5.2.1 Sidekanali edastuskiiruse arvutused Valisin tesimiseks suuruse 65 500 baiti. Arvutan faili edastuskiirused: 65500 baiti * 8 = 524 000 bit Port 3: 524 000 bit / (0.014s / 2) = 74 857 142.8 bit/s Port 2: 524 000 bit / (2.692s / 2) = 391 044.7 bit/s Port 1: 524 000 bit / (0.316s / 2) = 3 316 455.7 bit/s 5.2.2 Video kokkupakkimise vajadus Kui palju tuleks kokku pakkida punktis 1 arvutatud suurima eraldusvõimega pakkimata videot kõige kiiremas võrgus, et sidekanal ei mõjutaks edastuse kvaliteeti? Suurima eraldusvõimega video: 604 661 760 bit/s Suurima edastuskiirusega võrgu kiirus: 74 857 142,8 bit/s 604 661 760 bit/s / 74 857 142,8 bit/s = 23.3 korda Kui palju tuleks kokku pakkida punktis 1 arvutatud väikseima eraldusvõimega pakkimata videot kõige väiksema edastuskiirusega võrgus, et sidekanal ei mõjutaks edastuse kvaliteeti? Väikseima eraldusvõimega video: 9 123 840 kb/s Väikseima edastuskiirusega võrgu kiirus: 97 325,4 bitti/s
S=33 N=1 S/N=33²/1²=1089 R=1 W=1/log2(1+1089)=1000000/log2(1090)=99180Hz või 100kHz Vastus: 100MHz 5)Milliseid sagedusalasid kasutavad analoogtelefonivõrgu modemid? Variant A: 300-3400 Hz 6) Tundub, et kõik variandid on õiged: A: 40 mW + 0 dBm = 40 mW + 1 mW = 41 mW B: 40 dB + 10 dB = 50 dB korrutiste liitmine C: 40 dBm + 10 dB = 50 dBm võimendi koeffitsiendiga 10 dB võimendab signaali võimsust 40 dBm kuni 50 dBm D: 1000 mW + 3 dB = 1000 mW • 2 = 2000 mW 7)Sidekanal moodustub vaskjuhtmepaari kasutamisel (telefoni abonentliin). Millised on andmeülekande parameetrid, kui kasutatakse: a) telefonivõrgu modemit või b) ADSLi? a) telefonivõrgu modemid olenemata standardist on kõik half-dublex. Modemid võtsid kasutusele kõnesideks kasutusel oleva ribalaiuse 3100Hz. Andmete edastus kiirused vastavalt standarditele: V.21 - 300 bit/s; V.34 – 28,8 kbit/s: V.92 – 56 kbit/s
pikkus oli 400 bytes ja aeg kuulutatud edastuseks on 18ms => 400bytes/18ms =
22.222...KB/s
3(kolmas port(piiramata võrk)): Võrgu kiirus on <1ms(minimaalne). Meie juhul
paketti pikkus on 400 bytes ja aeg kuulutatud edastuseks on <1ms => 400/1ms = 400
KB/s. See kiirus on minimaalne 400 bytes edastuseks
2.
Kui palju tuleks kokku pakkida punktis 1 arvutatud väikseima eraldusvõimega
pakkimata videot kõige väiksema edastuskiirusega võrgus, et sidekanal ei mõjutaks
edastuse kvaliteeti?
Väiksema eraldusvõimega pakkimata video edastuskiirus: 9123849 (bit/s)
Kõige väiksema võrgu kiirus: 1
pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Sõnumikommutatsioon
Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu muutusid Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutest Baitid bittideks: 1359 baiti * 8 bit = 10872 bit 10872 bit / 5 sek = 2174,4 bit/s 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 10872 bit / 49,3 sek = 220,53 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). 7-bitiseid sümboleid: 30 diakriitilised sümbolid on UTF-8 kodeeringus 2 baidilise esitusega
temast sõltumatuks. IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. *Ikoon baseerub sarnasusel. esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline mark 9. Kommunikatsioon ja keel a) kommunikatsiooniskeemid Kommunikatsiooniteooria rajas Claude Shannon 20s. Kommunikatsiooniskeem: saatja-sidekanal (+müra)-vastuvõtja. Informatsiooni väärtust mõõdetakse bittides. Bittide hulk sõltub sellest, mitu võimalust oli, nt. Mis k informatsiooniväärtus sõltub korterite arvust. Informatsiooni ja müra kvantitatiivne suhe: 1 informatsioon võib olla teise suhtes müra, nt. kaks kõnet korraga; müra korrumpeerib informatsiooni, "valge müra" absoluutn kõikvõimalikke informatsioone. (???
Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Kanalikommutatsioon: Tavaliselt kasutatakse telefonide puhul. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon: Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama.
Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod. 4. SÕNUMIKOMMUTATSIOON Sõnumikommutatsioon on kommutatsioon, mille korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid
ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetega ning nende kasutamine ei tekita häireid kaitsejõudude ainukasutuses olevatele raadioseadmetele. (3) Raadiosagedusala, mis on tähistatud «riikliku kasutuse tüüp 2», võivad kaitsejõud kasutada rahuajal riigikaitselisel otstarbel samadel alustel teiste isikutega, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. · Sidekanal, füüsilised ja virtuaalsed kanalid: · * Virtuaalne kanalühendus (Virtual Channel · Connection - VCC) on kahe lõppseadme vaheline · ühendus läbi ATM võrgu. · ·Virtuaalne toruühendus (Virtual Path Connection · - VPC) on ATM võrgu sõlmede vaheline ühendus, · mis kannab edasi ühte kindlat komplekti · virtuaalseid kanaleid. · · ·Virtuaalse kanali lüli (Virtual Channel Link - · VPL) on osa VCCst, millel on ühised otspunktid · VPCga
pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu
Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu: Täpitähti tähistavad märgid saatja arvutis (nt ü oli )¼أasemel olid teise arvutisse saabunud failis asendunud teiste sümbolitega (nt ü asemel C<). Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel saatja arvuti tulemustest: 1359B / 5s * 8bit = 2174 bit/s 2) bitikiirus faili edastamisel käsitsi mõõdetud ajaga: 1359B / 50s * 8bit = 217 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). Algses failis on 30 diakriitilist sümbolit ehk 7-bitiseid sümboleid edastati 30 tükki.
pinged ja sagedused on ligikaudu võrdsed, pingete vaheline nurk on ligikaudu 0. Kasutatakse automaatsünkronisaatoreid. 21. Automaatne reservilülitamine RL on alati ühekordne. eristatakse toiteallikate, trafode, liinide ja latisekts. RLA-d ning ühe/kahepoolseid automaatne. Ühepoolne toimib ainult põhiseadmelt varuseadmele. 22. Rikkeindikaatorite toimimispõhimõtted. Valgusdiood, mille valgustugevus sõltub elektrijuhtme magnetvälja tugevusest. Efektiivsuse tagab sidekanal (raadioühendus, andmeside kaabel). Rikkeindikaatorite abil lokaliseeritakse rike. 23. Maaühenduskoha lokaliseerimine Transientvoolu identifitseerimine e. rikke korral tekkiv löökvool; Nulljärgnevuspinge mõõtmine, saab avastada maaühendus sõltumata asukohast kui pole liiga suur üleminekutakistus; Nulljärgnevusvoolu impulssi mõõtmine, e. kui muuta KKP induktiivsust, muutub vaid maaühenduses oleva faasi vool; Aktiivvõimsusrelee, reageerib võrgu
Näiteks: "Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina" 2. Joonista ning kommenteeri Shannon & Weaver'i (1949) kommunikatsiooni põhiskeem. Kommunikatsioon - info edastatakse kujul, mis on arusaadav nii saatjale kui saajale. Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Mudel, mis pakkusid Shannon ja Weaver sisaldab viit järjestiku elementi: infoallikas, edastaja, sidekanal, vastuvõtja ja sihtkoht. See on lineaarne mudel. Teade ehk edastatav info liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Lisaks defineeris Shannon ka müra ning liiasuse mõiste. Entroopia on kommunikatsiooniteoorias seotud välisfaktoritega, mis moonutavad teadet, rikuvad selle terviklikust ja saaja poolt vastuvõtmise võimalikkust. Igat müraga kanalit iseloomustab selle info edastamise piirkiirus. Edastamise kiirus, mis on piirkiirusest suurem, tekitab vigu
grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika - käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel
greifer-kopaga. Lastimise ajal abistab mobiilkraanat frontaallaadur, lükates lasti laadimiskastis kraana töötsooni. 9) Vedellastid Vedellastide lastimine/lossimine toimub pumpamise teel laevast Baltic Tanki vedellasti terminali või vastupidi. Laeva saabumisel ühendatakse voolik laeva laadimispunkti ja toruliini vahel. Baltic Tanki terminali esindaja ja laeva kapteni vahel lepitakse kokku lastimis/lossimis protseduurid ja reeglid (allkirjastatakse vastav kontroll-leht) sh ULL sidekanal ning kontrollitakse sidet liinil stividor Baltic Tank laev vaatleja. Olles edastanud allkirjastatud kontroll-lehe stividorile, alustatakse lastimist/lossimist. Lastimise/lossimise ajal jöörgib BT terminali esindaja laeva kapteni korraldusi ja korraldab kogu vajaliku tööprotsessi. 8. Kokkuvõte Kokkuvõtteks käies kunda sadamas praktikal tutvusin ma mitmesuguste erinevate lastide käsitlemisega ja üldiselt kogu sadama eluga
