docstxt/12075771494863.txt
L=1H R=7.9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,3A U=I*Z=1,3*496,5=645,5V UMAX=SQRT(2)*U=912,9V =-arccos(R/Z)=-89° =-89°/(360*79)=-3,1*10-3 A=-20*log(Z/R)=-36 dB Comparative data table: Quantity Calculated value Experimental value I, A 1,3 1,308 ° -89 -89,118 , s -3,1*10-3 -3,2*10-3 A, dB -36 -36,254 ...
Kuidas XIX sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peami...
Liisusalm panid jalga , läksid krussi. nüü sa d
Dear......, Thank you for your letter. It was nice to hear from you. I am writing to inform you that I have already found a very nice house where you can spend your summer holiday. Firstly, the house is not very close to me, but it is located in our area. The address is 32 Beech Lane, Deighton. It takes about 5 minutes by bus and 20 minutes on foot to get my place. Also, the house is located near the Comarket and behind the park. So it does not take much time to go to the shop and you have a very good opportunity to go jogging in the morning. Further, the rent is not expensive, only 800£ a month. Secondly, the house is very nice and spacious. It is a new stone building house or as the owner calls it, a castle. You do not have to worry about furnish, because it is fully- furnished. It has 2 floors and it contains 2 bedrooms and 2 bathrooms. Then, it has a large dining room with fireplace, modern fitted large kit...
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirt...
ta vaikib ebameeldivast asjast 4. ta kõnnib pea laiali otsas 7.ta on äärmiselt kahvatuks ja kõhnaks jäänud 5. ta pigistab ühe silma kinni 6.ta haarab jutujärje endale 6. ta võtab kelleltki sõna suust 1.ta on üllatunud 7. ta on näost otsa lõppenud 4.ta ei pane midagi tähele 8. ta ei näe oma ninaotsast kaugemale 2.ta on iga töö peale hakkaja 3. Leidke rahvapäraseid võrdlusi. Kasutage ära kõik harjutuse lõpus toodud sõnad. 1. terve nagu purikas___________________________ 2. märg nagu kassipoeg, kass___________________________ 3. pehme nagu samet, siid, vaha_________________________ 4. selge nagu seebivesi_____________________________ 5. väriseb nagu haavaleht, tallesaba____________________________ 6. must nagu öö, karusitt______________________________ 7. vaene nagu kirikurott______________________________ 8. kadunud nagu vits vette____________________________ 9
3 Aprill 2011 Hi Nipitiri! It's been such a long time that I haven't written to you ! Don't worry, it doesn't mean that I had forgotten you. I hope that You had a great time in Australia. I have never been in Australia, so I want to ask some question from you. I hope you don't mind and you will have a time to respond to the letter. I have heard that there is a weird and wonderful musical instrument called a didgeridoo. Did you saw it? How it looks? And how they play it? I'll like if you will talk to me about it. It seems a very interesting instrument. Australins have a strong sense of humour and I have read that they will tell anti-English jokes to the English, anti-lawyer jokes to the lawyers and anti- mother-in-law jokes to mothers-in-law. Is is true? Did Australians laugh about you? They are very easy-going by nature. They pu...
Treeningtunni konspekt Rühm: tüdrukud 6-10 a. harrastusvõimlejad Treeningtunni põhiosa teema: üldfüüsiline kehaline ettevalmistus ja hüpitsatehnika õpetus Tunni kestvus: 50 min Tunni andja nimi: Maria Hirs Kuupäev: 15.10.2014 TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 5 minutit Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht!
Treeningtunni konspekt Rühm (poisid, tüdrukud, vanus): tüdrukud 8-10.a. Tunni põhiosa teema, vahendid: ettevalmistus laineharjutusteks Tunni kestvus: 60 min. Tunni andja nimi: Kuupäev: TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 10 minutit Harjutuse Harjutuse kirjeldused Korduste Metoodilised toime arv märkused Soojendus 1. Rivistus, tunni tutvustamine 2. Marss Pöiasirutus 3. 4 s. päkkadel, 4 s. poolkükis taldadel 8 Rüht! 4. Jne TUNNI PÕHIOSA 45 minutit
Sportakrobaatikas võisteldakse järgmistes kategooriates: · Naiste paar · Meeste paar · Segapaar · Naiste rühm (kolmik) · Meeste rühm (nelik) Sportakrobaatika võistlustel sooritatakse kolme erinevat võistluskava: · Tasakaaluharjutus · Dünaamikaharjutus · Kombineeritud harjutus Kõik sportlased võtavad osa kvalifikatsioonivõistlustest, sooritades tasakaalu-, dünaamika- ja kombineeritud harjutuse. Tasakaalu- ja dünaamikaharjutuse koondhinne määravad kombineeritud harjutuse sooritamise järjekorra. Paarid ja rühmad seatakse paremusjärjestusse peale kolme harjutuse sooritamist. Iga võistluskategooria 8 parimat pääsevad finaali. Juhul kui kvalifikatsioonivõistlustel võistleb vähem kui 12 paari/rühma, pääseb finaali 6 parimat. Finaalis sooritatakse vaid kombineeritud harjutus. Harjutuste kompositsioon
1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Elementaarsed, koordinatsioonilt lihtsad, tehniliselt kerged
Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus te harjutusi sooritate. Parem on vimelda matil vi vaibakesel, kui mistahes pehmel aluspinnal. 1.harjutuse sooritamiseks seiske sirgelt, paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal prandakattel, jalalabad enam-vhem lgade laiuselt. Tstke vljasirutatud ked lgade krgusele, peopesad allapoole ja srmed koos. Pea hoidke psti, mitte kuklas ega norus. Hoides ksi eelpool kirjeldatud asendis alustage esialgu aeglaste prlemiste sooritamist pripeva. Prelge endale sobiva kiirusega senikaua, kuni tunnete kerget peapritust. Algul vite piirduda 3-4
*Kehalise kasvatuse ja spordi kui akadeemilisi distsipliini traditsioonilise identifitseerimise konflikt *12 rakendusliku teadusharu, mis omavad tähtsust kehalise kasvatusele ja spordile, mis on aluseks sporditeadusele. *Sporditeadus kui multidistsiplinaarne hõlmab seoseid nii loodusteaduste kui humanitaarteadustega ja lisaks veel arvutitehnoloogiat Õpetaja õpetamismeetodi I etapp (3) a) Kõige üldisema ettekujutuse loomine harjutusest. m. Harjutuse täpne terminoloogiline nimetamine. b) Üldise ettekujutuse loomine tema vormist, struktuurist.m. Harjutuse demonstratsioon või näitamine fotol, kinogrammil, videol jne. c) Esimese ettekujutuse loomine harjutuse tehnikast.m. Õpitava harjutuse tehnika kirjeldamine ja seletamine. Sõna meetodi ja näitlike õppevahendite kasutamine. d) Üldise ettekujutuse täpsustamine harjutusest ja seosest tema vormi ja tehnika vahel. m. Teistkordne harjutuse demonstratsioon
I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. II.Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele.
o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased! Laia haardega kätekõverdused o Jälgi, et keha oleks ühel joonel, vaagen all, sõrmed otse ja kergelt laiali, et toetuspinda suurendada.
jooksma, seda puudutama ja rivvi tagasi tulema. Mäng meeldis silmnähtavalt lastele ja enamus lastest tuli see korrektselt välja. Kui laps unustas koonust puudutada, pööras õpetaja lapse tähelepanu sellele ning seejärel puudutas laps koonust ning läks rivvi tagasi. Õpetaja tegi mängu raskemaks liigutades ühe koonuse kaugemale ja palus lastel tulevase mängu käigus puudutada. Kuigi tegemist oli esimese harjutusega tunnis ning sissejuhatava harjutuse puhul ei pea olema tegemist intensiivsema harjutusega, oleksin ise rajale kasvõi ühe takistuse pannud. Hinnates seda, kui hästi lapsed antud harjutuse ära tegid, ei oleks veidi keerukam väljakutse neil üle jõu käinud. Eelneva harjutuse ajal andis õpetaja lastele pidevalt tagasisidet nii naeratades, suuliselt kui ka kiites. Laste poole nime pidi pöördudes lõi õpetaja kindlasti personaalsema sideme kui oleks võimeline olnud ,,sinatades"
või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. (eok.ee, 2013) Kohtunikud Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B-kohtunikekogu. Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust. A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi (kuni 1,00 punkti) ning boonust (kuni 1,20 punkti); kokku võib saada kuni 5,00 punkti. B-rühma kohtunikud hindavad harjutuse sooritamist, tehnika ja puhtus kokku annavad kuni 5,00 punkti. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B- kohtunikekogu määrab harjutuste täitmise, tehnika ja kompositsiooni vead ning kinnitab B-hinde. B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B-hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahu¬tatakse B-hinne.
Ringtreening Lihtsam variant Raskem variant 1. VÄLJAASTE-KÜKID Eesoleva jala põlves on Lisada kätele mingi raskus kükis olles 90kraadine (nt hantlid). nurk, kükki astutakse algasendist puusadelaiusest harkseisust, tagumise jala kand ei toetu harjutuse sooritamise ajal põrandale, keha on sirge. 2. KOLMPEALIHASTE Jalad õlgade laiuselt Selg on täiesti sirge, TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael
Mis on ringtreening? Ringtreenig- harjutused on jaotatud nn " jaamadesse" Igat harjutust soorita 30-45 sekundit, seejärel liigu järgmise harjutuse juurde. Harjutuste vahel puhkepause ei ole. Pärast kõikide harjutuste tegemist puhka 1-2 minutit. Vastavalt treenituse astmele ja enesetundele korda harjutusi 2-4 korda. Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4
Ringtreeningu kava Iga harjutuse vahepeal 10 sekundit puhkust, mille vältel teha venitusharjutusi või lihtsalt lõdvestada lihaseid. Kava võib läbi teha nii mitu korda kui soovi on ning harjutuse tegemise või puhkeaega muuta vastavalt soovile. Ei ole soovitatav harjutuste aega muuta väiksemaks. Kõiki venitusharjutusi oleks hea korrata peale kogu treeningukava tegemist ning hoida neid vähemalt 20-30 sekundit. 1) Kõhulihaste harjutused lamad selili, käed rinnal risti või kukla taga, ülakeha tõsted 30 sek vältel. Treenib kõhulihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne.
2 2.3 Kohtunikud: Kõigil aladel on kõrgeim hinne 10 punkti. Hindeid määravad A- ja B-kohtunikekogu. Ühe võimlemisala kohtunikekogu koosneb peakohtunikust, kahest A-rühma ja kuuest B-rühma kohtunikust. A-rühma kohtunikud arvestavad soorituse raskusastet (see annab kuni 2,80 punkti), erinõudmisi (kuni 1,00 punkti) ning boonust (kuni 1,20 punkti); kokku võib saada kuni 5,00 punkti. B-rühma kohtunikud hindavad harjutuse sooritamist, tehnika ja puhtus kokku annavad kuni 5,00 punkti. A-kohtunikekogu määrab harjutuse maksimaalse väärtuse ja kinnitab A-hinde (lähtehinne). B-kohtunikekogu määrab harjutuse täitmise, tehnika ja kompositsiooni vead ning kinnitab B-hinde. B-kohtunike madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse arvestamata, allesjäänud hinnete keskmine on B- hinne. Lõplik hinne saadakse, kui A-hindest lahutatakse B-hinne.
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad
Mesotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Ettevalmistavas faasis tõsta maksimaalse hapnikutarbimise taset ja arendada jõudu, Mikrotsükli (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Arendada aeroobset vastupidavust Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: Harjutada jalgade tööd ja tõmmete tehnikat Tunniks vajalikud õppevahendid Käelapatsid, kummilint Üliõpilane : Eliise Saska Tunni Harjutuse Harjutuse/ tegevuse kirjeldus Dosee- Metoodilised ja osa, toime ring organisatoorsed aeg märkused Soojend Lihaste Erinevad venitusharjutused Soojendus ja ühtlasi e us 10-15 töövõime kaldal, kasutades kummilinti Vigastuste
Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja meditatsioon.
Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused toime kirjeldus ing/aeg Soojendus Kogu keha 1. Rivistus ringselt 1 min 2. Sörkjooks soojenduseks 1 min (põlvetõste, sääretõste) 3. Üldettevalmistavad 3 min harjutused
enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole.
Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. Seejärel alusta harjutust, tõstes üheaegselt sirgeid jalgu ja pead üles
jällegi kulub aega. Info edastamisele peab eelnema õpilaste tähelepanu saavutamine. Hea on kasutada teatud tähelepanu saavutamise signaale (õpetajale omased Stopp! Vaata ja kuula!). Kasutada ei tohiks liialt agressiivset ega ka resoluutset hääletooni. Küsida ,,kas ülesanne oli arusaadav?", mitte ,,kas saite aru?" Instruktsiooni ehk juhtnööride 4 otstarvet: 1) õpilaste tähelepanu koondamine ja huvi tekitamine ülesande vastu 2) olemasoleva kogemuse kohaldamine uue harjutuse õppimiseks 3) tunni eesmärkidele osutamine 4) tähenduse andmine uuele kontseptsioonile või printsiibile. Edastada tuleb sooritatava elemendi terminoloogiline nimetus, selle kirjeldus, soorituse eesmärk; seletus liigutusest; lisateave sellest, mida peaks tunnetama, kui teatud liigutust sooritatakse. Otsene info edastamine liigutuse detailne kirjeldamine. Kaudne mingi hästi tuntud tegevuse/liigutuse kasutamine õpitava elemendi tehnika sooritamise kirjeldamiseks. Nt
südant ja äikest. Õpetaja palub õpilasi leida endale paarilist nende piltide järgi vaikides ning moodustama grupid. Õpetaja juhtib tähelepanu sellele, et üks õpilane jäi üksinda ja küsib ,,kuidas tunneb end õpilane kes jäi üksinda", toimub arutelu. Arutelu : Õpetaja küsib ,,Millised raskused tekkisid harjutuse tegemisel", ,,Kuidas tundsite ennast harjutuse tegemisel" , ,,Kas saaksite hakkama ilma teiste abita" · Sõpruse modelleerimine klassis 20 min. Kriteeriumid: õpilased moodustasid sõbralikku kollektiivi, kui õpilased riidlesid omavahel,punktid võetakse maha, õpilased kasutasid ära kõiki paberist tehtud inimesi. Iga grupp saab 10 inimest tehtud värvilisest paberist, kääre ning teipi.Aja möödudes
Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast. Enne treeningut joodud vesi aitab hoida vee, kehatemperatuuri ja soolade tasakaalu. Treeningu käigus on soovitatav aeg-ajalt juua. Kui palju see sõltub juba harjutuse sooritamisel kaotatud vee hulgast. Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe. Vee funktsioonid 1.molekulaarsel tasandil - universaalne lahusti (lahustatava aine molekulide vahelised sidemed lagundatakse ja molekulid ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur)
iseseisvust ja arendada õpilase loovust. Ringmeetodit kasutatakse reeglina tunni põhiosas. RINGMEETODIL ON MITMEID VARIANTE. Peamised neist on järgmised: Harjutuste sooritamine voolavalt: Rühm teeb ühes kohas samu harjutusi ning liigub järgmisesse paika koos kui harjutus on sooritatud. Harjutuste sooritamine jaamades: Harjutused on eelnevalt teada. Õpilased on erinevates jaamades ning sooritavad seal harjutuse. Kui harjutus sooritatud liigub igaüks järgmisesse jaama. Tavaliselt treeneri märguande peale. Harjutusi jaamades sooritatakse tavaliselt: a) mingi arv korduseid b) mingi kindel aeg Ning vastavalt sellele liigutakse järgmisesse jaama, kas iseseisvalt, kui on harjutuse korduste arv täis, või treeneri märguande peale. 4 RINGTREENINGU VARIANTE
6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse sooritamise viisi muutmine, reeglite muutmine. KAKS VÕISTKONDA: „Klass, joonele kogu!“ „Klass, tervist“ „Paariks loe“ „Ühed, üks samm ette, marss“ „Ühed paremapoolse torbiku juurde, marss“. 1) Võetakse paari, seisavad saali keskel, ühed hakkavad ühele poole minema, teised teisele poole, söödavad teineteisele. Lõpus peavad mõlemas korvi viskama üks kord. (max 2 katset) Tagasi joostes, söödavad palli uuele paarile.
