Mõõta ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi, hõbe-hõbekloriidelektroodi, suhtes. Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur Koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse umbes 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO 4 0,01m ja CuCl2 0,05m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning
Cd2+ + 2e– → Cd Zn + Cd2+ → Zn2+ + Cd Töö esimene osa Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Väike voolutugevus tagab täpsema tulemuse potentsiaalide mõõtmisel. Katse käik. Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Elektroodide valik ja elektrolüüdilahuste kontsentratsioonid kooskõlastada praktikumi juhendajaga. Joonis. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Galvaanielemendi koostamiseks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava
temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R
1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis alati lülitatakse vooluringi jadamisi (joon. 1.1). Joonis 1.1. Voolu vahetu mõõtmine Ampermeeter on väikese sisetakistusega mõõteriist, mistõttu tema lülitamine tarbijaga rööbiti põhjustaks vooluringis lühise. Tugev lühisvool aga võib rikkuda mõõteriista. NB! Tingimata jälgida ühendamisel polaarsust, et mitte kahjustada mõõteriista! Alalisvooluringis laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda šundi abil. Ampermeeter ühendatakse šundiga rööbiti (joon. 1.2). 7 Mõõdetav vool I tekitab šundil pingelangu Uš=IRš
Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II. Kontrolltöö, variant 6. 1. Joonisel 26 kujutatud vooluahela osal on R1 = 2,3 , R2 = 6,1 ja tühise sisetakistusega vooluallikas elektromotoorjõuga 5,0 V. Määrata potentsiaalide vahe ja pinge punktide A ja B ning B ja C vahel. I = 1,0 A. 2. Magnetvälja sattunud kaks iooni liikusid mööda ringjooni, mille raadiused olid 8 ja 16 cm. Arvutada ioonide masside suhe, kui ioonide laengud olid võrdsed ning kui nad enne magnetvälja sattumist läbisid võrdse kiirendava potentsiaalide vahe. 3. Tasaparalleelsele klaasplaadile, murdumisnäitaja 1,52, langeb valguskiir
Noise Source – akustilise müra allikas Anti Noise – antimüra Resulting Noise – kõrva jõudev müra KÕRVAKLAPPIDE VALIMINE Kõrvaklappide valik sõltub suuresti kuulaja vajadustest Kaasaskantavate seadmete jaoks sobivad väikse sisetakistusega (16 või 32 Ω) kuularid Aktiivsel liikumisel peavad klapid kindlalt peas püsima, ka ei tohiks sammude müdin kõrva kosta KÕRVAKLAPPIDE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Kõrvaklappe pidevalt kasutades võib kuulaja kannatada kuulmislanguse käes või isegi alatiseks kurdiks jääda Kõrvaklappe kasutades ei kuule inimene ümbritsevaid helisid, mistõttu võib temaga kergemini liiklusõnnetusi juhtuda Kui kasutada kõrvaklappe kestvalt suurel helitugevusel,
Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,1 / 0,05 = 142 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 10,5) / 0,05 = 894 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 894 Osa 1 voltmeetriga (Taavi Laadung) Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 72 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks
.. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrgeline tema ristlõikke pindalaga ning sõltub materjalist. (R-takistus, -juhi eritakistus, l-juhi pikkus(m), S-juhi ristlõike pindala). Eritakistus näitab sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõikke pindalaga juhtme takistust). (A-elektrivoolu töö, U-pinge, I-voolutugevus, t-aeg). (N-võimsus, U-pinge, I- voolutugevus). Vooluallika maksimaalne võimsus saadakse siis, kui välisahela takistus võrdub sisetakistusega. Joule'i- Lenzi seadus- juhis elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja ajaga. (Q-soojushulk, I-voolutugevus, R-rakistus, t-aeg). Elektrolüüt- aine, mis lahustades või sulatades annab vabu ioone.(kasutatakse pindade katmisel metalli kihiga). Faraday seadus- elektroodil eralduva aine mass on võrdeline voolutugevuse ja ajaga. m=kIt (m-mass, k-võrdetegur, I- voolutugevus, t-aeg). Farady 2.seadus- valem k leidmiseks
hp p2 6,20857 * 3,87158 6,20857 2 V = ± p + h =± * 0,01 + * 0,01 = 2 4 2 * 3,14159 4 * 3,14159 = ±0,04903... ±0,049m3 Vastus: V = (11,876 ± 0,049) m3 2)Koostada ja esitada skeem ning arvutada elemendid voolude mõõtmiseks kahe mõõtepiirkonnaga: 100mA ja 200mA kui on kasutada üks mõõteriist mõõtepiirkonnaga 1 mA, sisetakistusega 200 ±2% ja täpsusklassiga 1. Antud: I1 = 100 mA I2 = 200 mA IA = 1 mA RA = 200 t = 1 (täpsusklass) A R1 R2 R1 = (IA * RA) / (I1 IA) = (0,001 * 200) / (0,1 0,001) = 2,02020202... 2,02 R2 = (IA * RA)/ (I2 IA) = (0,001 * 200) / (0,2 0,001) = 1,005025... 1,01
Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,0 / 0,05 = 140 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 12,0) / 0,05 = 864 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 864 Osa 2 ostsillograafiga Kasutasime digitaalostsillograafi. Ostsillograafi ühendasime mõõteskeemi joonis 2 järgi. . 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon pinge 318mV periood 2.320ms sagedus 431.0Hz Joonis 3. Valimistoon 2.2 Kõne uurimine Kõne uurimine Vile Vokaal pinge 0.89V 1.39V periood 1.00ms 4.520ms
galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joon. 1. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig.
Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig * Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2
ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonis 1 Joonisel 1 on Iggalvanomeetri lppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mtepiirkonnaga I > Ig.Galva- nomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetttu: Ig·Rg= Is·Rs ja kuna I = Ig+ Is, siis Ig·Rg= (I Ig)Rs. Jagades saadud vrrandi mlemad pooled I -ga ja tähistades: I/Ig = n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi: Rs= 1/(19,56-1) * 7100 = 0,363 Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teadagalvanomeetri
Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. šunt Rš. Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1. on Ig galvanomeetri lōppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mōōtepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja šunt takistusega Rš on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetōttu Ig·Rg = Iš·Rš ja kuna I = Ig + Iš , siis Ig·Rg = (I – Ig)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit
Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mõõtepiirkonnaga I>Ig. Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelas ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetõttu: ja kuna I=Ig+Is, siis Ig*Rg=(I-Ig)*Rs. Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I'ga ja tähistades I/Ig=n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. APARATUUR Koostatakse vastavalt päise all näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 -- 109) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3 vahelahus
Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 -- 109 ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3
Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõteriistast mööda. Joon.1. Joonisel 1 on Im mõõteriista lōppnäidule vastav voolutugevus ja U m sellele vastav pinge mõõteriista klemmidel. Um = Im·Rm kus Rm on mõõteriista sisetakistus. Oletame,et mõõteriist on vaja kaliibrida ampermeetriks mōōtepiirkonnaga I > Im .Mõõteriist sisetakistusega R m ja šunt takistusega Rš on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge U m . eetōttu Im·Rm = Iš·Rš Ja kuna I = Im + Iš , siis Im·Rm = (I – Im)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Im = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Im 4. Töö käik. 1
s.o. galvanomeetrit läbib läbib vool Ig. Märgime üles voltmeetri näidu. Seejärel suurendame dekaadide kaupa, suurimast dekaadist alates R1 ja R2 takistust seni, kuni galvanomeetrit läbiv vool väheneb kaks korda, s.o. galvanomeetri osuti asub skaala keskel. Seejuures ei tohiks voltmeetrinäit muutuda. Kui see aga veidi muutus, siis tuleb pinge reguleerida endiseks ja täpsustada R2 väärtust. Vastavalt Ohmi sedusele on R1 ja R2 summa nüüd võrdne galvanomeetri sisetakistusega, s.o. Rg=R1+R2 4. Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem. 4. Mõõtke töös kirjeldatud metoodikale galvanomeetri sisetakistus. 5. Vastavalt juhendajalt saadud kalibeeritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistus magasinidel. 6. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U. 7. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust R2 katseliselt. 8
(temperatuur, vooluallika vananemine jm). Pinge välistakistusel (tarbijal) avaldub: See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga . Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞
Klaaselektrood Mõõdetakse potentsiaalide vahet membraani pindade vahel pH elektrood: 1906.a., peamine, põhineb klaasmembraanil H+ ioonid on klaasi sise ja välispinnal. Kontsentratsioonide erinevus põhjustab potentsiaalide vahe klaasmembraani pindade vahel. Klaaselektrood pH meetrid · El.keemil. ahelatel on suur takistus >108 ohmi. Et mõõta potentsiaali on vaja voltmeetrit mille takistus on suurem kui el.keemil.ahelal. · Tänapäeval olemas pH meetrid sisetakistusega 1011-1012 ohmi. · Skaala 0-14 pH ühikut. · Otsene potentsiomeetria- kiire, mugav katioonide ja anioonide jaoks; · vaja mõõta indikaatorelektroodi potentsiaal kui elektrood on asetatud määratava aine tundmatu kontsentratsiooniga lahusesse ja teada kontsentratsiooniga lahusesse. pH mõõtmine · Elektroodi kalibreerimine- puhverlahused · Klaaselektrood- püsiv, t. happed, alused ,valgus, viskoossed vedelikud; · pH >9- leelise viga · pH<2- happe viga Potentsiomeetriline tiitrimine
R U=IR= R+r See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga. Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorju definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse tööd A=q Järelikult vooluallika koguvimsus: A q 2 N= = =I= t t R+r Samal ajal tarbijal eraldunud vimsus ehk nn. kasulik vimsus: 2
õppejõu allkiri Saime teha ainult töö esimese osa! Skeem Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Elektromotootjõu mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 -- 109 ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Väike voolutugevus tagab täpsema tulemuse potentsiaalide mõõtmisel. Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast, aga meie saime teha ainult töö esimese osa: valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi) suhtes
väiksemate ja suuremate amprite juures. Vooluallika kasutegur on voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW). 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu.
Vooluallika sees teeb tööd mitte elektriväli vaid, mingi muu energia(ükskõik mis muu energialiik) A (kogu) ELEKTROMOTOORJÕUD - (Epsilon) Epsilon= q I = Epsilon/R+r Kuidas mõõta neid uusi suurusi? Ilma tarbijata on võimalik mõõte elektromotoorjõudu. (tühijooks) I = 0 Lühis R = 0 Patarei elektromotoorjõuga 5V ja Sisetakistusega 0,2oomi on ühendatud tarbijaga mille takistus on 40oomi. Kui palju näitab voltmeeter? I = epsilon/R(kogutakistus) + r (sisetakistus) V: Kaks patareid. Esimese elektromotoorjõud on 4,5 ja 1,5 Esimese sisetakistus r 1,5 oomi Teise sisetakistus r 0,5 oomi Lamp mille takistus on 23 oomi Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul? Elektrivool Elektrivool vedelikes Elektrivoolu juhivad just elektrolüüdid. (aluste, hapete, soolade vesilahused, ioonid sees)
Eeltakistid jagunevad: Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse. Välisteks, mis on valmistatud eraldi detailina ning paigutatud eraldi korpusesse. Välised jagunevad omakorda: o Individuaalseteks, mida tohib kasutada vaid sellele eeltakistile gradueeritud mõõteriistaga; o Kalibreerituks, mida tohib kasutada iga mõõteriistaga, mille nimivool ei ületa eeltakisti nimivoolu. Näide: Rv=5 000 sisetakistusega voltmeetri skaalal on 30 jaotist. Tema skaala konstant on 5V/jaot. Leida laiendatud mõõtepiirkonnaga voltmeetri skaala konstant ja tema poolt mõõdetav pinge, kui voltmeetriga on ühendatud eeltakisti takistusega 10 000. Antud: Rv=5 000 n=30 jaotist C=5V/jaot Re=10 000 Leida: CRe - ? U-? Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul Voltmeetri mõõtepiirkonna
13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 0 5 9. Järeldus Võrrelda laboratoorse töö mõõte- ja arvutustulemusi. Selgitada laboratoorse töö andmete põhjal Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile alalisvoolu ahelas. 1) Kui suur on patarei maksimum võimsus? Toiteallika maksimaalseks väljundvõimsuseks on Pvmax = .......W, (siis kui takistus Rt võrdub sisetakistusega Rs). 2) Kui suur on kasutegur maksimaalsel väljundvõimsusel Pv ? = ......% 2) Kui suur on allika lühisvool? Ilühis = ......A 4) Kui suur on toiteallika väljundklemmipinge, kui vooluringi ahelas puudub vool? E = Uv = .....V 5. Kordamise küsimused 1) Pinge-, voolu-, takistuse- ja võimsuse mõiste. Suuruste tähised ühikud ja. 2) Toiteallikate liigid? 3) Missuguseks energia liigiks muundub, kui takistit läbib elektrivool?
----------------------- U1-? Ülesanne 10 Arvutada sundi takistus voolu piirkonnale 100 mA, kui ampermeetri nimipinge 75 mV ja vool 5 mA. ANTUD: LAHENDUS: In = 5 mA p = I/In = 100/5 =20 I = 100 mA RA = Un/In = 75/5 = 15 Un = 75 mV RS = RA/(p-1) = 15/(20-1) = 0.789 ------------------- RS - ? Ülesanne 11 0.3 sisetakistusega ampermeetri skaalal on 150 jaotust ja tema konstant on 0.001 A/jaot. Leida ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kuni 300 A vajaliku sundi takistust ja sellele vastav konstant. ANTUD: LAHENDUS: RA = 0.3 In = C*n = 0.001*150 = 0.15 A n = 150 jaot p = I/In = 300/0.15 =2000 C = 0.001 A/jaot RS = RA/(p-1) = 0.3/(2000-1) = 0
siin rkm on takistusega R1 juhtme 1 km takistus mõõtmistemperatuuril Vahelduvvooluga mõõtmine Elektromagnetlaine kulgemisaega rikke-kohani saab määrata kui fikseerida rikkekohalt peegeldunud laine tagasijõudmise hetk liini algusesse (mõõtepunkti) Seda hetke saab määrata mitmel erineval viisil Üks võimalikest lülitusskeemidest Toodud skeem võimaldab määrata tagasipeegeldunud laine saabumishetke suure sisetakistusega voltmeetri maksimaalsete või minimaalsete näitude põhjal 8 Ahelate teooria põhjal muutub liini sisend-takistus (Zs) liinile antava signaali sageduse muutumisel perioodiliselt Sisendtakistuse maksimaalne ja minimaal-ne suurus esinevad langeva ja peegeldu-nud signaali liitumisel juhul kui peegeldus-kohani (rikkekohani) on täisarv laineid Muutes sujuvalt generaatori sagedust f ja jälgides samaaegselt voltmeetri näitusid, saame kauguse rikkekohani leida valemiga
takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi. Leia voolutugevus. R= 5 U= 12 I= 12/5= 2,4A 5. Mis on konstantne jada-, mis rööpühenduse korral? + Sellega ülesanded. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge. I= U/R Voolutugevus= pinge/ sisetakistusega 6. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas need vooluringi ühendatakse? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 7. Mis on elektromotoorjõud? Mida näitab? Emj on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab takistada. See näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises
Helisagedusvõimendites kasutatakse väikesi madalsagedustrafosi, mille töösagedused on vahemikus 20 Hz kuni 20 kHz. Neid kasutatakse sageli mikrofoni ja võimendi sisendi vaheliseks sobituseks. Kesksagedustrafod. Kesksagedustrafode hulka kuuluvad kõik helisagedustrafod (töösagedused kuni 20 kHz). Levinumad neist on väljundtrafod (output transformers), mida kasutatakse helisagedusvõimendites väljundtakistuse (impedance) sobitamiseks valjuhääldi sisetakistusega. Kõrgsagedustrafod. Kõrgsagedustrafode hulka kuuluvad impulsstoiteplokkide- ja kõrgsageduspingemuundurite trafod. Raadiotehnikas kasutatavaid kõrgsagedustrafosi nimetatakse vahesagedustrafodeks (intermediate frequency transformers). Neid toodetakse sagedustele 455 kHz (AM) ja 10,7 MHz (FM). Impulsstrafod. Impulsstrafosi kasutatakse pinge- ja vooluimpulsside kujundamiseks ja muundamiseks ning impulssahelate galvaaniliseks eraldamiseks. Levinumad
Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staatorivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus. See on antud mootori sildil nimi-käivitusvoolukordsusena Ikäiv/In, mis on tavaliselt 4...7. Pikkade liinide ja suure sisetakistusega võrkude korral põhjustab võimsa mootori käivitus ajutiselt teiste elektritarvitite pinge olulist vähenemist. Seejuures on asünkroonmootori käivitusmoment, võrreldes alalisvoolumootoriga, suhteliselt väike, mistõttu suure koormuse ja inertsimomendi, s.o raske käivituse, puhul venib käivitusprotsess pikaks. See asjaolu põhjustab omakorda mootori mähiste olulist kuumenemist käivitusprotsessis ning sobiva kaitse puudumisel tekib oht mähise isolatsioonile. [21]
Selleks peab voltmeeter olema võimalikult suure sesetakistusega. Ampermeetri ja voltmeetri põhimõtteskeem. G tähistab galvanomeetrit, R´ eeltakistit voltmeetriks ja R sunti1 ampermeetris. R on galvanomeetriomatakistus. Ampermeeter ühendatakse voolutarbijaga jadamisi ja see mõõdab tarbijat läbiva voolu tugevust. See tähendab, et ampermeetri oma sisetakistus peab olema võimalikult väike ega tohi voolutugevust oluliselt mõjutada. Ampermeeter peab olema võimalikult väikese sisetakistusega. Nii voltmeetri kui ampermeetri põhiosaks on nõrkade voolude mõõtmiseks määratud riist galvanometer (selle ehitusest tuleb veel juttu). Voltmeetris on galvanomeetriga järjestikku suur elektritakisti R´, mistõttu voltmeetrit läbib ainult nõrk vool. Ampermeetri puhul pole oluline peamine osa voolust galvanomeetrist mööda juhtida. Selleks kasutatakse väikese takistusega otsejuhtijat sunti. Galvanomeetrist läheb nüüd
