Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojus 2 laba (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Nr.
Q'
τ
Q
Q
Δp
ReD
dm3
s
m3/s
·10-5 m3/s
kPa
1
6
60
0,00010
10,0
0,2
6233 ,73
0,8938
2
7
60
0,00012
11,7
0,4
7272,69
0,7373
3
8
60
0,00013
13,3
0,6
8311,64
0,6880
4
9
60
0,00015
15,0
0,8
9350,60
0,6703
5
11
60
0,00018
18,3
1
11428,51
0,7328
6
16
60
0,00027
26,7
2
16623,28
0,7537
7
18
60
0,00030
30,0
3
18701,19
0,6923
8
22
60
0,00037
36,7
4
22857,01
0,7328
9
24
60
0,00040
40,0
5
24934,92
0,7150
Keskmine
0,7351062
d =
15
mm
 
 
 
 
D =
21,5
mm
 
 
m = d2 / D2 =
0,48675
 
 
t1 =
23
°C
 
 
 =
997,8
kg/m3
 
 
 =
0,95
·10-6 m2/s
 
 
F0 =
0,000177
m2
 
 
 
 

Katseandmete töötlemine.


Kõigepealt arvutasin välja ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulga Q.
Kus: Q - ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulk [dm3]
Q’ - paaki kogunenud vee hulk [dm3/s]
τ - ajahulk [s]
Järgmiseks pidasin oluliseks välja arvutada Reynoldsi arv ReD.
Kus: D - toru siseläbimõõt [mm]
ν - vedeliku kinemaatiline viskoossus [m2/s]
Järgmiseks arvutasin välja diafragma kuluteguri arvutamiseks vajalikud diafragma ava läbimõõdu ja toru siseläbimõõdu ruutude suhte m ning diafragma ava pinna F0.
Kus: m - diafragma ava läbimõõdu ja toru siseläbimõõdu ruutude suhe
F0 - diafragma ava pindala [m2]
d - diafragma ava läbimõõt [mm]
Diafragma kuluteguri arvutamiseks kasutasin valemit
Soojus 2 laba #1 Soojus 2 laba #2 Soojus 2 laba #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 239192 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

2. labor diafragmakulumõõtur

Praktilised tööd aines Töö nr Soojustehnika 2 Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid  Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul  Mõõtepaak veeklaasiga  Rõhulangu mõõteriist  Piesoelektriline muundur  Elavhõbetermomeeter  Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse r

Soojustehnika
thumbnail
14
pdf

Diafragmakulumõõturi tareerimine

1 Töö eesmärk Töö eesmärkideks on:  tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega,  tareerida diafragmakulumõõtur,  koostada tareerimiskõverad 𝑄 = 𝑘√𝑝 ja C = f(ReD) korral,  esitada koostatud kõverate valemid ja diafragmakulumõõturi tööpiirkond. 2 Katseseadmete kirjeldus Joonis 2.1. Joa ahenemine ja voolu kiirenemine diafragma piirkonnas Vedeliku voolamisel läbi torule asetatud diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine (joonis 2.1). Joa kineetiline energia suureneb, kuid potentsiaalne energia, seega ka staatiline rõhk väheneb. Teatud kaugusel diafragma taga saavutab voolukiirus esialgse väärtuse ning staatiline rõhk taastub osaliselt (p'3). Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu (p'1 – p'3). Joonis 2.2. Diafragmakulumõõturi tareerimisseadme skeem: 1) mõõtepaak; 2) nivooklaas; 3) veekulu reguleerimiskraan; 4) vee sisselaskekraa

Soojustehnika
thumbnail
18
pdf

DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE

Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaas; 3 –

Soojustehnika
thumbnail
42
docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida ettean

Gaaside ja vedelike voolamine
thumbnail
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid
thumbnail
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem

Abimehanismid
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
thumbnail
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika

Pinnasemehaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun