktikal on kas nägu: õnnestunud ja ebaõnnestunud interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised
· Eestvedamisstiil: demokraatlik ja osalev, avatud hoiak loovusele. · Organisatsioonikultuur: usaldus, omaalgatus, riskialtisus, vaba kommunikatsioon. · Ressursid ja oskused: loovate inimeste värbamine ja hoidmine, väljakutseid pakkuv töö. · Struktuur ja süsteemid: paindlik, vähesed reeglid, õiglane ja toetav töötajate hindamine. 6 13. Seleta lahti Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus. Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. Osalemine Müümine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos
üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena. 4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel motiveeritud (nt paimendama `hoidma; valvama', lojus `loodu, loom', umbrohi (vrdl sks Unkraut).6) Viimasel ajal on hakatud tähelepanu pöörama mittediskrimineerivate motiveeringute, st keelelise diskrimineerimise vältimisele. Nt poliitilise korrektsuse ja neutraalsuse taotlemine sõnade sõda ja rahuoperatsioon (eufemistlik)
orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 5. Situatiivne eestvedamine (Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus) Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. 2 Osalemine Müümine
seonduvalt isiksuse tahteomadustega Internaal - kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest Eksternaal - tunnevad,et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud. TEEMA 13 TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Tundmused - laiem, üldisem tähendus. Teda kasut. Igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest või siis spontaalselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni (tundeelamuse) tähistamiseks. Emotsioonid - see aga tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. See on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmuslik toon - aistingute emotsionaalsus, emotsioonide reaktsioon ( meeldivad, ebameeldivad...värvid,lõhnad,inimesed,tegevused) Idiosünkraasia - avaldub haiglases vastikustundes mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad ( ntx klaasi kriipimine, hammaste krigistamine, küünte viilimine jms)
Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluavaldustega. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõus või vastupidi, võtab selle ära. Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. 39 Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg.
Tundmused on olulisimaid psüühilise tegevuse regulaatoreid. Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluavaldustega. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõus või vastupidi, võtab selle ära. Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg.
tüüpide kasut. on juhi poolt rakend. juhtimisstiili aluseks. Et tõhusalt kasut. kõiki mõjuallikaid on vaja rakend. neid ausalt, eetiliselt ja põhjend. Juht peaks arvest. oma isiks. olem. ja senise juhtimiskogem. 14 11. Fiedleri ja Hersey-Blanchard'i eestvedamise teooriad. Eestved. - in. mõjut. läbi veenmisprotsessi suhtlem. kaudu. Kasut. eri võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute iseäras. jm. asjaoludest. Situatiivse lähenemise e. olukorra teooriad (1960-1970). Algul väideti, et eri olukorrad eeld. eri isiksusi, hiljem eeldati aga juhilt universaal. võimeid ja oskusi rakend. eri juhtimisstiile olenevalt olukorrast. Tuntumad olukorra teooriad: Evansi-House'i-Mitschelli, Fiedleri, Hersey-Blanchardi, Vroomi ja Yettoni teooriad. Fiedleri sõltuvusteooria põhin. ülesande ja suhtekeskse juhi väljaselgitam. ning kirjeldam. ja mõlemat tüüpi juhtim. tõhususe seostam. olukorraga
1980.-90. aastate eestvedamise teooriad väidavad, et edukas juht peab oskama ja olema suuteline rakendama, olenevalt olukorrast, erinevaid juhtimisstiile ja töötajate eesmärgipärase mõjutamise võtteid. Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Eristatakse kolme tüüpi teooriaid: · Isiksuse omaduste ja oskuste teooriad · Juhtimisstiili ja käitumise teooriad · Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 3) Organiseerimine: Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, so ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: · ülesannete grupeerimises
tavaliselt ei jõuagi. Seejuures peituvad põhjused eelmiste etappide ebatäiuslikus arengus: tajude pealiskaudsus, kujutluste vähesus ja süsteemitus, oskamatus lahendada kujuteldavaid mõtteülesandeid. Kõne ja psüühiliste protsesside areng mõjutavad üksteist vastastikku pidevalt. Kõne ja tajude vahekorda käsitledes on otstarbekas vaadelda kolme seost: •Kõne tajumine; •Kõne sõltuvus tegelikkuse tajumisest; •Tajude sõltuvus kõnest. Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt aga ka situatsiooniväliste ütluste sisu, kui need toetuvad episoodimälule. Kõnele ja kõnemõistmisele avaldavad mõju tajuprotsesside kõik tunnused. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk ja seega ka omandatud sõnavara eakaaslastega võrreldes; taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses; mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete väljendamine kõnes
tragöödias, tänapäeval laul või tants, pole looga funktsionaalselt seotud postmodernistlikule draamale omane väljendusvahend. Küsimused: · Kas stseenid toimuvad üksteise järel või samaaegselt? · Kas stseenid on hierarhilised? · Kuidas on stseenid ühendatud? Kas eelnev stseen käivitab järgneva (tegevusühtne näidend, põhjus-tagajärg-seos)? Vastandlike tegelaste ristumine või kõrvutamine. Iseseisvad stseenid on seostatud situatiivse sarnasuse abil, nt A. Gurney Söögituba, kus ainus ühendav aspekt on söögituba, kus aegade jooksul toimuvad täiesti erinevad tegevused. · Millised on stseenide vaheldumise funktsioonid? Traagilisele stseenile järgneb koomiline (vahelduse loomine). Vabama hingamisega stseenile järgneb kinnisema õhustikuga stseen. Põnevuse intensiivistumine. Püütakse konflikti lahendust edasi lükata. Paljud stseenid peaksid näidendi teemat peegeldama
efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. Üldine ja hetkeline õpimotivatsioon ning nende koosmõju õppimistahte kujundajana. Üldine õpimotivatsioon avaldub sisemise teadmise ja kindlate käitumisjoontena suhtumises õppimisse. See on õpilase üldine soov mõista oma õppimise otstarvet, saada aru õpitavast, seostada seda varasemate teadmistega ja rakendada õpitut praktikas. Reaalne õpimotivatsioon seostub alati ka konkreetse e situatiivse tasandiga, mis väljendub õpilase motivatsioonilise seisundina konkreetsete ülesannete sooritamisel. Üldine ja situatiivne õpimotivatsioon on vastastikuses sõltuvuses ja ühe puudumist saab mõningal määral kompenseerida teise arvelt. Üldine positiivne suhtumine õppimisse aitab sooritada ka igavaid ülesandeid, huvipakkuvaid ja eluliselt vajalikke õppeülesandeid on õpilased valmis sooritama ka siis kui nende üldine õpimotivatsioon on tagasihoidlik
4.5.2.1 Võim ja autoriteet 101 4.5.2.2 Vastutus 102 4.5.3 Eestvedamise teooriad 103 4.5.3.1 Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad 103 4.5.3.2 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad 104 4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F.Herzbergi "hügeeni" - ja motivatsioonitegurite (motivaatorite) teooria (kahe 108 teguri teooria) 4.5.4
tegevus läheb veel mõni aasta. Potensiaalne ArenguVald. (LAT lähima arengu tsoon). MIDa laps suudab teha tsk abiga, ehk oskused, mis on kohekohe kujunemas. PAV laps suudab tpime tulle abiga ja areneb (potensiaalne arenguvald) RAV laps ei õpi midagi juurde, sooritab tegevusi iseseisvalt (reaalne arenguvald) TAV laps ei tule toime ka mitte abiga. (tuleviku arengu vald) Areng toimub kihtide kaupa kui eelnev aste on läbimata, õpetada ei saa. KõneTaju Taju situatiivse ütluse sisu. Kõnet mõjutavad taju tunnused: täpsus, maht, kiirus, analüütilisus, mõtestatus. Kõne mõju taju arengule: suunav-osutav, rühmitav, analüüsiv, mõtestav. Meie igapäevases tegevuses ja kõnes on taju roll üsna suur. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele oma kõnele alati mingit mõju. See, et samast asjast rääkides, isegi samu sõnu kasutada, meie ja lapsed rägime sisuliselt mõneti erinevalt!
teke>soovimine>eesmärgi ja vahendite valik>otsustamine>tegutsemine Abuulia on üldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine. Apraksia on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi. Väärtuseks ei ole mitte lihtsalt tahe, vaid arenenud kõlbelisel alusel rajanev tugev tahe. Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmused on oma loomult liigilise kogemuse vormiks, st emotsioone järgides ja neist juhindudes tagatakse liigi säilimine ja kestmine. Lisaks liigilise kogemuse kandmisele on emotsioonid vahendiks ka individuaalse kogemuse kujunemisel. Emotsioonid, olles siganaalideks, võimaldavad situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda
organisatsioonile pühendumine. 22. Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisastioonis Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab. 23. Hersey ja Blanchardi eestvedamiseteooria P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega
annaabi.ee 