I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0. Tarvitile antav võimsus on suurim kui tarviti takistus võrdub toiteallika sisetakistusega. Sellist olukorda nimetatakse sobitatud talitluseks. Joonisel on näidatud, kuidas muutub võimsus. Kuidas muutub kasutegur? · Lühise korral, kui R = 0, on kasutegur R 0 = = =0 R + R0 0 + R0 · Sobitatud talitlusel, kui R = R0, on kasutegur R R0 = = = 0,5 R + R0 R0 + R0 · Tühijooksul, kui R = , on kasutegur R 1 1
I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0. Tarvitile antav võimsus on suurim kui tarviti takistus võrdub toiteallika sisetakistusega. Sellist olukorda nimetatakse sobitatud talitluseks. Joonisel on näidatud, kuidas muutub võimsus. Kuidas muutub kasutegur? · Lühise korral, kui R = 0, on kasutegur R 0 = = =0 R + R0 0 + R0 · Sobitatud talitlusel, kui R = R0, on kasutegur R R0 = = = 0,5 R + R0 R0 + R0 · Tühijooksul, kui R = , on kasutegur R 1 1
I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0. Tarvitile antav võimsus on suurim kui tarviti takistus võrdub toiteallika sisetakistusega. Sellist olukorda nimetatakse sobitatud talitluseks. Joonisel on näidatud, kuidas muutub võimsus. Kuidas muutub kasutegur? · Lühise korral, kui R = 0, on kasutegur R 0 = = =0 R + R0 0 + R0 · Sobitatud talitlusel, kui R = R0, on kasutegur R R0 = = = 0,5 R + R0 R0 + R0 · Tühijooksul, kui R = , on kasutegur R 1 1
Magnetvälja varjestamiseks tuleb kasutada elektronterasest. Alumiiniumist või vasest varju seinapaksus valitakse sõltuvalt pooli töö sagedusest järgmise tabeli alusel. Transformaatorid ja trosselid Toite trahvod kasutatakse vajalike elektripingete saamiseks vahelduvpinge võrgust 230V Sobitus trahvod on ettenähtud signaali allika väljund takistuse sobitamiseks koormusega või sisendi sobitmaiseks signaali allika sisetakistusega. Juhul kui võimendi väljund sobidakse koormusega näiteks kõlaridega on trahvo nimetuseks väljund trahvo. Impuls trahvod on ettenähtud ajaliste lühikeste impulsside pinge muutmiseks ja kujundamiseks Kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses näiteks kuni 1,5 korda kasutatakse mõnikord autotrahvot mis koosneb ainult ühest mähisest ja seetõttu on energia allikas ehk sisend kalvaaniliselt ühendatud väljundiga mida tuleb ilmtingimata teada ohtuse seisukohalt.
Tahmaluuki ei tohi olla otse selle suubumise juures vastas, et suits ei pressiks sisse. P.10.2 Tuleohutusnõuded Korstna läbiminek põrandast. vt eelnevast Korstna kõrgused. vt. eelnevast Tabel. Ohutuskujad Ajude ees ja külgedel olevad alad. Vt. eelnevast. Korstna luuk ei tohi olla tuleohtlikus ruumis. Korstna luugi ees vaba ruum 60 cm. Ahju ukse ees 1 m vaba ruumi. P.10.3 Laskuvate lõõride tööpõhimõte. Suits valib lõõridest kõige väiksema sisetakistusega lõõri. See on siis ka kõige jahedam. Kuum õhk tõuseb üles. Niimoodi käib ta läbi kõik lõõrid. Joonis.
ampermeetrid. Vahelduvvoolu mõõtmiseks ei sobi aga magnetoelektriline ampermeeter. Ampermeetri sisetakistusest põhjustatuna esineb voolu mõõtmisel samuti meetodi viga. Eeldades, et on teada tarviti takistus R ja ampermeetri sisetakistus A R , leiame meetodi vea. Ahela vool ilma ampermeetrita. Pärast ampermeetri juurdelülitamist on vool ahelas. Meetodi veaks kujuneb. Mida suurem on tarviti takistus R võrreldes ampermeetri sisetakistusega A R , seda väiksemaks jääb ampermeetrist põhjustatud viga. Ampermeetri piirkonna laiendamiseks kasutatakse · sunti alalisvoolu korral; · voolutrafot vahelduvvoolu korral. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. Voolutrafod võivad olla
..2m. 2) häälestatud (süm.) antennid ja suundantennid Kasutatakse signaali ja häire pinge suhte parandamiseks. Neid kasut. enamasti eriotstarbeliste lühilaine (raadioside) ja kõigi ULL VV-te juures. Antenni elementide mõõtmed valitakse selliselt, et nad häälestuksid vv-tava signaali sagedusele ja antenn ühendatakse VV sisendiga sobitatud toiteliini kaudu. Toiteliini lainetakistus RL peab võrduma nii antenni sisetakistusega RA, kui ka VV sisetakistusega RV. Seega RL = RA = RV 3) raamantennid Tööpõhimõte: võtab vastu ainult EMV magnetvälja komponenti ja omavad teravat suunamõju. Kasutus: raadionavig. ja eriotstarbelistes seadmetes (nt. peiling) Eriliigi moodustavad magnetantennid, kus õhksüdamik on asendatud ferromagnetilisest keraamikust, st. ferriidist pulgaga ning seetõttu on ta tuntud FIIDERANTENNina
lülituskestusega. Pinge positiivse ja negatiive poolperioodi võrdse kestuse korral on väljundpinge keskväärtus null. Firma ABB alalisvooluajamid DCS 400 135 4.6. Pinge- või vooluvaheldiga ajam Vaheldi muundab alalispinge vahelduvpingeks või alalisvoolu vahelduvvooluks. Vastavalt sellele eristatakse pinge- ja vooluvaheldeid. Pingevaheldi toiteallikaks on väikese sisetakistusega pingeallikas, mille tunnuseks on tavaliselt allikaga rööbiti lülitatud suure mahtuvusega kondensaator (hoiab pinge konstantsena). Pingevaheldi väljundvool kujuneb vastavalt pinge ja koormustakistuse väärtusele. Vooluvaheldi toiteallikaks on konstantse vooluga alalisvooluallikas, mille tunnuseks on jadamisi lülitatud suur induktiivsus (hoiab voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi
UVälj=KUsis ~ Joon.1.6 on selle generaatori sisetakistus. On soovitav, et generaatori sisetakistus oleks võimalikult väike, sest mida väiksem on generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 1.2. Võimendamisel tekkivad moonutused Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused.
meie tahtmist. Parasiitne tagasiside võib tekkida kolmel viisil: 1) Ühise toite allika kaudu 2) Parasiit mahtuvuste kaudu 3) Puistemagnetvoogude toimel Joonis 1.47 Toiteallikaid püütakse teha võimalikult väiksese sisendtakistusega, et nad taluksid koormusi, reaalselt on mingi sisetakistuse väärus aga alati olemas, signaali amplituut on kõige suurem võimendi viimases astmes, siis tekitab selle astme signaal signaali tagasiside pinge toiteallika sisetakistusega. See avaldub signaali sagetusega pinge kõikumistes + juhtmes. Tekib kaks tagasiside ahelat TS1, mis tekitab tagasiside pinge kolmanda astme sisendis, see tagasiside on negatiivne, kuna iga aste keerab faasi 180' see tagasiside ei ole ohtli see ainult vähendab veidi võimendustegurit. Tagasiside TS2 on aga positiivne, kuna ta on samas faasis teise astmes, see tagasiside on ohtlik, kuna teise astme sisendis on signaal väike ning võimendi võib minna genereerima.
sumbuvad võnkumised. Sellist võnkeringi nim. löökergutusega võnkeringiks. Kui võti on avatud, siis kulgeb läbi pooli L alalisvool (kollektorvool) Võnkeringis võnkumisi pole, kuid pooli magnetväljas on salvestunud energia. Transistori sulgumisel tekivad võnkeringis aeglaselt sumbuvad võnkumised, mille sagedus on määratud võnkeringi LC suurustega. Sisendimpulsi lõppedes transistor avaneb ja võnkumised sumbuvad kiiresti, sest võnkering šunteeritakse transistori väikese sisetakistusega. Selliselt saadud võnkumiste lõigud formeeritakse seejärel ossi ekraanil ajamärkideks. Siirdeprotsessid liinis d Skeemitehnikas kasutatakse laialdaselt pikki liine, mis kujutavad endast hajuparameetritega lülitusi. Nad koosnevad soon piltlikult lõpmata suurest arvust väga väikestest induktiivsustest,
Vooluallika kasutegur võrdub tarbija taksituse ja vooluringi summaarse takistuse suhtega, mis on korrutatud veel saja protsendiga. Mida suurem on tarbija takistus, seda suurem on vooluallika kasutegur, s.t. seda suurem osa arendatavast võimsusest eraldub tarbijal. Ülejäänud osa koguvõimsusest N kulub vooluallika soojendamiseks see on nn. kahjulik võimsus. Vooluringis eralduv kasulik võimsus on maksimaalne, kui tarbija taksitus võrdub vooluallika sisetakistusega. Kasutegur on sel juhul ainult 50%. 50. Magnetväli. Ampere'i seadus Paigalseisvat elektrilaengut ümbritseb elektriväli, liikuvat laengut lisaks veel magnetväli. Magnetväli tekitatakse liikuvate laengute (elektrivoolude) poolt. Teda mõõdetakse tema mõju kaudu liikuvatele laengutele (elektrivooludele). Põhimõtteline erinevus elektri- ja magnetvälja vahel on aga see, et kui on olemas iseseisvaid
I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0. Tarvitile antav võimsus on suurim kui tarviti takistus võrdub toiteallika sisetakistusega. Sellist olukorda nimetatakse sobitatud talitluseks. Joonisel on näidatud, kuidas muutub võimsus. Kuidas muutub kasutegur? · Lühise korral, kui R = 0, on kasutegur R 0 = = =0 R + R0 0 + R0 · Sobitatud talitlusel, kui R = R0, on kasutegur R R0 = = = 0,5 R + R0 R0 + R0 · Tühijooksul, kui R = , on kasutegur R 1 1
Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staa- torivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus. See on antud mootori sildil nimi-käivitusvoolukordsusena Ikäiv/In, mis on tavaliselt 4...7. Pikkade liinide ja suure sisetakistusega võrkude korral põhjustab võimsa mootori käivitus ajutiselt teiste elektritarvitite pinge olulist vähenemist. Seejuures on asünkroon- mootori käivitusmoment, võrreldes alalisvoolumootoriga, suhteliselt väike, mistõttu suure koormuse ja inertsimomendi, s.o raske käivituse, puhul venib käivitusprotsess pikaks. See asjaolu põhjustab omakorda mootori mähiste olulist kuumenemist käivitusprotsessis ning sobiva kaitse puudumisel tekib oht mähise isolatsioonile. [4]
sagedusega väljundsignaali ja väljundtakistus on selle generaatori sisetakistus. On soovitav, et generaatori sisetakistus oleks võimalikult väike, sest mida väiksem on generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused 84 Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused.
väljundtakistus on selle generaatori sisetakistus. On soovitav, et generaatori sisetakistus oleks võimalikult väike, sest mida väiksem on generaatori sisetakistus seda rohkem me võime generaatorit koormata ilma, et tekiks pingelangu sisetakistusel, millega kaasneb signaali kadu. Elektrotehnikast on teada, et generaator arendab tarbijal maksimaalset võimsust siis kui tarbija takistus võrdub generaatori sisetakistusega ehk väljundtakistusega. Sellele niinimetatud sobitustingimusele tuleb elektroonikas pöörata sagedast tähelepanu, sest tegemist on nõrkade signaalidega ja on vaja, et need nõrgad signaalid kanduksid võimalikult kadudeta astmelt astmele. 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused 62 Võimendusprotsessis tekivad paratamatult signaali moonutused, kuid need ei tohi ületada lubatud piiri
tuletise arvutamise valemit. Vastavalt ekstreemumi tingimusele peab see tuletis võrduma maksimumpunktis nulliga: dN k as 2 r R 2 2 R 2r R 2 r R . dR r R 4 r R 3 Et saadud avaldis võrduks nulliga, selleks peab tarbija taksitus võrduma vooluallika sisetakistusega: Rr. (13.10) Asendame saadud tulemuse esmalt kasuliku võimsuse valemisse (13.9), saame vooluallikast saadava maksimaalse võimaliku kasuliku võimsuse väärtuseks 2 N kas ,max . (13.11) 4r Järgnevalt asendame valemi (13.10) kasuteguri valemisse (13.8). Taandamine annab, et
annaabi.ee 
