[O] H R R R R R ketoon Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Isopropanool värvitu vedelik, millel on alkoholile iseloomulik lõhn. Ei ole plahvatusohtlik, kuid kergesti süttiv. Vältida aurude sissehingamist. Naatriumdikromaat lõhnatu erkorantz soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust. Vältida tolmu levikut. Väävelhape värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist
Purki tuleb korralikult raputada ning pritsida 10cm kauguselt ühtlane vahukiht puhastatavale pinnale. Korraga soovitatakse töödelda 1m2 suurust pinda. Vaht hõõruda märja käsnaga puhastatavale pinnale. Lõpuks harjata pind ühesuunaliste liigutustega, et karv jääks püsti. Lasta kuivada 2-4 tundi, võimalusel üle öö. Vanish Oxi Action Spray – vaibapuhastusvahend Toode on spreipudelis. Toodet tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida toote sissehingamist, silma sattumist ja allaneelamist, viimasel kahel juhul loputada rohke puhta veega ning pöörduda arsti poole ning näidata arstile toote pudelit või etiketti. Mitte kokku segada klooripõhiste pleegitusainetega. Kasutada hästiventileeritud kohas. Pärast kasutamist tuleb pesta käed, tundliku naha puhul soovitatakse kasutada kindaid. Toote konsistents on vedel, pihustamisel muutub vahuks. Toodet pihustatakse otse plekile,
hingamismaht ekspiratoorne reservmaht residuaal maht Inspiratoorne reservmaht (IRM) maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata HM+IRM+ERM = vitaalkapatsiteet /kapatsiteet e. mahtuvus/ Vitaalkapatsiteet on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. Residuaalmaht maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e
tekkinud tüsistuste ravi (põletike ravi antibiootikumidega, bronhilõõgastite kasutamine) ja sümptomeid leevendav ravi (rögalahtistid). Tüsistused Kopsutolmustuse tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja kopsufibroos ehk sidekoestumine. Asbestoosi korral on suurem vähkkasvaja tekkimise oht. Raskete tüsistuste korral võib haigus olla invliidistav ja eluiga lühendav. Ennetamine · Kasutada tolmustel töödel kaitsevahendeid (mask, respiraator) · Vältida tolmude sissehingamist · Regulaarne tervisekontroll tööga seotud tolmudega kokkupuutuvatel inimestel
Tööde teostamisel kasutada samu töövõtteid, mis valmisbetooniga töötamisel. (latiga silumine, tihendamine jne.) Praktilised nõuanded Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5...+30 C. Värskelt valatud betoonikihti tuleb kaitsta vihma, läbikülmumise jt. ohustavate mõjutuste eest. Järelhooldusena kastetakse betooni, vältimaks pinna kiiret kuivamist. Ohutusnõuded Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Tehnilised näitajad Fraktsioon 0...10 mm Min. kihi paksus 30 mm Survetugevus 20 N/mm2 Kloriidide sisaldus klass Cl 0,2 Tulekindlus A1 Külmakindlus 50 tsüklit Tihedus 2100-2300 kg/m3 Müürimört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale
kuid lahustub õlides B-klassi allergeen vastavalt DIMDI klassifitseerimist üle soovitatava kontsentratsiooni on ärritav Linalool lõhnastatud hügieenitooted ja puhastusvahendite sh seebid, pesemis-, sampoonid ja vedelikud Kahjuritõrjetes võib põhjustada allergilisi reaktsioone nagu ekseemi tundlikel inimestel Teadlased väidavad et see leevandab stressi Muud ohtlikud kemikaalid Paret-polümeer Xn ohtlik keskkonnale R22 vältida sissehingamist Amiinid, alküüldimetüül, oksiidid Xi ärritavad N keskkonnaohtlik Etanool F tuleohtlik R11 väga tuleohtlik Alküül Xi - ärritav Ohtlikud kemikaalid R38 on halb silmadele ja nahale R41 esineb silmade kahjustamise tõsine oht R50 aga väga mürgine veeorganismidele. NB! Need pole märgitud pakendil, vaid leiab internetist ohutuskaardilt. Kahjulikkus Poisslastel võib tekitada tulevikus viljakuse probleeme
9.detsember Vesipiip Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseadeldis, milles suitsu jahutatakse vees. Tänapäeval on vesipiipude valmistamisel enamjaolt kasutatud alumiiniumi kuid kasutatakse ka vaski ja messingit. Vesipiip on varustatud maitsestatud tubakaga, kanepiga või oopi, mille aur läbib enne sissehingamist veeniina, mis on tihti klaasist. Vesipiip annab välja sama mõju mis tavaline sigaret. Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on vesipiibu suits sama kahjulik kopsudele ja kogu organismile, nagu sigaretisuits. Vesipiipu suitsetades tuleb suitsuga kaasa palju kemikaale, mida vesi ei filtreeri. On ka nakkushaiguste oht, kui vesipiipu jagatakse mitme inimese vahel. Vesipiibu päritolu kohta on levinud kaks teooriat. Esimene teooria on selline, et kui tubakat tutvustati Indiale
Mõju tervisele Kui inimesel on kokkupuude suure koguse naftaleeniga,siis see võib kahjustada või hävitada erütrotsüüte. Selline haigus kannab nimetust hemolüütiline aneemia. Sümptomid on väsimus, vähene isu, rahutus ja kahvatu nahk. Kokkupuude suure koguse naftaleeniga võib põhjustada ka iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja ikterust (kollase värvusega nahk). Hemolüütiline aneemia võib juhtuda ka lastele ja imikutele pärast suukaudset kokkupuudet või sissehingamist või ema kokkupuudest naftaleeniga raseduse ajal. Enam kui 400 miljonil inimesel on pärilik seisund, mida nimetatakse glükoosi-6-fosfaadi dehüdrogenaasi defitsiidiks. Nende inimeste jaoks on kokkupuude naftaleeniga kahjulik ja võib põhjustada hemolüütilise aneemia ka väiksemate annustega. Muud nimetused: Tõrva Kamper, Valge tõrv, North Flakes Molekulivalem: C 10 H 8 Kirjeldus: valge, tahke, terav lõhn Tihedus: 1,14 g / cm ³ Sulamistemperatuur: 80,2 ° C
küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast · Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal · Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal · Väljahingamine on tugev · Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline · Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda · Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud
müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhuniiskus 40-60% vahele. V. Õhu ionisatsioon, põhjustatuna paljundusseadmetest Selle vältimiseks peaks olema tööruumis piisav ventilatsioon, et vältida paljundusseadmetest väljapaiskavate ühendite sissehingamist. VI. Pikaajaline töö kuvariga Kuvariga töötamisel peavad puhkepausid moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast VII. Vale tööasend tingituna töökohale sobimatust töötoolist Kuvari ees töötaja peab saama tooli kõrgust reguleerida vastavalt oma kasvule, et saavutada õige töö- ja isteasend. Töötool peab olema kindel, poolpehme istmega, tagama liikumisvabaduse ja mugava tööasendi ning istme kõrguse ja
vesipiibu. Vesi ei tee vesipiibu suitsu kahjutuks. Kuna vesipiibu suits sisaldab nikotiini on see sama sõltuvust tekitav, kui teised tubakatooted. Vesipiip võib põhjustada vähki. Vesipiibu kahjulikkus · Piibutamine ei ole sigaretisuitsetamise ohutu alternatiiv. · Vesipiibu veefilter ja muud lisakaitsevahendid ei taga piibutamise terviseohutust ega väldi sõltuvuse tekkimist. · Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100 - 200 korda suurema suitsukoguse sissehingamist võrreldes sigaretiga. · Piibutaja võib ühel piibutamise seansil sisse hingata mahuliselt rohkem kui 100 sigareti suitsu. · Eriti ohtlik on piibutajate seltsis viibimine lastele ja rasedatele. Vesipiibu tubakas · Spetsiaalne vesipiibu tubakas on valmistatud Egiptuses. · See on maitsestatud ja lõhnastatud. (Tihtipeale mee või muu magusainega) Vesipiibu suits sisaldab... · Vingugaasi · Raskemetallisooli · Tõrva · Nikotiini
· laienenud silmaterad · aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu · kiire ja väga pinnapealne hingamine · kohati seosetu kõne crack Kokaiini jääkaine, mida suitsetatakse ja mille toime on kokaiinist tugevam. Väga ohtlik uimasti, mis ülikiiresti tekitab tugevat sõltuvust. Kuidas välja näeb? Umbes rosina suurused heledad tükid, mille pind on poorne. Kuidas tarbitakse? Suitsetatakse. Cracki mõju algab sekundite jooksul pärast suitsu sissehingamist ning kestab kuni 10 minutit. Miks tarvitatakse? Cracki toime on samasugune nagu kokaiinil, tarvitaja tunneb ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Mõju on aga tugevam kui kokaiinil ning kestab lühemat aega. Tarvitajad tunnevad ka väga tugevat mõnu- ja erutuslainet. Miks on kahjulik? · crack tekitab ülikiiresti tugeva vaimse sõltuvuse ning ka füüsilise sõltuvuse. Crackisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda. Sõltlased
Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud,
tärpentiini abil ning antud kohad vahatatakse uuesti. Suure kasutuskoormusega põrandate puhul kasutatakse kindlasti hooldusvahatamist vastavalt pindade kulumisele. Vaha tuleb hoida hästi suletud anumas suhteliselt jahedas kohas kuid kaitstud külma eest. Sellistes tingimustes on vaha säilivusaeg 1 aasta. ETTEVAATUSABINÕUD 4 Pealekandmisel kanda esmaseid töökaitsevahendeid (kaitseriietus,kaitsekindad ja näokaitset).Vältida aine aurude sissehingamist ning aine kokkupuudet nahaga. Allaneelamise korral konsulteerida kohe arstiga. Kasutada hea ventilatsiooniga kohtades. Hoida purke lastele kättesaamatus kohas. Tähelepanu ! Vahased tõõvahendid ( poleervildid, poleerlapid jne.) võivad iseenesest süttida. Vahased töövahendid tuleb asetada väljaspool hoonet asuvasse kinnisesse veega täidetud anumasse. Ning anum vastavalt ohutusreeglitele ära viia JÄÄTMETE KÄSITLEMINE Tühjad pakendid hävitada vastavalt jäätmekäsitlusele
Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90-kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90-kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti. Jalalabad on kogu harjutuse sooritamisel ühes ja samas punktis, samuti käelabad ja peopesad. Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end n-ö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved
Pulber-, süsihappegaasikustutid, liiv või muu pinnas sobib vaid väiksemate tulekollete puhul. Kindlasti ei sobi kasutada mitte kompaktset veejuga. Kuna aine aurud on raskemad kui õhk, siis see levib mööda maapinda ning tulekoldest kaugemal asjad võivad süttida. Samas on aine veest kergem ja võib ka veepinnal uuesti süttida. Kui aine satub juhuslikult keskkonda, tuleks evakueerida õnnetuspiirkonnast asjassepuutumatud ja mittevajalikud inimesed. Peab vältima sissehingamist, hoiduda pealetuulest, vältida süttimisohtu, eemaldada õnnetuspiirkonnast võimalikud süüteallikkad, õhutada ja kindlasti mitte suitsetada. Keskkonna kaitsemiseks tuleks vältida aine sattumist kanalisatsiooni, sest see tekitab peale reostumise ka plahvatusohtu, pinnasesse (pinna- ja põhjavette). Mahavalgunud aine tuleks koguda kokku mittepõleva absorbendi (näiteks liiva) abil kokku kasutades sädet mitteandvat abivahendit ja ladustada vastavalt märgistatud mahutites
muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit. Kasutamine Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate antiperspirantide koostises. Varem kasutati seda laialdaselt naha parkimiseks ning lõnga värvimisel värvi säravamaks muutmiseks. Nüüd on selle asemel kasutusel alumiiniumsulfaat. Rahvameditsiinis kasutatakse maarjajääd väikeste verejooksude peatamiseks. Ohutegur Tuleb vältida maarjajää tolmu sissehingamist ning aine sattumist nahale ja silma. Suurtes kogustes sööduna võib mõjuda kahjulikult.
Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti. Jalalabad on kogu harjutuse sooritamisel ühes ja samas punktis, samuti käelabad ja peopesad. Tõsta kogu keha vertikaalasendisse, sirutades end nö nelja jalaga lauaks. Langeta pea kaugele taha ning hinga kogu aeg sügavalt sisse. Vali jalgadele sobiv vahekaugus, et asend oleks kindel. Käsivarred on sirged, venitus tekib õlgades. Lõppasendis peaksid põlved olema 90kraadise nurga all, keha
• Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel • Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars • Tõukeliigutus on kiirenev • Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist • Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast • Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal • Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal • Väljahingamine on tugev • Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline • Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda • Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud • Pöiad on lõdvad
Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all. Käelaba peab olema suunatud jalgade poole ja sõrmed peavad olema keha keskjoonel. Tõuke faasis paindub küünarliiges vastu külge ja käsi sirutub. Käelaba tuleb suruda kiirendavalt taha, küünarnukk vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba tuleb pöörata sisse. Kui käsivars on peaaegu sirge tuleb tõsta turi ja õlavöö ning alustada sissehingamist. Käsi tuleb lõdvalt üle viia. Küünarliiges tuleb kõrgele tõsta, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on: · kõrge küünarnuki asend · pikk tõmme · kiirenev tõuge · lõtv käe etteviimine · õlavöö pöörlemine Vabaltujumise e. krooliujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. E...
Pärast kuivatamist masseerida naha sisse veidi taimeõli, mis sisaldab seda sama eeterliku õli. 5.) Sissehingamine aitab külmetuse, gripi, põskkoopapõletiku ja köha puhul. Lihtsam meetod on valda viis kuni kuus tilka eeterliku õli taskurätile ja vajaduse korral sisse hingata. Õli võib soovi korral piserdada ka padjale, et kergendada kinnise nina kaudu hingamist ning võimaldada rahulikku und. Aurude sissehingamist tuleb vältida astmaatikutel. Sissehingamist võib teha ka kuuma veega nõu kohal sarnaselt eelpoolmainitud näoaurutamisprotsessile. 6.) Kompressid-aitavad lihasevalu, nikastuste ja muljumiste puhul, samuti ka valu ja ummistuse vähendamiseks siseorganites. Kompressid võivad olla külmad või kuumad sõltuvalt ravist. Äsjaste vigastuste , nagu nikastused, muljumised, paistetused, põletikud ja peavalud soovitatakse külma kompressi. Kuumad kompressid on
Kemikaali nimetus ρ (g/cm3) Lahustuvus vees tkeem (°C) Heksaan 0.655 ei lahustu vees 68 Etüülatsetaat 0.897 lahustub vees 77.1 Etanool 0.789 lahustub vees 78.37 Ohutus: Vältida kõikide eksperimendis kasutatavate kemikaalide sattumist nahale ja silma ning nende aurude sissehingamist. Hoida oma töökohal puhtust ja korda. Kogu eksperimendi aja kanda kaitseprille ja kaitsekindaid. Analüüsi käik: Värvainete eraldamine taimelehtedest ekstraheerimismeetodil: 1. Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse
kurguvalu, palavik, külmavärinad, iiveldus ja peavalu. Need gripisarnased sümptoomid ei pruugi üldse gripiga seotud olla, vaid võivad olla tingitud keevitamisel ja sellega seotud protsessidel eralduva metallisuitsu sissehingamisest. Sageli palja silma jaoks nähtamatu metallisuits tekkib lisametalli või põhimetalli aurustumisel mitmesugustel keevitusprotsessidel. Eraldunud suits kondenseerub üliväikeste osakestena. Gripisarnased sümptoomid võivad ilmneda 24 tundi pärast sissehingamist ning on tavaliselt lühiajalised ja organism taastub täielikult, kuid korduv suitsu sissehingamine võib põhjustada pikaajalisi haigusi, nagu bronhiit, kopsuturse ja isegi luude kahjustused. Vase, magneesiumi, tsingi, plii ja osooni toimest põhjustatud kutsehaiguste hulka kuuluvad messingist tingitud metallipalavik, metallisulataja külmavärinad, tsingist tingitud külmavärinad, galvaanikuhaigus, vasepalavik, metallivalaja palavik, esmaspäevapalavik ja lämbumine. B
Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1
4.2. Sae transportimise ajaks seisata mootor ning pidurdada saekett ketipiduri abil juhusliku käivitumise vältimiseks. 4.3. Enne mootori käivitamist aseta saag stabiilsele alusele või hoia seda kindlalt. Saelati ja -keti piirkond peab olema takistustest vaba. 4.4. Saagi hoida tugevasti mõlema käega. 4.5. Okste saagimisel kasutada saelati keskosa, mitte selle otsa. Olla eriti ettevaatlik pinges okste saagimisel. 4.6. Vältida heitgaaside sissehingamist, eriti juhul kui saagi kasutatakse kinnistes ruumides. Viimasel juhul töötada korraliku ventilatsiooni tingimustes. 4.7. Igasugusel, ka lühiajalisel sae kasutamise lõpetamisel või peatamise seisata mootor. 4.8. Keelatud on saeketi reguleerimine, vahetus või puhastamine töötava mootori korral. 4.9. Töötada sobivas, ohutut tööd tagavas tööriietuses. Kasutada töökindaid ja -jalatseid, mis ei
alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik. Alveooli ja kapillaari seina kogu paksus on 0,1-0,5 m. Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines
Kopsude eluline maht ahk vitaalkapatsiteet (3,5 5 l) on maksimaalse sissehingamise ja sellele järgnenud väljahingamisel eraldunud (või: maksimaalse väljahingamise järel sissehingatud) õhu hulk. Ka pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ca 1,2 1,5 l õhku, seda mahtu nimetatakse jääk- ehk residuaalmahuks. Kopsude kogumahtuvus ehk totaalkapatsiteet on õhu hulk, mis on kopsudes pärast maksimaalset sissehingamist: seega on kogumahtuvus elulise mahu ja jääkmahu summa. ***Kui spordiarsti juures mõõdetakse inimese nn kopsumahtu, siis millist mahtu tehgelikult mõõdetakse? Kopsude mahtuvusi (va jääkmaht) registreeritakse spirograafi abil. Mahtuvused olenevad inimese kehakaalust, soost, vanusest jms. Gaasivahetus Gaasivahetus kopsudes tähendab hapniku difundeerumist kopsusompudest (alveoolidest) verre ning CO2 difusiooni verest alveoolidesse. See saab toimuda tänu nende gaaside
Pentaklorobenseen on tuleohtlik mürgine kemikaal. Pikaajalise kokkupuute korral võib kahjustada inimeste organeid, eriti maksa, kuid pole viidud läbi piisavalt uuringuid. Eriti ohtlik on pentaklorobenseen aga veeorganismidele ning võib avaldada pikaajalist negatiivset toimet vesikeskkonnale. 8 Ohulaused: S14 Hoida eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja) S41 Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist S46 Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti S60 Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed S61 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga Riski-laused: R12 Eriti tuleohtlik R22 Kahjulik allaneelamisel R50 Väga mürgine veeorganismidele R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet
alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel. Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub, käelaba suruda kiirendavalt taha, küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on peaaegu sirge tõsta turi ja õlavöö, alustada sissehingamist. Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on kõrge küünarnuki asend, pikk tõmme, kiirenev tõuge, lõtv käe etteviimine ja õlavöötme pööramine 4 3.SELILIUJUMINE
Organismi poolt vastuvõetud O2 ja äraantud CO2 hulkasid väljendatakse STPD tingimustel, s.o 0 C ja 760 mmHg rõhu juures ning gaasisegu veeauruga ei sisalda. Avatud süsteemiga spirograafid mõõdavad mõõtusid tav õhu liikumise mahtkiiruse järgi. Hingamisel esineva õhu liikumise mahtkiiruse e õhuvoolu registreerimine ajafunktsioonina on pneumotahhohraafia, saadud kõver on pneumotatahhogramm. Vitaalkapsiteet e eluline mahtuvus on suurim, pärast maksimaalset sissehingamist väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala. Tiffenenau`indeks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on
Patsient on lamavas või poollamavas asendis. Käed asetada alumiste roiete juurde nii et näpud on kõhu peal. Hingata välja õrnalt ja sügavalt. Roided peavad liikuma alla poole ja keskele. Sügavalt hingata sisse läbi suu ja nina. Kõht tõuseb kopsude täitumisel. Hoida hinge kinni kuskil 5 sekundit. Hinagata välja läbi suu ja nina. Korrata harjutust 5 x, igas korras 15 sissehingamist. e. Õpetada patsienti köhima produktiivselt. Patsient on istub. Asetab käed kõhule risti abistamaks köhimisel. Hingata sügavalt. Avatud suuga hingata sisse. Tugevalt ning kiirelt hingata 3 x välja. Siis, hoides suu avatud, hingata kiirelt ja sügavalt sisse ning kohe tugevalt köhida üks või kaks korda. See aitab sekreeti välja saada (Smeltzer ja Bare 2004).