Olekute ruum. Mitteblokeerivad olekud. Selle mudeli tuleb vaadelda kui kadudega mudelit. Kus on olemas j kahepoolset ühendust sõlmede vahel ja iga ühendus sisaldab n(j) kanalite arvu. Marsruut kõige võimalikke ühendusteede arv võrgu kahe sõlme vahel. Sidesüsteemi olekute ruum S kõigi võimalikke olekute kogum. S on lõplik suurus kanalite arvu lõplikuse tõttu. Kõned ei blokeerita, kui marsruudil r sisalduvas igas ühenduses j on vähemalt üks vaba sidekanal. 22. Pakettide kommutatsiooniga sidesüsteemi mudel. Olekute ruum. Pakettsideliikluse parameetrid. Selle mudeli tuleb vaadelda kui viiteajaga mudelit. Tegelikult on see j sõlmega kadudeta süsteem. Ja iga sõlme tuleb vaadelda M/M/1 mudelina. Siin olekute ruum on lõpmata suur. Pakettsideliikluse parameetid: aj järjekorra j keskmine pikkus: L j= 1-a j
sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson):
Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? pragmaatikas on oluline edukus või ebaedukus 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents · ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon · sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson):
konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.)
konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.)
Tema teose põhitegelased on ideed ja süzee ideedevaheline võitlus (Dostojevski põhjal). Dostojevski jaoks on põhiline probleem tõde. Romaan on targem kui autor. Kommunikatsioon Märkide abil me vahetame infot. Teooria tekkis pärast II MS, enne seda oli kommunikatsioon psühholoogias. USA-s pärast II MS olid telegraafiliinid üle koormatud. C. Shannon insener, matemaatik. Tema infoskeem: müra Saatja vastuvõtja Sidekanal Sõnumid Müra on paratamatu meid huvitab info ja müra vahekord: 1 = const (Mida vähem müra, seda rohkem sõnumit) M Ükskõik, kui mõttetu sõnum on, saab teda ikka genereerida. Shannoni skeem on aktuaalne ka praegu. Siin diferentseeritakse saatjat ja vastuvõtjat. R. Jakobson pakkus välja teistsuguse kommunikatsioonisüsteemi (lähtus K. Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel.
Tema teose põhitegelased on ideed ja süzee ideedevaheline võitlus (Dostojevski põhjal). Dostojevski jaoks on põhiline probleem tõde. Romaan on targem kui autor. Kommunikatsioon Märkide abil me vahetame infot. Teooria tekkis pärast II MS, enne seda oli kommunikatsioon psühholoogias. USA-s pärast II MS olid telegraafiliinid üle koormatud. C. Shannon insener, matemaatik. Tema infoskeem: müra Saatja vastuvõtja Sidekanal Sõnumid Müra on paratamatu meid huvitab info ja müra vahekord: 1 = const (Mida vähem müra, seda rohkem sõnumit) M Ükskõik, kui mõttetu sõnum on, saab teda ikka genereerida. Shannoni skeem on aktuaalne ka praegu. Siin diferentseeritakse saatjat ja vastuvõtjat. R. Jakobson pakkus välja teistsuguse kommunikatsioonisüsteemi (lähtus K. Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel.
Primaarsed omadused Sekundaarne omadused KEEL Tämbrilised e.spektraalsed, Toon, kestus, intensiivsus segmentaalsed MUUSIKA Kõrgus ja vältus Tämber ja dünaamika Hiina keel on nt sekundaarse omadused välja arendanud primaarseteks. Molesi kommunikatsiooniahel:saatja-sidekanal(ruum)-vastuvõtja. Tähendus võib isikuti erinev olla muusikas ning nõuab leidlikust. Muusika suudab rääkida tõtt, siis kui sõnad seda ei suuda. Keelestruktuurist võib ka välja lugeda tähendusi isegi kui ta on semantikavaba. Järeldus:1)Tähendusloome on võimalik ka infokanalita;2)Lauseseehitus ja semantika on vaadeladavad eraldi. Naom Chomsky-poola päritoluga ameeriklane, uuris keelesüntaksit. Tahtis luua programmi arvutile, mis kirjutaks
jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Jadaedastus Jadaedastuses antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt
jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid.
Märgi ja kasutaja vaheline seos. Süntaktika – grammatika reeglid e sünt reeglid. Ahel, järjestamine. Mis on üldse? Grammatikareeglid Semantika – tähendus, tõlgendamine; keele ja füüsilise objekti vahel seos. Mis see tähendab? Pragmaatika – seose interpreteerimine, kuidas me aru saame. Mille/kelle jaoks? Pragmaatiline, kasulik 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel
Kokku 6*550=3300m. Seega telefon on tugijaamast 3300m kaugusel. Nüüd siis tuleb leida kui palju on sumbuvus selle maa peale. Meil on 30dB/km. Kokku 99 dB on sumbuvus selle maa peale. Nüüd kui võimendused olid 10 ja 6dB, siis 99-10-6 = 83dB on siis sumbuvus. 91.Leida mürapinge effektiivväärtus kui sidekanalis mille riba laius on 100Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali amplituut on 44.5V(0+-10%). On olemas sidekanal, millel on kasutada 100Hz. Seda kanalid püütakse kasutada kui musta kasti kuhu antakse infovoog kiirusega 1000bit/s. Kui palju võiks olla mürapinge effektiivväärtus tahetakse teada. Tuleb teada, et dB-st midagi ja Shannonist. Shannonist-kanali mahtuvus=ribalaius*ld(S/N+1). Signaali ja müra suhe on võimsuste suhe. võimsus P=U²jne..Niisiis, küsitakse müra pinge effektiivväärtust. meil W=100Hz ja C=1000bit/s. S/N=1024=2’10 . Kui siinuse amplituut on 44
GPS'i ,kuid paarid A A , B B , C C ja D D puhul pole see raagivad probleem (GPS kasutab ka CDMA), sest koik erinevatel aegadel. Ehk naiteks igauks saab satelliidid on Maa raakida 1 sekundi pinnast praktiliselt uhekaugusel. CDMA- ,ning siis multipleksor lulitab korra B B peale. mobiiltelefonisusteemi Uhesonaga sidekanal jaotatakse ajaliselt kasutajate puhul kasutab tugijaam tagasisidet iga uksiku vahel. mobiiltelefoni Sagedusmultipleksimine saatevoimsuse reguleerimiseks. Seevastu sagedusmultipleksimine tahendab CDMA koosneb kahest tehnoloogiast olukorda kus koik -Direct sequence spread spectrum (DSSS CDMA)
Võrreldes sätete arvväärtuste numbrilise etteandmisega on potentsiomeetrite eeliseks käsitsemise lihtsus, samuti on sätted pidevalt näha potentsiomeetrite nuppude asendiga. Kõikidel programmeeritavatel kaitseaparaatidel 139 on olemas mõõtetulemite arvnäidik ning informatsiooni väljastamise liides teistele juhtraalidele. 3~U Sidekanal Väljundid I1 K O A/D Juhtraal I2 M M U 000 I3 T .
mõne isiku või grupini. Kuid millised on tagajärjed? 5.2. Kommunikatsiooniprotsess Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt teatud märgisüsteemi varal, suhtlemise informatsiooniline külg. (Ladina keeles communicatio - suhtlus, side, ühendustee. Siin antud määrang on kasutusel sotsioloogias. Majanduses tähistab kommunikatsioon ühendusteid, torujuhtmeid jms.) Kommunikatsiooniprotsessi põhielemendid. Keegi (kommunikaator) ütleb midagi (teade), mingil viisil (sidekanal), kellelegi (saaja) ja sellel on mingi tulemus (tagasiside). Kommunikatsiooni kui ühiskondlikku nähtust käsitatakse kui mõtestatud märkide vahetust, mis vahendab isikute, gruppide või kultuurisüsteemide teadmisi, väärtusi, norme ja tundeseisundeid. Kommunikatsiooni põhielemendid on: - kommunikaator; - kodeerimine; - teade; - sidesüsteem; - dekodeerimine; - teate saaja; - tagasiside ja - müra.
annaabi.ee 
