Koppvetikas on aktiivselt liikuv 15-20 mikromeetri suurune ainurakne vetikas .
Vetikarakku ümbritseb erinevalt loomarakust õhuke rakukest . Kestal võib olla ka veniv ümbris, mis on sarnane bakterite kapslitega. Paljude üherakuliste vetikate rakud on selle lima abil ühendatud.
Koppvetika liikumisvahenditeks on viburid . On ka liikumatuid vetikaid, kellel viburid puuduvad.
Raku sees paikneb tuum. Seega on vetikad tuumsed organismid.
Vetikarakus on kromatofoor , kus paikneb klorofüll. Seega on kromatofoor sarnane organell kõrgematel taimedel olevale kloroplastile. Koppvetika kromatofoor paistab mikroskoobis kopakujulisena. Selle järgi ongi koppvetikas oma nime saanud.
Lisaks on koppvetika rakkudes punane silmtäpp, mille abil võtab loomake vastu ärritusi ning liigub valgustatuma koha poole vees.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Yellowmonkey
Õppematerjali autor
Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10.Selgita mõistet``Vee õitsemine``, millal see toimub? Vetikate ajutine vohamine veekogus. Sel puhul hakkavad vetikad, kelle jaoks on elutingimused soodsad, massiliselt paljunema. 11.Vetikate tähtsus veekogude aineringes. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks
· Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust, mille poole ujuda). · Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast (, mis paikneb rakukesta vahetus läheduses). · Neil on fotosünteesimiseks ja elutegevuseks head tingimused. · Suvel paljuneb ta mittesuguliselt eostega. Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra).
Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine. Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma: Rohevetikad Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised rohevetikad, kuid nad erinevad ehituse, eluviisis ja paljunemise poolest. Pruunvetikad Ainult hulkraksed, Värvus võib olla Oliivrohelisest-Tumepruunini. Pikkus võib olla kuni 60 m, Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel. Vähem valgusnõudlikud, kui Rohevetikad. Läänemeres on kõige sagedasem Põisadru. Tema lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Talluse harudel on enamasti paari kaupa õhupõied, mis hoiavad vetikat vees püsti.
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku lä
sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliseks pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospesadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospesadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. ALAMAD TAIMED: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või on vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ja rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi on antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju
lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Alamad taimed: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust 4 liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena).Bakter (0,4- 0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle kujunemise teel
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid