Retsensioon muusikast (0)

Sarnased õppematerjalid

30

doc

Eesti levimuusika 80ndatel

Kasutatud kirjanduse nimekiri on kesine, suurem osa materjalist oli kättesaadav vaid ühest raamatust, kuna rohkem ei ole antud teema kohta materjale üldse välja antudki. Kuna 80-ndatel oli bände ja soliste juba niivõrd palju, olin sunnitud tegema oma valiku ja kirjutama enda arust kuulsamatest ja parematest tegijatest.  5 1. Eelnenud kümnendid eesti muusikas Arvates, et muusikast ülevaate andmisel on tähtis ka kerge eellugu ja ülevaate andmine eelnevatest aastakümnenditest, üritangi seda Anne Ermi raamatu ,,Polkast rokini 2", lehekülgede 8-13 abil teha. 1.1. Kujunemine Eesti levimuusika hakkas kujunema euroopa ja ammerika muusikaliste eeskujude najal. Kahel esimesel aastakümnel kõlas Eestis peamiselt välismaise päritoluga levimuusika. Oma oli vaid arranzeering esitajate tarbeks. (Erm 1989, lk 8) 1.2. Kahekümnendad aastad

Muusika

60

docx

Eesti esimene üldlaulupidu

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1  2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu................................................

Ühiskond

32

pdf

Levimuusika

väitis 1942 aasta lõpul, et “L ili M arleen” on liiga sentim entaaln e, ega sobi vägede võitlusvaimu hoidmiseks. Järgnesid sanktsioonid: tähtajatu esinemiskeeld lauljale, keeld mängida seda laulu raadios, käsk heliplaadifirmadele hävitada kõik matriitsid mainitud lauluga. Kuid siiski laul säilis. Peale sõja lõppu laulis Lale Andersen seda endise eduga.) Alates kuuekümnendatest on enamus lööklaule võrsunud rock- muusikast. Lööklaule on alati loodud teadlikult, arvestades valitseva enamuse maitset, et oleks kindlustatud edu ning koos sellega ka turg. Lööklaul vastab nii sõnade (ka moesolevad väljendid), m eloodia, rütm i kui ka harm oonia osas m om endi “norm idele”. E t läb ilöök oleks kindlam, koolitatakse vastavaid lauljaid. Nii mõnegi staariim age’i on loonud produtsent, kes taipab, m ida vaja teh a, et laulja “m üüks”. Ja kui laulja “m üüb”, on k a laulu edu kindlustatud

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Berendt 1999; Strinati 2001). Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi- föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo komisjon. Eesti džässi ajalugu on eeltoodud ajaloolistel põhjustel küllaltki napilt uuritud, akadeemilisi uurimusi pole ühtegi. Esimese teadaoleva töö (“Kergest muusikast Eestis”), kus käsitleti ka meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna. Nagu ta intervjuus siinkirjutajale rääkis, 6 oli tal teemast tingituna tuntavaid raskusi töö kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari. V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust

Muusika ajalugu

32

doc

Giuseppe Verdi

altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat! Palve võeti kuulda, isa hankis vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri­ ja orelimängus esimesed juhendid. Uue maailma avastamisrõõm oli niivõrd suur, et noor muusik pillist isegi öösiti loobuda ei raatsinud, oma klimberdamisega naabruses elunevate sandarmite und häiris ning seadusmeeste hirmsate ähvarduste osaliseks sai. Kõlakombinatsioonide leidmine tõi erutust ja ahastustki, kui eelmisel päeval kokkusobitatud akord kõigist püüdlustest hoolimata jäljetult "kaduma läks". Kord olevat meeleheide ja raevuhoog tabanud last niivõrd tugevalt, et ta haamriga klaviatuuri tagudes pilli lõplikult ära rikkus. Ent ka siin leidus abimees

Muusika

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu

62

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

69

doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus

Kommentaarid (0)