(linaseemneõli, kanepiõli) keetmisel koos sikatiividega (kile kuivamist soodustavate lisanditega). Levinum poolnaturaalvärnits on oksool (vt oksool). Tehisvärnitsad valmistatakse naftast, põlevkiviõlidest ja looduslikest õlidest ning vaikudest koos lahustitega. Värvilõhn, aurud värvikile kuivamisel eralduvad iseloomuliku lõhnaga värvilahustiaurud. On tervisele kahjulikud, mistõttu tuleks vältida nende sissehingamist. Värvimisel tagada hea õhuvahetus, vajadusel kasutada hingamiselundite kaitsevahendeid. Värvimistingimused värvimise läbiviimiseks esitatavad tingimused (nt minimaalne värvimistemperatuur, maksimaalne lubatud õhuniiskus, minimaalne värvitava pinna temperatuur jt). Õlivärv lahustipõhine värv, mille sideaineks on värnits.
suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul. Mis on tubakasõltuvus? Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. See tähendab ülemäärast tubakatarbimist. Selline sõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest inimestele, kes ei suitseta, tekitab ümbritsevate inimeste suitsetamine passiivset sõltuvust. Passiivne suitsetamine Passiivseks suitsetamiseks nimetatakse pidevalt teiste inimeste mürgise suitsu sissehingamist. Suitsuses paigas kahjuliku tubakasuitsu sissehingamine mõjutab võrdselt nii suitsetajaid kui ka mittesuitsetajaid. Passiivse suitsetamise puhul hingab inimene sisse arvukalt mürgiseid aineid, mis tekivad sigareti süütamisel. Igal aastal sureb passiivse suitsetamise tõttu Euroopas üle 19 000 inimese, neist 24% on mittesuitsetajad. Passiivne suitsetamine on samavõrd ohtlik, kui tavaline suitsetamine. Tagajärjeks võib olla vähk, südameinfarkt, rabanus vms. Suitsetamine rasedana
rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1. Sissehingamine tekib pärast sündi mõnekümne sekundi jooksul ja on tingitud, pärast seda kui side ema vereringega on katkenud, CO2 kuhjumisest veres. Toimub spontaanselt esimene sissehingamine. Mõnikord on vaja esimest sissehingamist stimuleerida, sel korral antakse vastsündinule väike laks vastu tuharat. Või pritsitakse talle natuke külma vett, mis stimuleerib parasümpaatilist uitnärvi. Kui sellest vähe on, siis süstitakse verre aineid, mis hingamiskeskust stimuleerivad, aga peab kiirelt tegutsema, muidu lapse aju saab kahjustada. Imikul ja ka väikelapsel on hingamiskeskuse erutuvus mõnevõrra madalam. See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis
jumalate meeleheaks või ravieesmärkidel. Sellest ajast, kui ravimine ja religioon olid tihedalt seotud, sai haigete inimeste suitsutamine (kurjade vaimude väljaajamine kõige varasemaks ravimeetodiks. Aromaatsete ainete, nagu viiruk, mürr, kadakas ja küpress, hunnikuid põletati linnaväljakutel tähtsate pidustuste ajal, puhastamaks õhku ja võimaldamaks tavalisel inimesel nautida aromaatse suitsu sissehingamist. Lemmikergutiks, mida põletati templites ja riigi tseremooniatel oli kyphi, luksuslik ja joovastav tõmmis, mis sisaldab kuni kuusteist koostisosa, kaasa arvatud safran, kassia, nard, kaneel ja kadakas. Kõik see kokku oli segatud mee ja rosinatega. Kyphit põletati alati pärast päikeseloojangut, kuna tema mõju oli uinutav ja joovastav. Vanas Hiinas kasutati ravimtaimi koos nõelravi ja massaaziga, ravimaks suurt hulka haigusi. Ent
Liikuvus- ei ole Valu tundetus on saavutatud ravimitest, mis on viidud otse sellesse vahemikku 26. KONTRAPULSAATOR IABP – Intra – aortic balloon pump 1)Südamelihase perfusiooni parandamiseks (suurendades koronaarperfusiooni diastolis) 2)Vasaku vatsakese järelkoormuse langetamiseks 11 27.LASTE ELUSTAMINE Hingamine ja massaaž 5 sissehingamist- Pulsikontroll- 2 sissehingamist-15 massaaži (2/15) Kompressiooni sagedus 100 korda minutis Asfüksia ssündinud vastsündinuTsüanootilineApnoes, hingab Bradükardia(80– 100*min)Langenud toonus Sügavas asfüksias sündinu vastsündinu Kahvatu Lõtv Apnoe Tugevalt bradükardiline ( alla 100) Esmaabi Hingamisteede avamine Hingamine,100% hapnik, üle 100* min Südamemassaaš, kui alla 60*min, 1/3 ridkere sügavus, 3/1, 120 tegevust minutis, 90 massaaši, 30 hingamist Südame löögi sagedustkontrollida iga 30 sek järel
7) Häirekeskusesse helistamine!! Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes! Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni! Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks lase eelnevalt vanematel endale näidata, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon.
3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
- ärge soojendage radiaatorit, mootorit ega gaasitorustikku lahtise tulega; - ärge sõitke gaasitankimise jaama plahvatusohtliku koormaga ega reisijatega; - ärge tankige autot gaasiga mootori töötamise ajal. 5.25. Bussidel ja sõiduautodel peavad olema lisapeeglid, mis võimaldavad juhtidel jälgida sõitjate peale- ja mahaminekut ning sõitjate ruumis viibimist. 5.26. Vajadusel kasutage päikeseprille. 5.27. Vältige heitgaaside sissehingamist. 6. PÄRAST TÖÖD 6.1. Korrastada auto või veok, samuti järelhaagis. 6.2. Teatage garaazi mehaanikule ja töölõigu juhile kõigist töö ajal auto või veoki juures esinenud korratustest. 6.3. Kui olete auto või veoki korda seadnud, andke see üle vahetusele või garaazi mehaanikule. 6.4. Ettevõttele kuuluvaid transpordivahendeid võib paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse (parkimisplatsid, garaazid jms.) 7. ERGONOOMIA
4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (V T). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6
4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient,
tuleohutusmärkidega. Tulekahju korral jäta alati meelde järgmised reeglid: Liigu võimalikult ohutult! Ole võimalikult nähtav! Ära satu kunagi paanikasse ega tekita seda oma käitumisega teistes inimestes! Anna kohale saabunud päästeteenistuse töötajatele informatsiooni! Enne elektriseadmete kustutamist veendu, et need pole voolu all! Välitingimustes proovi vältida tule suhtes allatuult jäämist! Väldi põlemisgaaside sissehingamist, sest need võivad olla mürgised! Kui ruumis on plahvatusohtlikke esemeid (gaasiballoon, lõhkekehad jne), siis eemaldu kiiresti ning hoiata ka teisi! Ära sea elu ohtu! Sulge, kuid ära lukusta uksi ja aknaid! Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei
Uuesti ülevärvitav ca 8 tunni pärast. Lõplikult kuiv ca 24 tunni pärast. Korralikult krunditud ja keskmiselt imavatel pindadel kulub ühe ruutmeetri värvimiseks 120 g pulbrit (üks kiht). 50 m2 katmiseks kulub seega nt 6 kg värvipulbrit. Säilitamine jahedas ja külma eest kaitstuna säilib värv vähemalt 3 aastat. Ka ainult looduslikest ainetest tehtud värvi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Jälgida võimalikku allergiatundlikkust looduslike ainete suhtes. Vältida sissehingamist. Vältida silma sattumist. Et kindaks teha, kas pind on värvitud liimvärviga, tuleb niisutatud sõrmega vajutada vastu pinda. Kui järele jääb märg laik, on tegemist liimvärviga. 3. Akrüülvärv: Võib värvida fassaade, betoonpindu, hoonete sisekonstruktsioone, mineraalseid aluspindu (nt. betoon, tsementkrohv, lubjakrohv) ja keraamiliste plaatidega kaetud pindu. Toonid on eredad ja silmatorkavad, kuivades värvid tumenevad, hea katteomadus, elastne ning mittepleekiv
Crack Kõige rohkem kümne minuti pärast tabab kasutajat tugev masendus ja vastupandamatu soov saada järgmine annus.Kokaiini jääkaine, mida suitsetatakse ja mille toime on kokaiinist tugevam. Väga ohtlik uimasti, mis ülikiiresti tekitab tugevat sõltuvust. Kuidas välja näeb? Umbes rosina suurused heledad tükid, mille pind on poorne. Kuidas tarbitakse? Suitsetatakse. Cracki mõju algab sekundite jooksul pärast suitsu sissehingamist ning kestab kuni 10 minutit. Miks tarvitatakse? Cracki toime on samasugune nagu kokaiinil, tarvitaja tunneb ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Mõju on aga tugevam kui kokaiinil ning kestab lühemat aega. Tarvitajad tunnevad ka väga tugevat mõnu- ja erutuslainet. Miks on kahjulik? crack tekitab ülikiiresti tugeva vaimse sõltuvuse ning ka füüsilise sõltuvuse. Crackisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda
Nende ainete sissehingamine mõjutab hingamisteede tööd ja südame rütmi, võib põhjustada orientatsioonihäireid ja teadvusekaotust. Toksilise aine mõju all olev inimene võib kaotada enesekontrolli, muutuda hulljulgeks ja järelemõtlematuks. Ühtlasi väheneb tema võime endaga toime tulla. Toksiliste ainete sissehingamise korral võivad surma põhjustada lämbumine ja hirmust või liigsest jõupingutusest tekkinud südamehäired. Inimesel, kes jätkab toksilise aine sissehingamist teadvusekaotuseni, võib surma põhjustada ka enda oksesse lämbumine. (2) 1.2 Alkohol Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Paljude arvates on alkoholi tarvitamine osa meie rahvuskultuurist, kuid kindlasti pole tegemist ohutu ainega, millest kõike juba teatakse. Alkohol mõjub ajule nagu tuimesti: mida rohkem juua, seda enam aju end ,,välja lülitab". (4)
3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb?
5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB
Uuesti ülevärvitav ca 8 tunni pärast. Lõplikult kuiv ca 24 tunni pärast. Korralikult krunditud ja keskmiselt imavatel pindadel kulub 1m2 värvimiseks 120 g pulbrit (üks kiht). 50 m2 katmiseks kulub nt 6 kg värvipulbrit. Säilitamine jahedas ja külma eest kaitstuna säilib värv vähemalt 3 aastat. Ka ainult looduslikest ainetest tehtud värvi tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Jälgida võimalikku allergiatundlikkust looduslike ainete suhtes. Vältida sissehingamist ja silma sattumist. Et kindaks teha, kas pind on värvitud liimvärviga, tuleb niisutatud sõrmega vajutada vastu pinda. Kui järele jääb märg laik, on tegemist liimvärviga. 3. Akrüülvärv (veepõhine): Fassaadid, hoonete sisekonstruktsioonid, mineraalsed aluspinnad (nt. betoon, tsementkrohv, lubjakrohv), keraamiliste plaatidega kaetud pinnad. Kuivades värvid tumenevad, hea katteomadus, elastne ning mittepleekiv. Veega lahjendatav ning kuivades on värv veekindel
annaabi.ee 
