arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks - ka püsivastupidavuse suurendamiseks, et sitkus ei kahaneks.
.........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte..................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................10 Sissejuhatus Pikamaajooksja keha nõuab kogu keha üldist ettevalmistust. Olulisel kohal on pöörata rõhku mitmekülgsele treenimisele, et arendada kogu lihaskonda ja lihastööd. Pikamaajooksjale on palju erinevaid võimalikke lähenemisviise harjutuskavade kokkupanemiseks. Oluline on pöörata tähelepanu just variatiivsusele, mis tagab edasi arenemise. Järgnevalt on toodud välja erinevaid metoodilisi soovitusi inimorganismi erinevate tegurite arendamiseks. Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused
.............................................................................................................................. 5 1. Lühidalt Irving Jahir Saladino Aranda (sündinud 1983 23 jaanuar Colón, Panama) on Panama kaugushüppaja. Ta on Olümpiavõitja ja Panama esimene Olümpiamedali omanik. Saladino on 176 cm pikk ja kaalub 70 kg. 2. Tee tippu Noorena harrastas Saladino kergejõustiku kõrvalt ka pesapalli, kuid siiski jäi ta kergejõustiku juurde. Tema esimene treener oli endine pikamaajooksja Florencio Aguilar, kes avastas tema talendi kaugushüppajana. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel Guatemalas 2002. aastal hüppas ta 7.51, sai Barbadoses Kesk-Ameerika ja Kariibi noort meistrivõistlustel pronksi tulemusega 7.39, kuid pidi pettuma Jamaicas Kindstonis peetud noorte maailmameistrivõistlustel, mitte jõudmise pärast finaali. 2003. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel
Organism on välisõhu hapnikust võimelin etootma liigutusteks vajalikku energiat. 2. Kuidas uuritakse organismi hapnikukulutust? Analüüsitakse hapnikuhulga vahet sisse- ja väljahingatava õhu vahel. 3. Mida tähendab minutiventilatsioon? Õhu hulk, mis läbib kopsu ühe minuti jooksul. 4. Miks tekib hingeldamine? Kui me hakkame tugevasti pingutama, toodetakse energiat ilma hapniku juurseolekuta, keha tahab süsihappegaasist vabaneda. 5. Mille poolest erinevad sprinteri ja pikamaajooksja hingamisprotsessid? Pikamaajooksijad kasutavad aeroobset ja sprinterid anaeroobset hingamist. 6. Kust ja kuidas saavad organismid hapnikku? Loomad saavad hapnikku õhu sissehingamisel kopsudesse, taimed omastavad hapnikku õhulõhede kaudu, mis asuvad taimede lehtedes. 7. Kuidas toimub hapniku transport veres? Kuhu hapnik transporditakse? Vere punalibled seovad hapniku endaga ja viivad selle rakkudeni. 8. Miks on inimesel hapnikku vaja?
Kuna nähtav areng vastupidavuses on väiksem, siis ka motivatsioon ei pruugi olla teiste alade harrastajatega võrdne. Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele. Pikamaajooksu vastupidavus tähendab, et keha suudab jätkata ka suure väsimuse korral töö tegemist sama intensiivsusega. Selle treeningud on pikad ja aega nõudvad. Motivatsioon peab olema kõrge, sest tulemused ei tule üle öö. Kokkuvõttes võib öelda, et kaht erinevat vastupidavust treenitakse vägagi erinevalt. See on tähtsaim spordis ja näitab meie võimekust
Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali võitis Jüri Lossmann, kellel puudusid suurte võistluste kogemused. Distantsi esimese poole jooksis ta igaks juhuks aeglaselt, teisel distantsipoolel püüdis ta kinni ühe võistleja teise järel. Lõpuks jäi ette veel soomlane H. Kolehmainen. Vahe vähenes silmanähtavalt, kuid puudu jäi 12,8 sekundit. Tasuks hõbemedal. Pariis 1924
jalgade jõu arendamine-kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. 2 Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks-ka püsivastupidavuse suurendamiseks,et sitkus ei kahaneks.
küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva Kasekoplisse). Sportlik tegevus on seal pidevalt toimunud, ehkki kokkuvõttes pole kergejõustik kunagi olnud nende edukaim ala. Samas üksikuid häid kergejõustiklasi on Järva-Jaanist ikka tulnud, juba 1953. aastal tuli Kalju Pukka üleliidulistel maanoorte mängudel võitjaks kaugushüppes 6.65-ga. Järva-Jaaniga on seotud NSV Liidu paremikku jõudnud pikamaajooksja ja hilisem tuntud sporditeadlane Ants Nurmekivi. Tema joostud ajad 5000 meetris - 13.46,8 ja 10 000 meetris - 28.37,4 andsid talle NSV Liidu meistrivõistlustel koha esikuuikus. Karinult Tallinna õppima läinud Enn Rohula tõukas 1980. aastal kuuli 19.85 (Eesti kõigi aegade kolmas resultaat), mis oli arvestatav tulemus kogu NSV Liidus. Eesti esivõistlustel võitis ta kuulitõukes kokku 9 medalit. Pärast NSV Liidu lagunemist taas iseseisvunud Eestis sai
Kestvusjooks- jooksed enda tempol nii kaua kui jaksad Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti 19. Kui pikk on maratoni distants? 42,195 km 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Vähemalt 10 nime Tõnu lepik-kaugushüppaja Jaak Uudmäe- kaugushüppaja Jaanus Uudmäe-kaugushüppaja Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja
Kesk- ja pikamaadistantsidel on määrav see, kui efektiivselt sportlase lihased hapnikku kasutavad. Just Ida-Aafrika mägedes on aegade jooksul arenenud välja hapniku kõige efektiivsemalt kasutamine. Ühelt poolt on sellised eeldused päritud, teisalt soodustab kõrgmägedes elamine, et lihased võimalikult ökonoomselt hapnikku kasutavad. (4) Vana Maailma inimene mandub oma mugavuse tõttu. Arvutid ja muud ahvatlused kahandavad aktiivse elu osakaalu. Näiteks Etioopia pikamaajooksja, kahekordne olümpiavõitja 10 000 m jooksus, Haile Gebrselassie käis nooruses iga päev koolis kümne kilomeetri kaugusel jooksuga. Lisaks mängis ta vahetundidel jalgpalli. Juba see annab kokku päevas üle 20 km aeroobset jooksu. (4) Paljudele Aafrika sportlastele on sportimine pea ainus väljund vaesusest pääseda. Samamoodi ka USA korvpalliliigasse NBA või ameerika jalgpalli liigasse NFLi pürgijad, sest mitte just kõige
ajaga 13.17, mis siiani kehtiv Eesti rekord.10000m jooksis 1978.aastal Prahas ajaga 27.40. (Wikipedia 2013) ,,Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas.3000m takistusjooksus on Eesti rekord Ilmar Ruusi nimel.1971. aastal 31. juunil jooksis ta Moskvas aja 8.29, mis on siiani kehtiv Eesti rekord." (Wikipedia 2013) Naistest on kindlasti märkimisväärne eesti kesk- ja pikamaajooksja Ille Kukk.Tema nimel on rekordid 1500m, 3000m ning 5000m distantsidel.1500m jooksis ta Moskvas 1981.aastal ajaga 4.14.Donetskis 1984.aastal toimunud võistlustel jooksis 3000m ajaga 8.55.Ning viimaks 5000m joostud aeg 15.30 1985.aastal Leningradis. (Wikipedia 2013) KOKKUVÕTE Uurimistöö sisaldab olulisemat infot ja fakte kergejõustiku aladest, Eesti tuntumatest kergejõustiklastest, Eesti rekorditest erinevatel aladel.Uurimistöö jaotasin gruppidesse alade
Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031. Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl. Aastal 2002 jäi ta Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Villu Sepa ja Ranel Rünga järel 6854 punktiga kolmandaks. Soosaar on osalenud ka üliõpilaste ujumis ja veepallivõistlustel. Ta töötab spordiseltsis ESS Kalev projektijuhina ning korraldab võistlusi. Jüri Lossmann (4. veebruar 1891 Kabala mõis, Kõo vald 1. mai 1984 Stockholm) oli eesti pikamaajooksja. Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby).
tagasi tulles võis ta kindel olla, et keegi pole viilinud. Veerpaluga samas pundis harjutas Margrit Tooman, kes jõudis 1994. aastal moodsa viievõistluse MMil viiendaks. Ent treeneri silm nägi varakult, et Veerpalu ei libise basseinis sugugi kergelt nagu kala. Mis siis, et ujumisliigutused olid tal sama kaunid ja nõtked nagu nüüd klassikalises suusastiilis. Ennemini kui ujuja või suusataja võiks Veerpalust saada kesk- või pikamaajooksja, oletas tookord Leppik. Spordilaagris lõi ta krossirajal teisi pika puuga. «Ta oli nagu sündinud jooksja,» meenutab Leppik. Kuid nii nagu Pärnus puudus bassein, kus suuri ujujaid ette valmistada, polnud seal ka suusatippu murdmiseks vajalikke tingimusi. See süstiski Leppikusse pessimismi, et ega Veerpalust maailmavallutajat tule. Nüüd, ligi kakskümmend aastat hiljem, näeb Leppik ometi endagi panust, et tema kunagine õpilane on maailma suusaeliiti trüginud
1930. Talupoegade marss 1932 alustasid lapualased Mäntsala külas riigipöördekatset President ähvardas kasutada sõjaväge Liikumine keelustati 1930.aastad - stabiilne areng Punamulla koalitsioon - Maaliit ja sotsiaaldemokraadid Kultuur, haridus, eluolu Haridustaseme tõus - 7-klassiline kooliharidus Uued ülikoolid Alvar Aalto - arhitekt ja disainer Paavo Nurmi - 9kordne olümpiavõitja, Lendav Soomlane, pikamaajooksja *pilt* 1940 olümpiamängude staadion Helsingis 1932. Soome odaviskajad võitsid Los Angeleses ,kolmikvõidu, Matti Järvinen, Helsingi staadioni torn sama pikk kui selle venna odakaar II maailmasõda Neutraliteet II maailmasõda puhkedes kuulutasid Taani, Norra ja Rootsi end erapooletuteks riikideks; Taani okupeerimine Saksamaa okupeeris Taani 9.aprillil 1940; Kuningas jäi Taani, Taani valitsus jätkas tööd sakslaste kontrolli all;
Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul on kolm meetodit. Esimene - ühtsusmeetod, kus arendatakse peamiselt üldist vastupidavust. Ühtsusmeetod võimaldab arendada vereringe- ja hingamissüsteemi, vere hapnikusidumise võimet ja ainevahetust. See on abiks ka kapillaarvõrgustiku arendamisel ja tugi-liikumis süsteemile. Teiseks meetodiks on vaheldusmeetod, mis on sarnane ühtsusmeetodile
sõna peaministri kohta. Ülejäänud aga kahetsevad siiralt, et on seda seltskonda oma rahaga aidanud võimule upitada,» vahendas Keskerakonna pressiesindaja Savisaare sõnu. Savisaare sõnul on seega on tõenäolisem, et Reformierakond ja IRL jooksevad lõplikult õhust tühjaks juba ammu enne valimisi. «Nad on nagu sukeldujad, kel ei jää muud valikut kui pinnale tulla, sest õhk on otsas,» tõdes ta. Savisaar ütles, et Keskerakond on alati olnud poliitiline pikamaajooksja. «Meie jaoks on maraton eelistatum sprindile,» märkis ta. «Poolteist aastat, mis lahutavad riigikogu valimistest, on just paras aeg, et jõuda ühele poole nii külvi kui lõikusega.» Postimees, 14.11.2009 Keskerakond protestib ravikulude kärpe vastu Keskerakonna volikogu tegi täna avalduse, milles taunib valitsuse otsust vähendada
1) Treening 2) Keha mõõtmed 3) Pärilikkus 4. Südamelihase hüpertroofia, südame maht: 1) Südamelihase hüpertrofeerumise biokeemiline mehhanism – südamelihase valkude süntees ja degradatsiooni vahekorra muutus; 2) Südamelihase mass (südame mõõtmed) korreleerub hästi VO2 max taasemega; Treening Keha mõõtmed Pärilikkus 3) Suurimad südame mõõtmed on fikseeritud vastupidavusalade sportlastel. Pikamaajooksja – 20 ml · kgˉ¹ Treenimatu – 10 ml · kgˉ¹ 5. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes: 1) Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine; Arv ~ 120% Mõõtmed ~ 15-40% 2) Mitokondriaalse valgu hulga suurenemine; 3) Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga) suurenemine; Rasvhapete transportimises osalevad ensüümid;
annaabi.ee 