L-kür Nr. Tähed Harjutuse sisu 1. A Sissesõit töötraavis X Peatus, tervitus, jätkata töötraavis 2. C Paremale MV Keskmine traav V Töötraav 3. A Keskliinile D Volt paremale 10m 4. D Sääre eest astumine kuni B B Volt vasakule 10m 5. B Sääre eest astumine kuni G C Vasakule 6. HP Keskmine traav P Töötraav F Keskmine samm 7
Paaristöö liigid: Mõlematel õpilastel on üks ja sama ülesanne ning nad lahendavad seda koos. Näiteks õpilased saavad ülesanded või harjutused, mis nad peavad koos lahendama (näiteks otsima informatsiooni) või õpilased peavad arvutis koos mingi kirjatüki valmis kirjutama, mõistekaardi tegema vms. Õpilastel on üks ja sama ülesanne, kuid nad lahendavad seda järjestikku või vaheldumisi. Näiteks esimene õpilane valib ühe ülesande või harjutuse ja lahendab selle, siis vahetatakse kohad, teine õpilane valib omale ülesande või harjutuse jne. Või kirjatükis esimene õpilane kirjutab ühe lõigu (või teatud arvu lauseid), siis kirjutab teine, nii et jutt haakuks esimese õpilase kirjutisega, siis jälle esimene jne. Samuti saab kasutada järjestikku mõistekaardi tegemist, kus kumbki paariline lisab korraga mõistekaarti ühe elemendi või joonistamist või andmetöötlust.
käteliikumisi, suunamuutusi, pöördeid, tempomuutusi, rütmiseerimisi jne. Arendada liikumisi selliselt, et osa rühmast saaks vajadusel sooritada ainult põhiliikumisi, võimekamad aga sellele raskemat alternatiivi – see võimaldaks valida igaühel endale sobiva liikumise ja koormuse. Väga efektiivne, kui tunnis osalejad on erineva kehalise võimekusega. 2. Harjutuste ja liikumiste õpetamine aeglasemalt tempolt kiiremale. Võimaldab harjutuse selgeks õppida aeglasemas tempos. Selleks sooritada liigutused mitte igal muusikalisel löögil, nagu harjutus ette näeb, vaid kahe löögiga. Kui harjutus on omandatud, võib jätkata ettenähtud tempos. Kuna selline harjutuste sooritamine vähendab tunni intensiivsust, ei soovitata seda kasutada pikaajaliselt. 3. Liikumiskombinatsioonide õpetamine keerukuse ja raskuse järgi. Soovitav oleks õpetada raskemat koordinatsiooni nõudvaid liikumisi tunni keskel, kui väsimus ei ole vähendanud
(enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud) Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Painduvus Painduvus on üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel- määrab liigutuste liikuvuse ulatuse. Hea painduvus eeldab lihaste ja sidemete suurt elastsust, s.o. nende venivust ja kiiret kokkutõmbumist. Painduvus sõltub: · liigeste kujust ja liikuvusest; · sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest; · lülisamba liikuvusest; · organismi seisundist.
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16
Keha parandavad harjutused Harjutused keha keskosale 1. Kõik harjutused, mida teed seistes, tugevdavad nimmepiirkonda. Selleks tuleb alakõhu- ja istmikulihased pingutada, tõmmata vöökohta pisut tagasi ja säilitada seda asendit kogu harjutuse ajal. 2. Istu sirge seljaga. Pinguta istmiku - ja alakõhulihaseid 10 korda. 3. Hoia nimmepiirkonda stabiilselt ja tõsta samal ajal sirget jalga külgedele – 20 korda ja mitte suurema kui 30 kraadise nurga all. 4. Hoia jalgu õlgade laiuselt. Vöökoha tugevdamiseks tee 10 korda poolkükke. 5. Kõhu tugevdamiseks tõmba aeglaselt sisse hingates kanda istmikuni.
AIR ALERT III Treening tabel Air Alert 3 treening kava tagab sulle 2 tabelit. Sa märkad, veidraid nummerdatud nädalaid ja isegi nummerdatud nädalad on samas järjekorras iga harjutuse jaoks, aga tegelikud päevad nädalas on erinevad. Tee treening täpselt nii nagu on kirjeldatud, päevad on disainitud vastavalt nädalale. Osadel nädalatel tuleb teha treening päevad: Esmaspäev, Kolmapäev, Reede ja osad teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Nädal 13 on disainitud musklite taastumis nädalaks. Air Alert III-e ei tohiks lõpetada 13-da nädala lõpus. Nädal 15, viimane nädal, on disainitud täielikuks murdeks musklites, valmistu nende
See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Ometigi aga on vastavad võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel piimhape, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse, võtab ära võimaluse kestvaks harjutamiseks. Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis.
See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Ometigi aga on vastavad võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel piimhape, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse, võtab ära võimaluse kestvaks harjutamiseks. Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda
Näitab ette. Kõnnivad pöia siseservadel. Põhiosa Kõikide harjutuste puhul 10 Ütleb: ,,Nüüd teeme erinevaid harjutusi Teevad õpetaja järgi harjutust, osadel kaob pall ära, hoiavad lapsed palle käes. minutit. pallidega, esimene harjutus pall paremas käes, jooksevad palli võtma. Iga harjutuse peale kulub käed kõrvalt üles. Pall vasakusse kätte, käed umbes minut aega. kõrvalt alla." Näitab ette. Lülisambasirutus harjutus. Kiidab lapsi. Ütleb: ,,Pall on kõrval paremal peopesal, visata Teevad harjutust. Osad on rahutud, ütlevad et Koordinatsiooni ja osavuse
1. Silvja teadis et tegemist on Jaani väikse armsa kurvasilmse kassipojaga. 2.Töö tehtud mindi koheselt magama. 3. Piret uuris Kas homme kooli tuled? 4. Naabrinaise külla saabudes otsustati teha midagi huvitavat 5. Kas sa kuulsid seda kõrvaltoast kostunud kolinat? küsis Tiia ehmunult. 6. Ütle mulle kui sa lõpetad siis ma saan asjad kokku pakkida. 7. Avage otsekohe töövihik ütles nördinud õpetaja ja täitke korralikult ära harjutuse lüngad. 8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja oleksid sa ka parema hinde saanud lisas ta. 11. See juhtus siis kui saabunud oli kaua oodatud talv ja maa oli mattunud paksu lumme. 12. Linnapea tööst väsinud võttis vaba päeva. 13. Riiulil olid koomiksid raamatud ajakirjad mõned ajalehed ja ristsõnad 14
Sportvõimlemine rööbaspuudel Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970
jõuvastupidavuse arendamine. Jõuvastupidavus on jõuvõime liik (mitte vastupidavuse eriliik). Selle all mõistetakse võimet, säilitada jõunäitajate kõrge tase kestva tegevuse puhul. Jõuvastupidavuse tase ilmneb sportlase võimekuses ületada väsimust suure korduste arvu ja vastupanuga tegevuste korral. Jõuvastupidavusel peaks jääma intensiivsuse tsoon 50-65 % (maksimaalsest südame löögisagedusest) piiresse, kus kordusi on 8- 15 ja ringe 3- 4. Iga harjutuse vahel on 1 minutiline puhkepaus ja iga ringi järel on 3 minutiline puhkepaus. Ringtreening toimub ringmeetodil, kus harjutusi sooritatakse 10 jaamas. Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis: - väljaastesammud vastaskäe kõverdamisega hantlitega - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 2. Toenglamang jalad harkselt maas (käed) stepipingil:
tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Mehed sooritavad harjutusi kangil, rööbaspuudel, rõngastel, sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poomil, eri kõrgusega rööbaspuudel, harkhüppe risti üle kitse ja vabaharjutusi. Olümpiamängudel aastast 1896, maailma Võimlemise juured ulatuvad
hüpetele (tõkkehüpped ja sügavushüpped). Oluline on jälgida, et vertikaalsete hüpete kasutamise vahel oleks taastumiseks vähemalt 48 tundi, horisontaalsete hüpete puhul 24 tundi. Kiirustreeningu abistavate treeninguvahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused ehk jooksuharjutused ("drillid"), mis on suunatud kiirusharjutuste koordinatsioonilisele küljele. Neid harjutusi sooritades eraldatakse teadlikult üksikuid harjutuse osi tervikust. Tüüpilised "drillid", mida kasutavad sprinterid: · põlvetõstekõnd, · põlvetõstejooks, · sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Kiirustreeningu vahendid võib jaotada maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise vahenditeks
See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Ometigi aga on vastavad võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel piimhape, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse, võtab ära võimaluse kestvaks harjutamiseks. Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis.
- Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav
annaabi.ee 
