Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. See tähendab seda, et kogemused tekivad selle põhjal, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui aistimist ei toimuks, siis tekiks meie ideed ainult sisemaailmas (vaimus). SISU: Aistingud, mis on inimesele sündides kaasa antud, aitavad inimestel arendada nende mõttemaailma. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kirjeldage lühidalt kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millises tähenduses kasutatakse sõna tegevused? Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja talletab selle meie mällu, mis tekitab meie sisemaailmas järgmised asjad: tajumise, mõtlemise, kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise.
Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)?Vaimu tekivad väliste asjade ideed meie meelte kaudu, puutudes kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi, vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevuste tajumine, mida Locke kutsub reflektsioon.Ideed tekivad meie sisemaailmas kui vaim saab teadlikuks omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist, mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid
Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui suurepärane artist on metsosopran Helen Lokuta (Virve). Oma hoiaku ja ainuüksi silmavaatega suutis ta publikule edastada enda tegelaskuju valdavaid tundeid ning oma
seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal. Der Blaue Reiter oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses
3. Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistmine)? Kuna meeled puutuvad kokku erinevate objektidega, siis selle tulemusena inimese vaim viib omavahel kokku erinevad omadused, kuidas vastav objekt meeli mõjutab. Selle mõjul saab inimene arusse meelte poolt ideid objektide vaimust, kas objekt on kollane, mõru, pehme, kuum jms. 4. Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Ideede teiseks allikaks on vaimu sisemine tegevus ehk hinge tegevus, kui ta hakkab aru täitma teistlaadi ideedega nagu näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine jne. Locke on nimetanud ka nn sisemist meelt reflektsiooniks, sest ta toob välja ainult need ideed, mis saavad toimuda ainult vaimu sees. Sõnale tegevus annab Locke tähenduse, et lisaks vaimu toimingutele ideedega toimub tegevuse käigus ka
Kust tuleb meie teadmise materjal? Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt aistingute kaudu, elades ja kasvades, sealt saame me informatsiooni ja seejärel meie vaimutegevus. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)? See tekib meie meele ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on meie vaimutegevus. Meie vaim töötleb aistingute kaudu saadud infot ja talletab selle meie mällu. Sõna tegevus väljendab autorile nii vaimutegevust vaid ka sellele järgnevat tunnet. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuna kui me hakkame oma see olevaid ideede allikaid otsima
Karl August Hindrey novelle oli kohati keeruline lugeda. Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi erinevatest lähtepunktidest tegidki lugemise natuke keeruliseks ja mitte hästi sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi
salvestab selle mällu ebameeldiva tundena.. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" . Tunnetada saabki ainult nähtusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud. Selgeltnägija Luule Viilma ütleb et maailmatunnetus algab siis kui sa otsid vastuseid oma sisemaailmast, enda sees kõige sügavamates aukudes ja urgastes urgitsedes, kõige valusamaid kogemusi paitades, ning ennast armastades just sellisena nagu sa hetkel oled. Olgu sul mistahes vead. Me vajame tunnetust, et olla terviklik. Toetudes sellele väitele saan öelda, et mistahes olukorra muutus, elusündmused, ebaõnnestumised tekitavad uusi küsimusi ja inimesed hakkavad jälle otsima vastuseid, mis panevad tunnetama maailma hoopis uue nurga alt. Nt ma ei saa
valgus oleks nähtav, nii ka Saatan Jumalale." Kurjust on vaja võtta kui üht elu kohustuslikku osa ning lasta tal aeg-ajalt ilmneda. Kui inimene oleks üdini hea, oleks elu liiga üksluine ning ei toimuks arengut ühiskonnas. Ülim headus toob kaasa lihtsameelsuse ja kergeusklikkuse. Mõlema poole olemasolu aitab inimesel paremini kohanduda erinevate situatsioonidega. Tingituna kahepoolsest isiksusest peavad surelikud valima, millal millist osapoolt oma sisemaailmast näidata. Seda on väga hästi kujutanud Robert Louis Stevenson novellis ,,Dr. Jekylli ja Mr. Hyde'i kummaline juhtum". Peategelane on lugupeetud doctor Henry Jekyll, kes ekperimenteerib inimese duaalse loomusega. Edward Hyde on aga doctor Jekyll'i halvaloomuline ilming, kes esineb individuaalse inimesena. Teda süüdistatakse kuritegelikkuses terve teose jooksul. Stevenson püüab lahti seletada headuse ja kurjuse
Vana ja uus Isand sulavad justkui ühte. See saab alguse Popi unenäost, kus ta on Isandaga jalutamas, aga Isandaks osutub Huhuu. Huhuu kujunemine Isandaks väljendub veel selles, kui Huhuu proovib Isanda riideid selga. Huhuu on täielikult Isandaks muutunud siis, kui toob Popile liha, samuti hilisem alkoholilembus meenutab Popile Isandat. Novellis on kolm tegelast Isand, Popi ja Huhuu. Isand on episoodiline tegelane ehk esineb teoses vaid põgusalt. Lugeja ei saa aimu tema sisemaailmast ega iseloomujoontest. Novelli alguses kirjeldatakse vaid seda, kuidas Isand tavapärasest varem ärkab, riietub, patsutab loomi ning lahkub. Rohkem ta sündmustikust osa ei võta, vaid esineb Popi mälestustes. Isanda lahkumine kodunt algatab kogu ülejäänud sündmustiku ning lugemine muutub huvitavaks. Teose peategelaseks on Popi. Tema sisemaailmaga tutvub lugeja kõige rohkem. Popit võib pidada võrreldes teistega sügavaks tegelaseks, sest teda on kujutatud kõige detailsemalt
Suures kurbusekuristikus võttis ta nõuks ülistada Rõõmu ja sellega kroonida üht oma suurteost, Üheksandat sümfooniat. See kujutab endast kokkuvõtet klassiku revolutsioonilisest kunstist, mis kehastab mitmesugustes vormides mässu ideed vabaduse ja rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad
vaid koos Popi hinnangutega. Huhuul ei lasta enda suhtumist sündmuste käiku seletada. Ta on negatiivne tegelane, sest ta on seda Popi silmis. Lugeja ei saa küll välistada, et Popi hinnang Huhuule on õige ja peab paika, kuid sellegi poolest on see hinnang ja Huhuu motiive asjade lõhkumiseks ja Popi kiusamiseks saab lugeja vaid ise oletada ja tuletada, tuginedes kirjeldatud sündmustele. See-eest saab lugeja teada palju Popi sisemaailmast ja tema hirmude põhjustest, suhtumisest Huhuuse ja kuidas see suhtumine sündmuste arenedes isegi muutub. Kuna Popi on harjunud kedagi Isandaks pidama, ei ole tal valikut ning uueks Isandaks saab Huhuu. Selline sündmuste käik on tugevasti mõjutatud Huhuu võimest olla koerast üle nii koordinatsiooni, võimaluste kui teatava intelligentsi poolest ning Popi alandlikust ja allaheitlikust iseloomust, mis võimaldab tal hoolimata julmustest näha ka Huhuu pahedes midagi imetlusväärset.
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine)
´i järgi lapse jaoks reaalsusega kohanemise vahend. Mäng on abiks individuaalsete oskuste arendamisel ja sotsiaalsete rollide omandamise vahendiks. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks. Õpetajana on mulle on meeldinud alati vaadelda laste joonistusi, kuna sealt paistab sealt saab aimu lapse 3 sisemaailmast. Minu kogemused erivajadusega lapse joonistuste osas kinnitavad, et autistlik laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002).
,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi. 2 legendi: 1) langenud ingel, kelle jumal karistuseks taevast alla saadab 2) mägedes elab deemon, kelle suudlus on surmav. Traagiline armastus, keeruline dilemma. Deemon armub, kuid suudelda ei tohi. Autor püüab vaadelda üksinduse teemat. Lermontovi draama Eelkõige psühholoogilise alatooniga, inimhing ,,Imelik inimene" - üksikisik selgelt vastandub ühiskonnale
Muusika kuulamine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal endast läbi voolata, ennast muusikast kaasa viia. Oluline on jälgida, mis meis kuulamise ajal toimub ning pärast kuulamistkogemist teadvustada esile tulnud mõtted, fantaasiad, kujutlused, tunded see on (enamasti metafoorne) materjal meie sisemaailmast, mille lahtimõtestamise, teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda. Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. 9 On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei
3.) Aistimine tekib, kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetades meie vaimu mitmesuguseid (omavahel) erinevaid asjade tajumusi, vastavalt neile erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Sellisel viisil me saame ideed, mis meil on näiteks valguse, kuumuse, mõru, kollase või külma (ja kõige muu kohta), mida me kutsume meeleliseks kvaliteediks. 4.) Teiseks ideede allikaks on reflektsioon (vaimu tegevused). Ideed tekivad meie sisemaailmast meie enda vaimu tegevuste tajumisel meie sees siis kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on. Kui hing hakkab neid kaaluma ja reflekteerima siis täitub aru hoopis teistsuguste ideedega, mida välistelt asjadelt ei oleks olnud võimalik saada. Sellisteks võivad olla näiteks tahtmine, arutlemine, uskumine, kahtlemine ja veel igasugu teised meie oma vaimu erinevad tegevused. Selline ideede allikas on igas inimeses sees ja kuigi see pole meel
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas
Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917.a ilmub novellikogu "Saatus", kus räägitakse inimese sisemaailmast. Novellikogu sisaldab Esimese maailmasõja ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. See on lugu taksikoer Popist ja ahv Huhuust, sek on jäänud inimtühja majja. Nende peremees Isand lahkus ühel hommikul ja ei tulnud enam tagasi. Ahv ja koer jäävad kahekesi. Kirjanik avab kahe looma hingeelu ja käitumise erinevused. Popi ootab Isandat, kuid Isand ei tulnud tagasi
Kõigest, mida keegi kunagi teinud või kogenud on, saab edasi arendada midagi uut. Teadmiste põhiliseks allikaks on aistingute kaudu saadav informatsioon. 3) Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. Kõik see, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui me väliseid asju ei näeks, tekiks meie ideed vaid sisemaailmas ehk vaimus. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Teiseks allikaks on vaimu tegevus. Kui meie vaim midagi teeb või mõtleb, me tajume seda ning seejärel töötleb vaim tekkivatest ideedest saadava informatsiooni meelte abil. Sõna tegevus ei ole Locke arvates mitte ainult oma ideedega tegelemine, vaid ta mõistab selle all ka kirgi, mis tekivad mingi mõtte puhul või vaimu tegevuse tagajärjel.
antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning teisedki analüüsivad rahvajuttude mõju tänapäevastele kuulajatele ning rääkijatele (nt Bruno Bettelheim uurimusega Kinder brauchen Märchen), vaatlevad muinasjutu sümboolikat (nt William Desmonde Jack and the beanstalk). Rohkearvulisi vaatlusvõimalusi esindagu mõned tunnuslikud artiklipealkirjad Das Mädchen ohne Hände
«Mõnele juhmimale papagoile võiks ta ikka koha kätte näidata!» suskab sellegipoolest üks teletoimetaja. Üks inimene, kellest Anu alati piiritu soojusega räägib, on tema ema Malle, sama energiline kui tütargi. Ühiskondlikult aktiivne Malle Välba on isegi Tori vallavolikogusse kuulunud. Reet Linna tunnistab, et nende soojadele suhetele vaatamata jätab Anu väga palju asju enda teada. Näiteks telemajas ei tea tema eraelust keegi kuigi palju. Anu sisemaailm Anu ei kipu enda sisemaailmast kellelegi väga midagi rääkima Ja saatejuhi roll on ju eeskätt saatekülalisi avada ja neil kõnelda lasta. Seepärast ei teata ehk kuigivõrd sellestki, et Anu on mitmel puhul ka mängufilmide juures töötanud -- produktsiooni assistendina. Ilmar Raagi, René Vilbre, Jaak Kilmi ja Rainer Sarneti juures. Ise ta sellest tagasihoidlikult palju rääkida ei taha. Ütleb, et need on ikka alles nagu õpipoisi proovitöödena tehtud. Aga
endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest. Kokkuvõtteks Isiksus mõjutab: inimeste tervist ja ka eluea pikkust sotsiaalseid suhteid eelistusi, hoiakuid ja väärtusi elukutsevalikut jpm. Isiksus on tähtis! Ekstravert v introvert? aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast,saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest,ei varja oma mõtteid ja tundeid, jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab suhelda ja teistega koos olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele,kaldub tegutsema impulsiivselt.armastab mõtiskleda Sisemine ja välimine kontrollkese Julian Rotter (1966) inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Agressiivsus oleme juba käsitlenud videod! Kontrollkese
(Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
Leiab stiimuleid, hangib tegevus energiat ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast. Võib pikemalt mõtlemata tegutsema hakata, on pinnapealne. On avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid. Meeldib suhelda ja teistega koos olla. Meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (ümberjutustamine, rühmatööd, diskusjoonid) Introverdid: Meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivne aga sisemiselt aktiivne. Ammutab tegevus energiat oma sisemaailmast ideedest. Enne mõtleb, siis ütleb ja tegutseb. Suhtub probleemidesse süviti. Jätab oma mõtted ja tunded endateada. Meeldib keskenduda mingile tegevusele, olla omaette. Meeldib mõtiskleda. Melanhoolik Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust
varje ja öö must mantel varjab saladusi. Vanasti oli selle kaardi nimeks Hämarus, ehk siis valguse ja pimeduse vaheline periood, mis on tundmatu ja salapärane. Kuu on kaart, mis näitab meie alateadvuses olevaid mõtteid, tundeid ja hirme. Tähistab ka suurenenud tundlikkust, loovust ja kunstnikuhinge, kes saab inspiratsiooni saladuslikelt jõududelt. Tihti sümboliseerib melanhooliat, igatust millegi järgi, sisemist kurbust. Kuid kõik, mida näitab meile Kuu, tuleb meie enda sisemaailmast, mitte kusagilt väljast. Kõik see, mida inimesed ei mõista, kipub neile hirmu valmistama. Kaart kutsub üles enda sisse vaatama, intuitsiooni usaldama, ennast paremini ise mõistma ja teistele väljendama. Ennustamisel välja tulles tuleks Kuud võtta selliselt, et kõik ei ole nii nagu see meile pealtnäha või esmapilgul võib paista. Lk 7 Kaart number XIX : Päike
Tegelane, kelle sisemisest loogikast sõltub näidendi süzee. Mitmeplaaniline ja keeruline. Ühemõõtmeline tegelaskontseptsioon iseloomujooned, eristavad tunnused Mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon palju eristavaid tunnuseid ja iseloomu jooni Staatiline tegelaskontseptsioon ei muutu psühholoogiliselt eriti Dünaamiline tegelaskontseptsioon muutub psühholoogiliselt (nt muudab seisukohti), temaga juhtub midagi suurt. Avatud tegelaskontseptsioon teame sisemaailmast palju Suletud tegelaskontseptsioon ei saa sisemaailmast palju teada Inimesekujutuse erijooned: · Tegelane esitatakse kontsentreeritult vähe aega, vähe ruumi · Siseelu kujutatakse komplitseeritult ei saa palju dokumenteerida ega anda väljastpoolt arvamusi. Siseelu võib välja tulla pisimärkidest. Tegelase analüüs: · Kes tegelane on? Välimus, sotsiaalsed omadused, iseloom, suhted. · Miks tegelane nii räägib ja tegutseb? Motiivid, esteetilised, väärtushinnangud.
Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks
argielule ja tavalistele eluseikadele. Fookuses on tegelane, tema keeruline hingeelu, vastuolulisus tegudes ja mõtetes. (esindajaks Honore´de Balzac) Modernistlik romaan – peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. Modernistlik romaan rõhutab tõe teadasaamise võimatust. Vaatepunkt subjektiivne ja piiratud. Modernistlik romaan võib esitada kordamööda erinevate tegelaste vaatepunkte, rõhutades nende lahknevust üksteisest. Eesmärgiks oli saada võimalikult lähedane pilt tegelase sisemaailmast. (tuntuim esindaja Franz Kafka) Novell – proosa lühivorm, selle pikkust mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub peamisele ega püüa esitada sündmustikku detailiderohkuses ning täies arengus. Tegelaste arve on piiratud, tavaliselt jäävad tegelased muutumatuteks. Suletud novell – tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus, kus pinge järk-järguline tõus viib üllatava lõpplahenduse ehk puändini.Avatud novell – hajusam, puänt võib puududa.
Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma
24. Võrdsuse (või Analoogi) seadus, tuntud ka kui Vastavuse Printsiip või Jumalikkuse Põhiolemus. "Kuis üleval, nii ka all, kuis all, nii ka üleval" Põhiline ühendav toimejõud universumis on armastusetarkuse energia ja analoogseaduse eesmärk on juhtida teadvus tagasi üksolemisse (valgustusse). Mõtted ja kujutlused, mida me hoiame oma teadvuses ja alateadvuses avalduvad nagu peegelpildid meie välistes tingimustes. Meie välismaailm on peegel sisemaailmast. Maa on kooliks, kus me saame kasutada neid teadvuse kontrolli seadusi. On olemas vastavus seaduste ja Olemuse ja Elu mitmel tasandil olevate erakordsete nähtuste vahel. See printsiip võimaldab toimida sellistel nähtustel nagu Tajumine, Intuitsioon, Vaist, jne ja ka sellisel nähtusel ,mida nimetatakse kogemuseks väljaspool keha. Vastavus võimaldab tundmatut tundma õppida inimesel, kes õpib ja teab kuidas seda printsiipi kasutada
Eriti optimistlik on Mont. seoses Euroopaga kui ta võrldeb seda Aasia ja Aafrikaga, kus valitseb despotism ja Euroopal on nagu lootust. Progressi kandjateks on need maad, kus on mõjule pääsenud protestatlik joon. Ta seob protestantismi demokraatliku? maailmakorraga. Kirja zanr oli siis mitteilukirjanduslik zanr. Monoloogiline mitteilukirjanduslik vorm. Mont. üsna varajaselt valgustab selles romaanis inimese sisemaailma. Kaugelt enne seda, kui sentimentalismis see tekib. Sisemaailmast seoses naiskujudega. Oma traktaatlikes romaanides tõstab selle probleemi hiljem üles ja Rousseau. Mont. on siin eelkäija. Voltaire (pseudonüüm) ehk Fran?ois Marie Arouet (1694-1778). Mitmekülgne autor ja isik. Valgustuse ja Voltaire'i vahele on pandud võrdusmärk. Voltaire'l on tõesti suuri teeneid. Nii nagu ka Montesquieu esindab Vltaire eriti pr valgustuse radikaalset suunda. Küll aga pole ta hilisemate radikaalide valgusel nii radikaalne
valikuvõimaluste kulu-tulu suhte kaudu. Nobeli laureaat Herbert Simon on võtnud kasutusele mõiste piiratud ratsionaalsus – see tähendab, et ideaalselt ratsionaalset otsustust pole olemas, seda takistavad tegelikkuses mitmed piirangud - indiviidi informatsioon valikuvõimaluste kohta on alati piiratud ning ta ei või teada kõikide alternatiivide positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Sellest tulenevalt on ratsionaalne käitumine reaalsuses palju rohkem ajendatud nende „sisemaailmast” - mõlemaist – nende mälu sisust ja selle töötlemisest, kui maailma „väliskeskkonnast”, kus indiviidid tegutsevad ja mis ajendab inimesi tegutsema. Olgugi et politoloogiad ei saa öelda, kuidas ühiskond peaks ideaalis välja nägema, saavad nad hinnata, kas vahendid, mida kasutatakse ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks, on efektiivsed. Selleks, et poliitikat teha, peavad olemas olema erinevad arvamused ning võimuorgan, kes püüaks erinevaid arvamusi reguleerida
moel tekkinud ambivalentsust käsitleda. Jungi järgi on psüühika kõikemäärav. 47 ,,Pole olemas arhimedeslikku punkti, millel asudes asjade üle otsustada, kuivõrd psüühe on oma manifestatsioonidest eristamatu. Psüühe on psühholoogia objekt - ja paraku küll ka selle subjekt. Antud fakti eest me ei pääse kuhugi." (JUNG 1977:49-50) Sellest mõttekäigust järelduvalt on kogu meie teadmine välismaailmast sõltuv meie sisemaailmast. Näeme asju vastavalt oma keelele, ajastule, kultuurilistele ning rassilistele eripäradele. Antud vaateviisi rakendab Jung ka teoloogiale. Kuna ,,objektiivset" vaatenurka pole paratamatult võimalik saavutada, siis tuleb selle taotlemisest algusest peale loobuda. Kogu teoloogia oma mõttelaadi ning järeldustega on loodud inimliku psüühika poolt. Inimene on seega teoloogia mõõt ning isegi Jumalat saab vaadelda inimesega sarnanevana, kuna teisiti me niikuinii ei suuda
annaabi.ee 
