Labor1 - Üldmõõtmised (4)

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri : Üldmõõtmised
Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik , kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru).
Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga.
Katse nr. di, mm - di, mm ( ­ di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025 4 1,90 0,00 0,00 5 1,90 0,00 0,00 6 1,90 0,00 0,00 7 1,90 0,00 0,00 8 1,90 0,00 0,00 9 1,90 0,00 0,00 10 1,90 0,00 0,00 = 1,90
Toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga.
Katse nr. di sise - di sise ( ­ di sise)2 di välis - di välis ( ­ di välis)2 mm mm mm mm mm mm 1 36,95 -0,04 0,0016 40,00 -0,01 0,0001 2 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001 3 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001 4 36,90 0,01 0,0001 39,95 0,04 0,0016 5 36,95 -0,04 0,0016 40,00 -0,01 0,0001 6 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001 7 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001 8 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001 9 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001 10 36,90 0,01 0,0001 40,00 -0,01 0,0001
= 36,91 = 39,99
Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga.
Katse nr. di, mm - di, mm ( ­ di)2, mm 1 1,95 0,01 0,0001 2 1,96 0,00 0,0000 3 1,96 0,00 0,0000 4 1,96 0,00 0,0000 5 1,96 0,00 0,0000 6 1,96 0,00 0,0000 7 1,95 0,01 0,0001 8 1,95 0,01 0,0001 9 1,96 0,00 0,0000 10 1,96 0,00 0,0000
= 1,96 Arvutused
Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga.
= 1,90 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 9 0,000 + 0,025 = 0,025 =1
( - )2 0,025 () = , =1 = 2,3 = 0,0383 ( - 1) 10 9
Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3
() = 2 () + 2 () = 0,03832 + 0,03332 = 0,0510
Plaadi paksus d = 1,900 ± 0,051 mm, usaldatavusega = 95%
Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga.
= 1,96 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 7 0,0000 + 3 0,0001 = 0,0003 =1
( - )2 0,0003 () = , =1 = 2,3 = 0,0042 ( - 1) 10 9
Nihiku lubatud põhiviga on = 0,04 ,0.95 = 2,0 0,04 () = , = 2,0 = 0,0267 3 3
() = 2 () + 2 () = 0,00422 + 0,02672 = 0,0265
Plaadi paksus d = 1,9600 ± 0,0265 mm, usaldatavusega = 95% Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga.
= 36,91 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 8 0,0001 + 2 0,0016 = 0,004 =1
( - )2 0,004 () = , =1 = 2,3 = 0,0153 ( - 1) 10 9
Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3
() = 2 () + 2 () = 0,01532 + 0,03332 = 0,0366
Plaadi paksus d = 36,9100 ± 0,0366 mm, usaldatavusega = 95%
Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga.
= 39,99 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 9 0,0001 + 0,016 = 0,0169 =1
=1( - )2 0,0169 () = , = 2,3 = 0,0315 ( - 1) 10 9
Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3
() = 2 () + 2 () = 0,03152 + 0,03332 = 0,0458
Plaadi paksus d = 39,99 ± 0,0458 mm, usaldatavusega = 95% Toru ristlõike pindala arvutamine. 2 = ( - 2 ) 4 3,14 = (39,992 - 36,912 ) = 185,93 2 4
2 - 2 39,992 - 36,912 = = 0,002 = 0,12 4 4
= - = -1,57 36,91 0,0458 = -2,65 2
= - = 1,57 39,99 0,0366 = 2,30 2
2 2 2 = + + = (0,12)2 + (-2,65)2 + (2,30)2 = 3,51 2
Toru ristlõike pindala S = 185,93 ± 3,51 2
Suhtelise vea arvutamine
0,051 = 100% = 100% = 2,68% 1,90
0,0265 = 100% = 100% = 1,35% 1,96
0,0366 = 100% = 100% = 0,1% 36,91
0,0458 = 100% = 100% = 0,11% 39,99
3,51 = 100% = 100% = 1,89% 185,93 Järeldus Mõõtmiste tulemused:
Plaadi paksuse mõõtmisel nihikuga: d= 1,900 ± 0,051 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 2,68 %
Plaadi paksuse mõõtmisel kruvikuga: d= 1,9600 ± 0,0265 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 1,35 %
Toru siseläbimõõt: = 36,91 ± 0,0366 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 0,1 %
Toru välisläbimõõt: = 39,99 ± 0,0458 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 0,11 %
Toru ristlõike pindala: S= 185,93 ±3,51 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 1,89 %
Järeldused
Mõõtmistulemustest selgub , et kruvikuga mõõtmine on täpsem, kui nihikuga mõõtmine. Ka suhteline viga on kruvikuga mõõtmisel väiksem. Sellest lähtuvalt tuleb enne mõõtmist välja selgitada, kui suurt täpsust on vaja. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend.