Lepingupoolte üldkohustused VÕS § 276-291. Näited. Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. (VÕS § 276 lg 1). Elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. (VÕS § 276 lg 3) Üürnik peab eluruumi kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. (VÕS § 280 pisipuuduse kõrvaldamine) Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi
3.2 teha muudatusi ja parendusi Kasutusobjektile ainult pärast Kasutusse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõusoleku saamist; 4.3.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Kasutusobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Kasutusobjekti kahjustamata. 4.4 Kasutaja on kohustatud: 4.4.1 kasutama Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemeid hoolikalt, vastavalt Kasutusobjekti sihtotstarbele ja üksnes Lepingu punktis 1.1 märgitud eesmärkide täitmiseks; 4.4.2 hoidma Kasutusobjekti korras ning omal kulul tegema kõik vajaliku Kasutusobjekti säilimiseks; 4.4.3 taluma Kasutusobjekti suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Kasutusobjekti säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või
põhjustanud Üürnik. 3.3. Üürnikul on õigus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi või töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks Eluruumi on vajalik Üürileandja kirjalik nõusolek. 3.4. Üürnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis või Sisustuse osas parendusi või muudatusi üksnes Üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul; 3.4.2. kasutama Eluruumi ja Sisustust vastavalt selle sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma Eluruumi ning Sisustust hävimise või kahjustumise eest; 3.4.3. hüvitama Üürileandjale Eluruumi või Sisustuse hävimisest, kaotsiminekust või kahjustumisest tuleneva kahju, kui ta ei tõenda, et ta ei vastuta selle tekkimise eest. Üürnik ei vastuta Eluruumi või Sisustuse hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad nende Lepingujärgse kasutamisega; 3.4.4
Kasutajal ei ole õigust nõuda Kasutusse andjalt Kasutusobjekti remontimiseks või parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist; 4.3.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Kasutusobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Kasutusobjekti kahjustamata. 4.4 Kasutaja on kohustatud: 4.4.1 kasutama Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemeid hoolikalt, vastavalt Kasutusobjekti sihtotstarbele ja üksnes Lepingu punktis 1.1 märgitud eesmärkide täitmiseks; 4.4.2 hoidma Kasutusobjekti korras ning omal kulul tegema kõik vajaliku Kasutusobjekti säilimiseks; 4.4.3 pidama kinni sanitaar, tuleohutuse ja hoone ekspluateerimise eeskirjadest Kasutusobjektis; 4.4.4 hüvitama Kasutusse andjale Kasutaja või tema loal Kasutusobjektis viibinud isikute süü
peatamisega ühe kuni kahe päeva ulatuses.. 2.8. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa õigusttaastava varalise sanktsiooniga Kui kalamees võtab teise kalamehe võrgust kalu ja tal puudub selleks Kalapüügi seaduse §-s 3 määratletud luba, siis peab kalu ärandanud kalamees võrgu tegelikule omanikule hüvitama kalade eest saadava võimaliku tulu. 3. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S) (2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud (H) , võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.(D) (3) Üürnik peab üüri maksma ka(D) aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu(H), kuid ta võib üürist maha
3.4 mitte keelduma nõusoleku andmisest Üüriobjektile Üürniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Üüriobjekti kasutamiseks; 4.3.5 tegema Üüriobjekti säilitamiseks õigeaegselt remonti ja parandustöid, teavitades sellest Üürnikku kirjalikult vähemalt [päevade arv] päeva ette. 4.4 Üürnik on kohustatud: 4.4.1 kasutama Üüriobjekti hoolikalt ja vastavalt Üüriobjekti sihtotstarbele; 4.4.2 hoidma Üüriobjekti korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema sellele hooldusremonti; 4.4.3 taluma Üüriobjekti suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Üüriobjekti säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks; 4.4
ÕIGUSE ALUSED ÜLESANDED - 2 TALLINNA ÜLIKOOL HAAPSALU KOLLEDZ SÜGISSEMESTER 2009 1. Leia normi loogiline struktuur? (Kus on H-D-S, märgi alltoodud normis) (2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. (3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt
Asja konditsioon: o Asjal peavad olema kokkulepitud omadused Kui üürnik on asja üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokkulepituks o Kokkuleppe puudumisel peab asi olema „lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis“ (§276 lg1) ning ei tohi olla puudusi (§277 lg1) Asi peab olema kasutatav vastavalt sihtotstarbele, millest üleandmisel lähtuti ( §276 lg2) Asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga §77 lg1 tähenduses o Asja vastuvõtmine tagajärjed kui asjal on äratuntavaid puudusi: §277 lg2- kui üürnik puudustega nõustub, ning omale ÕKV kohaldamise õigust ei nõua, siis loetaks üürnik puudustega leppinuks ja hiljem nendele tugineda ei saa Asja kvaliteedi seisundi säilitamine §276 lg1
Üürnik võib nõuda kapitaalremondi tegemist, kui Üüriobjekt on saanud Üürnikust mittetingitud asjaoludel oluliselt kahjustatud; 4.3.9 Üürileandja ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida üürnik hoiab Üüriobjektil või hoones, kus Üüriobjekt asub, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. 4.4 Üürnik on kohustatud: 4.4.1 kasutama Üüriobjekti hoolikalt ja vastavalt Üüriobjekti sihtotstarbele; 4.4.2 hoidma Üüriobjekti korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema sellele hooldusremonti; 4.4.3 taluma Üüriobjekti suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Üüriobjekti säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 4.4
viljaga) *laevakinnisturaamatusse kantud laevad *õhusõiduk, registreeritud *parkimisplats *garaažikoht *vallasasi(auto) Vorm: kirjalik, ka suuline. Üürileandja on kohustatud asja üürnikule andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti….maksma üüri, kandma kõrvalkulusid
kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks. Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt. · Pärimise käik: algab pärandaja surmast. 1. Võtan vastu 2. Ei võta vastu 1. Kohustuse täitmise järjekord: 1. Tasutakse matusekulud. 1 kuud perekonnaliikmete ülalpidamine. Pärandi hoid ja hooldamine, inventuuri tegemise kulu. 2
maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eluruum - on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum - on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Lepingupoolte õigused ja kohustused Üürileandja - on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik - peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui
kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast
kitsendavad kinnisasja võõrandamist või jagamist, samuti kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õigused. 42. Kinnisasja sundvõõrandamise algatamine omaniku algatusel oma kinnisvara võõrandamiseks Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada. 43. Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele *Sundvõõrandamise otsuse alusel võib sundvõõrandisaaja esitada sundvõõrandatud kinnisasja asukoha-järgsele kinnistusametile avalduse sundvõõrandamismärke kandmiseks kinnisasja kinnistusregistri ossa.
objektide rajamiseks või laiendamiseks;muudel seaduses sätestatud juhtudel./Kinnisasja sundvõõrandamise seadus/ 45.Kinnisasja sundvõõrandamise algatamine omaniku algatusel oma kinnisvara võõrandamiseks. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. /seadus/ Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada. 46.Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt,kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja
asjaoludel. (3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
(Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada.). 49. Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt,kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.Kui kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada, on kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise taotlejalt nõuda, et see omandaks kinnisasja või selle osa. Kinnisasja omanik peab lubama teha kinnisasjal loas näidatud eeltöid. Ehitistes, kinnistes õuedes ja aedades tohib eeltöid teha ainult omaniku loal. Sundvõõrandamise taotleja, kes on teinud või kelle algatusel on tehtud sundvõõrandamise eeltöid, on kohustatud hüvitama
(Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada.). 49. Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele . Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt,kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.Kui kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada, on kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise taotlejalt nõuda, et see omandaks kinnisasja või selle osa. Kinnisasja omanik peab lubama teha kinnisasjal loas näidatud eeltöid. Ehitistes, kinnistes õuedes ja aedades tohib eeltöid teha ainult omaniku loal. Sundvõõrandamise taotleja, kes on teinud või
kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast
metsamaa. (6) Toetust taotlev isik peab olema: 1) maksuvõimeline, tema vara ei tohi olla sekvesteeritud ja tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 2) täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas; 3) kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt. (7) Toetuse saaja kohustub kasutama toetust vastavalt sihtotstarbele, mis on fikseeritud toetuse saaja ja erametsakeskuse vahel sõlmitavas toetuse andmise lepingus. (8) Vääriselupaiga kaitseks sõlmib erametsakeskuse juhataja metsaomanikuga lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. (9) Kui pärast toetuse saamist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid või ei kasutanud toetust sihipäraselt, nõuab erametsakeskus toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarvesse.
tegutseva ettevõtte väärtus, mille varade hulka kuulub nii kinnisvara, vallasvara kui tööjõud, raha genereerimise võimet jms · Kindlustusväärtus jääktaastamiskulude alusel · Hüvitamisväärtus sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele lisaks ka hüvitisi kaasnevate kahjude eest. · Riiklikult määratud väärtus - (nt regiooni keskmise turuhinna alusel) Maa maksustamishind Eestis: Hk = Hi x k x S kus Hi on maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishind k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse S on maatüki pindala Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt, mitteperioodiliselt) või perioodiliselt. Laialdaselt kasutatakse arenenud riikides maksuvabasid vara väärtuse piire ning mitmeid muid maksuvabastusi. Omandimaksu liike: _ Kinnisvaramaks (real estate tax), _ Maamaks (land value tax, land tax), _ Ehitiste maks (house tax)
peab asi üleandmise hetkel olema: Asjal peavad olema kokku lepitud omadused o Kui üürnik on asja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokku lepituks Kokkuleppe puudumise korral peab asi olema “lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis” (§ 276 lg 1 1. pool) ning sellel ei tohi olla “puudusi” (vt § 277 lg 1): o Asi peab olema kasutatav “vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti” (vt § 276 lg 2) s.t eesmärgipäraselt kasutatav. o Asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga § 77 lg 1 tähenduses, s.t sellel ei tohi olla puudusi, mida üüritud asjaga sarnastel asjadel tavaliselt ei esine. Asja vastuvõtmise tagajärjed kui asjal on äratuntavaid puudusi: vt § 277 lg 2 – kui üürnik puudustele vastu ei vaidle ning ei reserveeri endale ÕKV-te kasutamise õigust, loetakse
üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Lepingupoolte õigused ja kohustused. Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Elu või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude
(3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
kohustuste täitmiseks; 152) riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks; 153) riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks; [RT I 2007, 24, 128 jõust. 26.03.2007] 16) muudel seaduses sätestatud juhtudel. (2) Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. (3) Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta, ei ole sundvõõrandamine lubatud. (31) Enne sundvõõrandamise menetluse alustamist on riik või kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud välja selgitama kinnisasja omaniku nõusoleku kinnisasja võõrandamiseks. Selleks esitab riik või kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja omanikule pakkumuse, milles märgitud hind ei või olla väiksem kinnisasja harilikust
Kohustus asja kasutamiseks võib tekkid üksnes eraldikel juhtudel, ennekõike olukorras kus ajas kasutamisest sõltub asja säilimine. Kuna üürnikul on õigus asja kasutada on igati õigustatud küsimus, kuidas üürnik peab asja kasutama? Üürnik peab asja kasutama lähtuvalt kindlaks määratud kasutuseesmärgile ja vastavalt kokkulepitud kasutustingimustele. Samuti tuleb üürnikul asja kasutada lähtuvalt asja sihtotstarbele. Näiteks , kui kasutusse antaks eluruumina korter, siis ei tohi üürnik hakata korterit kasutama majandus- ja kutsetegevuse kohana. Üürnik peab asja kasutama ka heaperemehelikult, st selliselt nagu kasutaks asja iga mõistlik inimene. Kuna üürnikul on asja kasutamise õigus, siis üürnik peab näiteks tasuma üüri ka aja eest, mil ta üüritud asja ei kasutanud. Tulenevalt VÕS § 276 lg 3 peab üürnik asja kasutamisel arvestama ka maja elanike ja naabrite huvidega. Näiteks peab
(Slaid 28) Vastavalt VÕS § 271 kohustub üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega
1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. · VÕS § 363. Liisinguvõtja kohustused Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. (www.riigiteataja.ee VÕS) 160
“ Seadused: Täitemenetluse seadustik § 150-177 25. – 26. Kontrolltöö (kinnisasjaõigus) Kohtupraktikas (3-2-1-66-11 p 11) on vajalike kulutusi tõlgendatud pigem kitsendavalt ning on leitud, et vajalikeks kulutusteks ei ole kulutused, mis tehakse asjal juba tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks ning kahjustunud asja senise seisukorra taastamiseks ning seda isegi juhul, kui vastavate kulutuste tegemine on vajalik asja sihtotstarbele vastava kasutatavuse ja korrapärase majandamise taastamiseks. 67/67
professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. Liisinguvõtja kohustused: Liisinguvõtja on kohustatud: kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale anti, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 213. Nimetage teenuste osutamise lepinguid?
vastutab nende mittetäitmise või mittenõuetekohase eest Eesti Vabariigi seadustes ja käesolevas lepingus ettenähtud korras. 3.2. Liisinguvõtja kohustub kasutama sihtotstarbeliselt, säästlikult ja peremehelikult kogu temale renditud vara. 3.3. Liisinguvõtja on kohustatud tasuma kõik vara kasutamise käigus tekkivad kulutused (hooldus, remont, kõik maksud). 3.4. Liisinguvõtjal on õigus vara kasutada vastavalt sihtotstarbele ilma piiranguteta. 3.5. Tagastama vara lepingu lõppemisel liisinguandjale, kui ta ei kasuta käesolevas lepingus sätestatud väljaostueesõigust, juhindudes LS paragrahvist 363. 4. Liisinguandja kohustused ja õigused 4.1. Liisinguandjal on igal ajal ja takistamatult kontrollida vara kasutamist rentniku poolt. 4.2. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise
annaabi.ee 
