Maa siseehitus mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeanile maakoor. Litosfäär (õ.71-88) Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär- vahevöö ülaosas ookeanide all ligikaudu 50 km, mandrite all ligikaudu 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km, Paksem Kuni 20 km, Õhem Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat, Kuni 180 milj. aastat, vanem noorem Maakoore tihedus 2,7 , kergem 3,0 , raskem Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekiv...
Koppvetikas on aktiivselt liikuv 15-20 mikromeetri suurune ainurakne vetikas. Vetikarakku ümbritseb erinevalt loomarakust õhuke rakukest. Kestal võib olla ka veniv ümbris, mis on sarnane bakterite kapslitega. Paljude üherakuliste vetikate rakud on selle lima abil ühendatud. Koppvetika liikumisvahenditeks onviburid. On ka liikumatuid vetikaid, kellel viburid puuduvad. Raku sees paikneb tuum. Seega on vetikad tuumsed organismid. Vetikarakus on kromatofoor, kus paikneb klorofüll. Seega on kromatofoor sarnane organell kõrgematel taimedel olevale kloroplastile. Koppvetika kromatofoor paistab mikroskoobis kopakujulisena. Selle järgi ongi koppvetikas oma nime saanud. Lisaks on koppvetika rakkudes punane silmtäpp, mille abil võtab loomake vastu ärritusi ning liigub valgustatuma koha poole vees.
M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite tri...
I 1) Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogiatähendabmaailmaõpetustvõi korraõpetust. Kosmoloogiaülesandekson luuaolemasolevate teadmistebaasil võimalikult terviklik pilt maailmaehitusest ja arengust. 2) Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakooreall asub2900km paksunetahkeraua-ja magneesiumi mineraalidestkiht, selleall 2200km paksuneväheseniklisisaldusegarauastvedelkiht ja kõigekeskel tahketuum,täenäliseltsamakoostisega, mis vedel,agarõhutõttutahkekspressitud. 3) Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? TiirlemineümberPäikese,pöörlemineümbertelje, telje pretsessioonorbiidi tasandil normaali umber 4)Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit?
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks.
Iseloomulikud lähenemisviisid KOMI- AMETI- ALL- TEED JA RIVI STAAP KOHAD ÜKSUSED KOMIS- JONID Siseehituse vormistamine ALL- SISE- PROTSE- AMETI- ÜKSUSTE TÖÖ- TEGEVUSE SKEEMID DUURI- JUHENDID PÕHI- JUHENDID KÄSI- REEGLID
toormena turvas Põllumuldade väetamine, Lavassaare, Tootsi, Sangla, farmides alusturbana, kütteks Puhatu, Epu-Kakerdi, Ellamaa Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest
saar(ed) 38p. 8 18p. - ,, 2 ,, 20 49% 19 28p. ,, 3 ,, 50 74% 28,5 33p. ,, 4 ,, 75 89% 34 38p. ,, 5 ,, 90 100% KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR B 1. Nimetage ja iseloomustage Maa siseehituse osasid. 3+3p. MAA SISEEHITUSE OSAD LÜHIKE ISELOOMUSTUS Jaguneb 2-ks (mandriline-ja ookeaniline) , Maakoor sellest moodustuvad mandrid ja ookeani põhi Jaguneb 2-ks (ülemine ja alumine) Vahevöö Ülemises on magma teke
Geograafia mõisted. 9kl. pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida
Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Maa kogupindala on 510 065 284,702 km². Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³. Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa keskmine raadius on 6372,795 km Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.) Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad.
tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuum (tahke tänu oma suurele siserõhule) On kahte tüüpi laineid, mis levivad maakera sisemusse: 1.) Ristilaine ei levi vedelikus (nt. veelained) 2.) Pikilaine levib läbi kogu Maa vastaspoolele välja (nt. õhu- ja helilained) 2
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril?
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4
laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust. Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma siseehitus, ühes sellega ka radioaktiivsuse tõeline olemus selguski õige pea, pärast neutroni avastamist. Mis on isotoobid? isotoobid on sama keemilise elemendi teisendid , mille tuumades on ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid.
