Üldmõõtmised (26)

!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2
Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null- lugem ­ ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ...............
Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ­ ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ­ ........ mm. Katse nr. di , mm di ,mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Arvutused ja veaarvutused
Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga. d 4.76 cm t 9, 0.95 2.3
(d d ) 2 2.0 10 2 4 1.6 10 3 5 3.6 10 3 0.0444 mm 10 i 1 i
(d n i d )2 0.0444 0.0444 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.05 mm n (n 1) 10 9 90
Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm
t , 0.95 2.0
2 2 p 0.1 d (d j ) t , 0.05 2.0 2 2 0.08 mm 3 3
Vastus: katsekeha paksus d = (4.76 ± 0.08) mm, usutavusega 0.95.
Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga. d 4.827 cm t 9, 0.95 2.3
(d d ) 2 2.89 10 4 2 1.69 10 4 3 4.90 10 5 4 9.00 10 6 0.00081 mm 10 i 1 i
(d n i d )2 0.00081 0.00081 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.007 mm n (n 1) 10 9 90
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm t , 0.95 2.0
2 2 p 0.004 d (d j ) t , 0.007 2.0 2 2 0.007 mm 3 3
Vastus: katsekeha paksus d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d S 31.47 cm t 9, 0.95 2.3
(d d ) 2 1.7 10 2 5 9.0 10 4 4 4.9 10 3 0.411 mm 10 i 1 i
(d n i d )2 0.411 0.411 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.16 mm n (n 1) 10 9 90
Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm
t , 0.95 2.0
2 2 p 0.1 d (d j ) t , 0.16 2.0 2 2 0.17 mm 3 3
Vastus: toru siseläbimõõt d = (31.47 ± 0.17) mm, usutavusega 0.95.
Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. d V 35.17 cm t 9, 0.95 2.3
(d d ) 2 2 1.7 10 2 2 2.9 10 2 5.3 10 2 3 4.9 10 3 2 9.0 10 4 0.162 mm 10 i 1 i
(d n i d )2 0.162 0.162 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.10 mm n (n 1) 10 9 90
Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 p 2 0.1 2
d (d j ) t , 0.10 2.0 2 0.12 mm 3 3
Vastus: toru välisläbimõõt d = (35.17 ± 0.12) mm, usutavusega 0.95. Toru ristlõikepindala arvutamine.
2 S 4 dV d S2
S 3.14 4 35.17 2 31.47 2 193.56 mm 2
S d V2 d S2 35.17 2 31.47 2 0.002 0.123 4 4
S d S d S d S 1.57 31.47 0.12 5.93 d S 2
S d V d V d V 1.57 35.17 0.17 9.39 d V 2
2 2 S S 2 S S
d S
d V 0.123 2 5.93 2 9.39 2 11.10 mm 2 d S d V
Vastus: toru ristlõikepindala S = (193.56 ± 11.10) mm2, usutavusega 0.95.
Suhteliste vigade arvutamine
d 0.08 100 % 100 % 1.68 % d 4.76
d 0.007 100 % 100 % 0.15 % d 4.827
d S 0.17 100 % 100 % 0.54 % dS 31.47
dV 0.012 100 % 100 % 0.34 % dV 35.17
S 11.10 100 % 100 % 5.73 % S 193.56 Järeldus Mõõtmiste tulemused:
Katsekeha paksus mõõtmisel nihikuga: d = (4.76 ± 0.08) mm, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 1.68 % Katsekeha paksus mõõtmisel kruvikuga: d = (4.827 ± 0.007) mm, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 0.15 % Toru siseläbimõõt : dS = (31.47 ± 0.17) mm, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 0.54 % Toru välisläbimõõt: dV = (35.17 ± 0.12) mm, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 0.34 % Toru ristlõikepindala: S = (193.56 ± 11.10) mm2, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 5.73 %
Järeldused: Nagu mõõtmiste tulemustest näha, on kruvikuga mõõtmine ligikaudu ühe suurusjärgu võrra täpsem kui nihikuga mõõtmine. Suhteline viga on nihikuga mõõtmisel samuti suurem kui kruvikuga mõõtmisel. Töös kasutatud meetodil on pindala määramise viga suhteliselt suur, kuna pindala leitakse kasutades lahutustehet. Enne mõõtmist tuleb selgitada, kui suurt täpsust on vaja saavutada. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend (käesoleval juhul kas kruvik või nihik). Spikker
1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a ­ an =a/n . (a ­ põhiskaala jaotise pikkus, an ­ nooniuse jaotise pikkus, n ­ nooniuse jaotiste arv). 4.
õõtarv, X ­ suuruse tõeline väärtus). Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga ± T. 5. T = 3 ­ 29/10 = 0.1 mm 6. Määratakse skaala lugem M. Leitakse, mitmes nooniuse kriips (N) ühtib mõne põhiskaala kriipsuga. See korrutatakse nooniuse täpsusega T. tulemus = M + T * N. 7. 2 2 2 a b c V V a b c 8. Relatiivne viga = absoluutne viga / suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Absoluutne viga on ± 0.05 mm, relatiivne viga on 0.05/5.35*100 = 0.93 % 10. Keerme samm / ringskaala jaotiste arv. 11. Et surve oleks alati ühesugune. 12. Suruda mõõtepinnad tihedalt üksteise vastu ja määrata lugem. 13. 1000000
14. T = (27-25.5) ­ (32.5-25.5)/5 = 0.1 cm. Väärtused on 0, 1, 2, 3, 4, 5 15. T = (14.5-13.5) - (18-3.5)/5 = 0.1 mm. Lugem on 13.5 + 2*0.1 = 13.7 mm. 16. M = 11o 52'