ÜLDMÕÕTMISED (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane: Margarita Sidorenko
Teostatud: 21.02. 2019
Õpperühm: IABB63
Kaitstud:
Töö nr: 1
TO:
ÜLDMÕÕTMISED
Töö eesmärk:
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel.
Töövahendid:
Nihik , kruvik , mõõdetavad esemes (toru, plaat)
Skeem
Töö teoreetilised alused
Noonius
Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt.
Kui mõõtekriips ei ühti aga skaala kriipsuga, siis on näidu leidmine vähem täpne, sest skaala kümnendikosade hindamine toimub silma järgi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips
kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv.
Nihik
Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil.
Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks.
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid.
Laserkaugusmõõtja
Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada.
Katseandmete tabelid
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga
Nooniuse täpsus 0,005 mm
Nullnäit 0 mm
Tabel 1
Katse nr.
di, mm
-di
(-di)2
1
4,13
-0,004
0,000016
2
4,12
0,006
0,000036
3
4,12
0,006
0,000036
4
4,13
-0,004
0,000016
5
4,13
-0,004
0,000016
6
4,09
0,036
0,001296
7
4,14
-0,014
0,000196
8
4,13
-0,004
0,000016
9
4,13
-0,004
0,000016
10
4,14
-0,014
0,000196
4,1260
Kokku:
0,00184
Toru sisediameetri mõõtmine nihikuga
Nooniuse täpsus 0,005 mm
Nullnäit 0 mm
Tabel 2
Katse nr.
di, mm
-di
(-di)2
1
37,02
-0,137
0,018769
2
37,07
-0,187
0,034969
3
36,84
0,043
0,001849
4
37,03
-0,147
0,021609
5
36,67
0,213
0,045369
6
36,61
0,273
0,074529
7
36,99
-0,107
0,011449
8
37,14
-0,257
0,066049
9
36,95
-0,067
0,004489
10
36,51
0,373
0,139129
36,8830
Kokku:
0,41821
Toru välisdiameetri mõõtmine nihikuga nr
Nooniuse täpsus 0,005 mm
Nullnäit 0 mm
Tabel 3
Katse nr.
di, mm
-di
(-di)2
1
40,17
-0,1190
0,014161
2
39,23
0,8210
0,674041
3
39,75
0,3010
0,090601
4
40,31
-0,2590
0,067081
5
40,38
-0,3290
0,108241
6
39,42
0,6310
0,398161
7
40,36
-0,3090
0,095481
8
40,37
-0,3190
0,101761
9
40,29
-0,2390
0,057121
10
40,23
-0,1790
0,032041
40,0510
Kokku:
1,63869
Ruumi pindala mõõtmine laserkaugusmõõtjaga
Nooniuse täpsus 0,0005 m
Nullnäit 0 m
Tabel 4
Katse nr.
si, m3
-si
(-si)2
1
154,716
2,874600
8,2633252
2
165,737
-8,146400
66,3638330
3
155,486
2,104600
4,4293412
4
156,376
1,214600
1,4752532
5
155,638
1,952600
3,8126468
157,59 
Kokku:
84,34
Arvutused:
d ̅-di,(d ̅-di)2,
arvutatud EXCEL tabeli abil.
Tabel 1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga
A-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine
β=0.95 n=10 v = n-1  10 – 1 = 9
0, 0104 mm
B-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine
0,00333 mm
Liitmääratuse leidmine
≈ 0,011 mm
Plaadi paksus on d = 4,126 ± 0,011 mm usaldatavusega 0.95
Tabel 2 Toru sisediameetri mõõtmine nihikuga
A-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine
β=0.95 n=10 v = n-1  10 – 1 = 9
0,1568 mm
B-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine
0,00333 mm
Liitmääratuse leidmine
≈ 0,16 mm
Toru sisediameeter on d = 36,88 ± 0,16 mm usaldatavusega 0.95
Tabel 3 Toru välisdiameetri mõõtmine nihikuga
A-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine
β=0.95 n=10 v = n-1  10 – 1 = 9
0,3104 mm
B-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine
0,00333 mm
Liitmääratuse leidmine
≈ 0,31 mm
Toru välisdiameeter on d = 40,05 ± 0,31 mm usaldatavusega 0.95
Toru ristlõige pindala
191,4227 mm2
Järeldus