................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavorm erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, aga ka nt tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Kuju järgi jaotatakse pinnavorme positiivseiks, neutraalseiks ja negatiivseiks. Positiivsed pinnavormid on ümbritsevast alast kõrgemad, negatiivsed aga madalamad. Pinnavorme kujutavat kaarti nimetatakse topograafiliseks kaardiks.
jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö
Geograafia töö... 1. Millistest osadest koosneb maakera, mille poolest nad üksteisest erinevad ? Vastus:Maakoorest, vahevööst, välistuumast ja sisetuumast. 2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ? Vastus:Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist. 3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ?
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud.
Esimeseks silmapaistvaks rakkude ja mikroobide uurijaks peetakse aga R. Hooke`i kaasaegset A.van Leeuwenhoeki, kes kasutas omavalmistatud üheläätselisi mikroskoope. Nendega õnnestus tal uuritavaid objekte näha kuni 270 korda suuremana. Ta avastas ripsloomad, inimese vererakud, uuris taimede rakulist ehitust, jälgis mikroskoobiga lehetäide paljunemist ja palju muudki. Mikroskoobi ehitust on pidevalt täiustatud. Vastavalt sellele on suurenenud ka võimalused rakkude siseehituse uurimiseks. Tänapäeva valgusmikroskoop võib suurendada vaadeldavat objekti kuni 1200 korda. Elektronmikroskoobi abil saab uuritavat objekti suurendada sadu tuhandeid kordi. Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. Kõige väiksemad organismid koosnevad vaid ühest rakust, suuremad aga miljarditest rakkudest. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Hulkraksetes organismides on mitut tüüpi rakke, mis täidavad eri ülesandeid
tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. · Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. · Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. · Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade põrkumine ja eraldumine · Milline on Maa atmosfäär? Erinev teiste planeetide omast tänu vee ja elusorganismide olemasolule. Rõhk 1atm, koostis lämmastik
e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m diameetriga kristalseist kivimeist rändrahnu nimetatakse hiidrahnuks. f) kivikülv palju rändrahne koos moodustavad selle. g) pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa. h) fossiil kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism i) pinnavorm maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. j) pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest k) lavamaa ehk platoo ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. l) nõgu reljeefi suurvorm, kausitaoline süvend maapinnas, mis on igast küljest veerudega piiratud m) org reljeefi suurvorm, pikk süvend maapinnas, mis on kahelt poolt veerudega piiratud ning suubub mõnda teisse veekogusse.
Päike Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näi...
Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine.
Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine.
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S-
.............................. Settekivimid · ................................................ · ................................................ · ................................................ · ................................................ Tardkivimid · ................................................ · ................................................ · ................................................ Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? 2 1. ..................................................................................................................... ................................................... 2. ..................................................................................................................... ................................................... 3. ................................................................................................................
· maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle sfääri aine on püsivas püdelas olekus. Seda tõestatakse seismiliste
Kristallid Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest
1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks.[1] Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust. Jõudis tähe siseehituse teooriat arendades (aastast 1915) 1922 järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest) 1937. Rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni uurides ning püüdis (1938 ja 1977) selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952). Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see
Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga.
maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4
2. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. 3. Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundamine uuesti elektrienergiaks. Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal. Hübriidautode elektrilised disainid erinevad masina siseehituse struktuuri, kütusetüübi ja toimingu poolest. Hübriidautod kulutavad mõnevõrra vähem kütust, kui sama võimsad, vaid bensiinimootoriga autod ja üldlevinud arvamuse kohaselt on seetõttu ka keskkonnasõbralikumad, kuna paiskavad õhku vähem väljalaskegaase. Nelikveolisi autosid, eriti maastureid, millel on enamasti üsna suure töömahuga ja palju kütust kulutavad võimsad mootorid, peetakse seevastu äärmiselt keskkonnavaenulikeks.
METALLIDE KRISTALLSTRUKTUUR Tallinn 2015 MATERJALIDE STRUKTUUR Metallide kristalliline struktuur Siseehituse ehk aatomite ruumilise paiknevuse järgi jaotuvad kõik tahked ained kristalseteks ja amorfseteks. Metalsed materjalid on oma struktuurilt kristalsed. Metallis paiknevad aatomid kindla seadupärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallvõre. Erinevaid kristallvõresid on väga palju, alates lihtsatest võredest metallide puhul, lõpetades äärmiselt keeruliste keraamiliste materjalide ja polümeeride kristallvõredega.
kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e
kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. ===== See on geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e
eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protiste uurivat teadusharu nimetatakse protistoloogiaks. Protistid ei ole monofüleetiline rühm. Üldnimetuse "protistid" alla kuulub hulk eukarüootide domeeni kuuluvaid riike, mis on tihtipeale teineteisest erinevamad kui näiteks loomad ja taimed. Protistid on nii geneetiliselt kui ka välis- ja siseehituse poolest palju kordi mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened. Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse vahel protoozoloogiaks (rühma ladinakeelse nimetuse Protoza järgi. Kuigi protistid kindlasti ei ole taimede, loomade ja seentega võrreldav rühm, kasutatakse terminit "protistid" tihtipeale lihtsustava üldnimetusena eukarüootide kohta, kes ei kuulu kolme eelpoolmainitud riiki. Protistid elavad pea kõikjal kus on vaba vett.
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptik...
· suhtlemise ja koordineerimise probleemid Lai juhtimisulatus Eelised: · töötajate suurem iseseisvus · väiksemad juhtimiskulud · väiksemad juhtimis ja koordineerimisprobleemid Puudused: · juht ei pruugi olla võimeline suunama palju inimesi korraga · nõutav töötajate kvalifitseeritus , sest iseseisvusaste on kõrge Ametikohtade moodustamine ülalt alla ehk deduktiivselt ja alt üles ehk induktiivselt Ametikoht on organisatsiooni siseehituse algosis, mida esindab üksikisik. Ametikoht moodustatakse kindlapiiriliste ülesannete ja kohustuste täideviimiseks, mis on jõukohane ühele inimesele. Allüksus on organisatsiooni siseehituse osa, mis hõlmab mitu üksteisega seotud või üksteisest sõltuvat ametikohta. Allüksuste moodustamisel on tarvis kaaluda, kas kogu hõlmatav tegevusvaldkond on küllalt mahukas ja eripärane, et õigustada tegutsemist omaette üksusena. Allüksusi võib moodustada: · töö järgi
raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse, mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele tasemele, nimetatakse eruptiivseteks muutlikeks tähtedeks. Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust välja ja püüdes tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima. Pulseerivad tähed jaotatakse kaheks: miriidid (pikk pulseerimisperiood, aga heleduse muutus suhteliselt suur) ja kääbustsefeiidid (pulseerimisperiood kiire, heleduse muutus väike). Eruptiivsed tähed jaotatakse liikidesse selle järgi, kui suur on heleduse muutus (plahvatuse või purske võimsus). Kõige väiksema heleduse muutusega eruptiivseid tähti
Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused.
käega nüüd juba koltunud paberile, säilitab kalendri toimetus kui elavat ajalugu. Öpiku nimi on jäädvustatud taevalaotusel, kus tiirleb temanimeline rändtäht -- väikeplaneet nr 2099. Peamised teedrajavad tööd: Idee termotuumaenergiast tähtedes (1922) 1922 esitab Ernst Öpik idee termotuumaenergiast kui tähtede sisemisest energiaallikast *****Meteooride vaatlusmetoodika ja teooria (1937) 1937 - Ernst Öpik loob tähtede siseehituse teooria ning näitab, et täheevolutsiooni suund on põhijada tähtedest punaste hiidtähtedeni ... Pärast Harvardist naasmist töötas Öpik välja atmosfääris meteoori lennu ajal toimuvate füüsikaliste protsesside teooria .... Kõige rohkem aega on Öpik kulutanud meteooride uurimisele ja sel alal on ta ka üldtunnustatud autoriteet. Nii autasustas USA Rahvuslik Teaduste Akadeemia teda 1959. a. Lawrence Smithi medaliga väljapaistvate saavutuste eest meteooride uurimisel
PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud
Euraasia. Maailmajaod - Ameerika, Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja okeaania, Antarktika. Ilmakaared : Loe Põhi(N) Kirre (W) Lääs < > Ida(E) Edel Lõuna(S) Kagu 23.Mõisted. Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel. Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Hoovused on suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. Jagunevad soojadeks ja külmadeks hoovusteks. Merelist kliimat iseloomustab pilvisus, tugevad tuuled, sademeterohkus, temp. kõikumine väike. Mandrilist kliimat iseloomustab selgete ilmade rohkus, väike sademete hulk, kuiv õhk, suur temp. kõikumine. Briis on merede ja suurte siseveekogude rannikulpuhuv kohalik tuul. Seda põhjustab temp. ööpaevane muutumine maismaa ja veepinna kohal.
Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel
annaabi.ee 
