Suurriigid lootsid Türgi aladest endale kasu lõigata. Prantsusmaa, Austria ja Inglismaa ei soovinud Venemaa kasvu Balkanil ja Musta mere äärsetel aladel. Prantsusmaa vaevles sisekriisis ja Prantsusmaa tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist. Sõjas suri üle poole miljoni inimese, kellest suurem osa suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel · Viini kongressil 1814 a. (põhilised riigid Saksamaa/Preisimaa, Venemaa, Inglismaa ja Holland Prantsusmaa/Napoleoni - vastu sõdinud riigid) paika pandud jõudude vahekord muutus. Venemaast sai rahvusvaheliste küsimuste otsustamises
õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine. Õ/l. 1942. Tatjana Jablonskaja. Vili(leib). Õ/l. 1949. Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939. Heinrich Knirr. Hitleri portree. 1937. Georg Siebert. Minu kamraadid Poolas. Elk Eber. Viimane käsigranaat. Adolf Wamper. Võidugeenius. 1940. Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936. • Kunstikultuuri ajalugu (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski. • http:// www.slideshare.net/jpg12b/totalitaarsete-riikide-kunst-el in-lepik-12b • https://annaabi.ee/s
möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Tema sarka tuli saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Looming: hakkas varakult kirjutama päevikut, sellest ilmus romaanitriloogia- "Lapsepõlv", "Poisiiga" ja "Noorus". Kirjutab jutukogumiku "Sevastoopoli jutustused". 1869 ilmus "Sõda ja rahu"-tetraloogia. 1877 ilmus diloogia "Anna Karenina". 1899 "Ülestõusmine".
Kunsti kasutamine propagandana, eeskujudeks realism ja academism Sõdade ajal kujutati vaenlasi poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena Skulptuuris ülistati suuri juhte, revolutsioonisündmused NSV Liidus rõhuti humanistlikele loosungitele, Saksamaal rassitemaatikale NSV Liidu peamine arhidektuuri peamised eeskujud 19. sajandi klassitsism ja eklektika, Saksamaal eeskujudeks Egiptus ja Mesopotaamia Heinrich Knirr Hitleri portree. 1937 Aleksandr Deneika Sevastoopoli 1942 kaitsmine Albert Speer Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt 1941 Kokkuvõte Usa maalikunstis kujutati ilustama linnaelu, pildid olid tumedad, sünge meeleoli 1930 a. olid Mehhikos olulisel kohal seinamaalid, teema oli ajalooline Erinevus kahe totalitaarse riigi vahel oli alasti keha kujutamine. NSV Liidus oli alasti keha kujutamine tabu, aga Saksamaal oli see lubatud, mõnikord erootilise varjundiga. Aitäh tähelepanu eest!
käimas olevasse sõjasse vastuoluliselt. Tal oli kaks vaadet. Esiteks arvas ta, et kõik halb inimese südames peaks hävinema kokkupuutel loodusega. Teiseks oli ta veendunud, et sõjad on põhjustatud inimeste vajadustest oma kodu ja lähedasi kaitsta. Tolstoi jagas vapruse kaheks: esiteks sõduri vaprus ja teiseks ohvitseri vaprus. 1852. aastal kirjutas ta teose pealkirjaga ,,Rünnak" ja 1853. aastal teose pealkirjaga ,,Metsaraiumine". Sevastoopoli jutustused kui Tolstoi 1854. aastal viidi üle Krimmi armeesse, sai sõda tema jaoks hoopis uue tähenduse. Nüüd hakkas ta pidama tähtsaks linna ja kodumaa kaitsmist. 1854. aastal kirjutas ta jutustuse ,,Sevastoopol detsembrikuus". Teoses on antud ülevaade piiratud linna argipäevast. Sellele järgnesid 1855. aastal teos ,,Sevastoopol mais" ja ,,Sevastoopol augustis". Tolstoi looming 1850. aastate lõpus ja 1860. aastate alguses sel perioodil muutusid Tolstoi seisukohad väga kiiresti
14.juui 1941-küüditamine NSVL võimu poolt. Sõdivad pooled: TELJERIIGID ( Kolmikpakti LIITLASED riigid) Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan NSV Liit Soome, Unagari, Rumeenia USA Bulgaaria, Slovakkia Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing, Talvelahing (42-43) (43-44), Narva lahing (1944), Sinimägede lahing Läänerinne-Kummalinesõda(39-40), Saksa okupeerib Taani ja Norra, vallutab Belgia, Lukemburgi ja Hollandi Liitlaste kokkusaamised: Teherani konverts-28.november-1.detsember 1943, Churchill, Stalin, Roosvelt. Otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus päast Saksamaa pustamist välja astuda Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõud tunnustama NSVLi 1941
Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste, ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus. Muutuse toob Turgenevi kiri, mis kutsub teda sõjaväest ära, sest tegelik kutsumus- kirjandus. Tolstoi teebki nii. 1857 Võtab ette pika Euroopa reis, kust saab erinavaid muljeid. Eriti vapustab Pariisis giljotineerimise, selle vaatajate käitumine. Pr
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast.
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas dik...
istanbuli poole. Suurriigid polnud huvitatud Türgi hävitamisest. Sõda seiskus pealinna lähedal San Stefanos Tulemused, Sevastoopoli langemine Hävitavalt sai lüüa 1878. a kevadel kirjutati alla tagajärjed otsustas sõja saatuse. 1856. Preisimaa. Euroopa rahulepingule, millega sõlmiti pariisi rahu, mis poliitilisele kaardile asus suurriigid ei leppinud. 1878. a kinnistas Venemaa suur tugev riik Saksa suvel Berliini kongressil lüüasaamise
Ta suri 20. novembril teel Kaukaasiasse Astapovo raudteejaamaülema majas. 4 Tolstoi teosed: L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus ,,Lapsepõlv" (Detstvo, 1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut ,,Sevastoopoli" jutustuses (Sevastopol, 1855) ja ,,Kaks husaari" (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel ,,Rünnak" 1852 ning ka ,,Metsaraiumine" 1853, mis on pühendatud Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas. Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida), mis peegelduvad tema teoste jõulises paatoses. 1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne
olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades, tegi kaks Euroopa reisi ja elas seejärel Jasnaja Polnjas, pühendudes humanistlikele ideedele. Ta oli seisukohal, et Venemaa elu võib muuta vaid inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta avas oma mõisas talulastekooli, asutas vabakasvatuse põhimõtete järgiva pedagoogilise ajakirja ja koostas õpiraamatuid. Teda mõjutasid Rousseau teosed.
Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse? Eeskujuks klassitsism ja eklektika millele lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena ,,tuhandeaastase riigi" eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast. 112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a
sajandil Venemaal. Sõjasse suhtus Tolstoi vastuoluliselt: kõik halb inimeses peaks hävima kokkupuutes 5 loodusega ilu ja headuse kõige vahetuma väljendusega. Samas aga on sõjad midagi ,,loomulikku", neid põhjustab inimese enesesäilitamistarve, vajadus kaitsta oma kodu ja lähedasi. (Väike maailm kirjanduse leksikon lk 196) Ohvitserina võttis ta osa Krimmi sõjast ning kirjeldas oma elamusi ,,Sevastoopoli jutustustes", mis pani aluse ta kuulsusele. (Eesti Entsüklopeedia, lk 215) Läinud erru, liikus ta Peterburi kirjanduslikes ringkondades. Ta tutvus mitme tuntud kirjanikuga ja lootis sellest vaimsete huvidega liitunud seltskonnast palju, kuid pettus peagi. (Vene kirjandus lk 85) 1857. aastal läks Tolstoi pikemale reisile, külastades Prantsusmaad, Sveitsi, Itaaliat ja Saksamaad, mis talle suuremat vaimustust ei jätnud. Venemaale naastes avas Tolstoi 1859
olevasse sõjasse vastuoluliselt. Tal oli kaks vaadet. Esiteks arvas ta, et kõik halb inimese südames peaks hävinema kokkupuutel loodusega. Teiseks oli ta veendunud, et sõjad on põhjustatud inimeste vajadustest oma kodu ja lähedasi kaitsta. Tolstoi jagas vapruse kaheks: esiteks sõduri vaprus ja teiseks ohvitseri vaprus. 1852. aastal kirjutas ta teose pealkirjaga ,,Rünnak" ja 1853. aastal teose pealkirjaga ,,Metsaraiumine". Sevastoopoli jutustused kui Tolstoi 1854. aastal viidi üle Krimmi armeesse, sai sõda tema jaoks hoopis uue tähenduse. Nüüd hakkas ta pidama tähtsaks linna ja kodumaa kaitsmist. 1854. aastal kirjutas ta jutustuse ,,Sevastoopol detsembrikuus". Teoses on antud ülevaade piiratud linna argipäevast. Sellele järgnesid 1855. aastal teos ,,Sevastoopol mais" ja ,,Sevastoopol augustis". Tolstoi looming 1850. aastate lõpus ja 1860. aastate alguses sel perioodil muutusid Tolstoi seisukohad väga kiiresti
- Monarhistid-marurahvuslased moodustasid organisatsioone, et tegeleda radikaalsete ja liberaalsete organisatsioonidega - Nende tegevus oli suunatud juutide, haritlaste ja töölisorganisatsioonide vastu - Tsarismi pooldajad nimetasid end mustsajaks ja koondusid Vene Rahva Liiduks - Nad külvasid rahvas hirmu ja ebakindlust - Järgmisena puhkes meremeeste ülestõus, millest eredaim on Sevastoopoli ülestõus, mis küll suruti maha vene võimude poolt. Nad nõudsid samamoodi Asutava Kogu viivitamatut kokkukutsumist. See ülestõus haaras enda alla 12 laeva ja merekindluse garnisoni - Mitmed järgmised ülestõusud, juba maavägede sõjaväeosades õnnestus valitsusel pettuste ja lubadustega maha suruda - Mitmed ülestõusud olid ka halvasti organiseeritud jne, eriti tööliste ülestõus Moskvas 1906. aastal' - 1906
Sotsrealism Venemaa 1917 Kunstnike Liidu loomine 1932 - tegelik sotsrealismi algus Natsionaalsotsrealism on väga sarnased Algus 1919 Dimitri Moor Aita! - plakatikunst - aitab kiiresti viia mingit sõnumit. Tuleb trükkida odavalt aga palju. Kas sina panid end kirja vabathlikuks ? - üks kõige tuntumaid plakateid üldse - Uncle sami prototüüp Kuzma Petrov - Vodkin Komissari surm - teema määrab stiili Aleksander Deneika Ema lapsega - pere suhteid väga ei hinnatud. Sevastoopoli kaitsmine - suursugusus, võit. Vene sõdur valges, saksa sõdur mustas. Pateetiline, Lonid Kotlianov Stahanovi portree - Jätke abstraktsioonid, et igaüks saaks aru. Maalitakse juhti ja kodanikku, kes töötab ja on õnnelik Isaak Brostki Lenin ... Stalin lastega - jumaldamine Kunst oli propaganda tööriist Teise maailmasõja plakatid Kõige siiramad Aleksandr Laktonov Kiri rindelt - Meenutab Haapsalu linna Pavel Korin Nõukogude Liidu marssal Georgi Zhukov NL paviljon Veera Muhhina
Triloogia "Lapsepõlv", "Reisiiga", "Noorus" Jagab inimesed: · "comme il faut"- aadlik, kes püüab end kõlbeliselt täiendada. · muu- ka aadlik, aga halbade kommetega. · Rosseau pooldaja- tagasi loodusesse ja lapsepõlve "Mirgorod"- (jutustused); tulevad sõjateemad. Kahesugune vaprus: · lihtsõduri vaprus on loomulik, sest tema kaitseb oma maad · aadliohvitser on sõjas vapper seetõttu, sest see on vajalik karjääritegemiseks 1854- "Sevastoopoli jutustused- Venemaa kaotab olulise lõunasadama Sevastoopoli inglise- prantsuse- türgi vägedele. Leiab, et kaotatakse seetõttu, et sõdurid pole hingelt sangarid. Tuleb Sevastoopolisse kaotuse tõttu tagasi. Mõtisklusaastad. Tahab kaotada pärisorjust reformide teel. Leiab, et kogu inimkond paraneks, kui inimene end kõlbeliselt muudaks. 1861 teeb Tolstoi oma esimese reisi Lääne-Euroopasse, milles pettub. Tahab venemaal rahvale läheneda, avab Jasnaja Poljanas talurahva kooli
USA majandus oli maailma võimsaim ja selle vastu sakslased ei saanud. Sügisel ja talvel 1941-1942 peatati sakslaste edasitung Moskva lahingus. Oma osa selles lüüasaamises oli talvekülmadel, kusjuures Hitler tegi vea, käskides varasügisel tempokalt Moskva poole liikunud tankiarmee juhil kindral Heinz Guderianil enne aidata von Rundstedtil Kiiev ära võtta. Kiiev võetigi, aga siis muutus Moskva võtmine raskeks. Samuti venis pikale Sevastoopoli lahing Krimmis, mis pidas von Mansteini vägesid kinni. Edasi tahtsid sakslased lõigata Punaarmee ära naftaväljadest, selleks tuli enda kätte saada Stalingradi (täna ) linn Volga jõe ääres. Hitler jagas Heeresgruppe Südi kaheks: Gruppe A, mida juhtis kindral von Kleist, pidi minema Kaukaasiasse, ja Gruppe B, mida juhtis kindral von Weichs pidi võtma Stalingradi. Kuid Stalingradi lahingus osalenud 6. armee, mida juhtis kindral Paulus, ja 4
nende piire. Nad usuvad, et olenevalt laialdase ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest on rahvaste desarmeerimine oluline. Samuti soovivad nad teha kõik endast sõltuva, mis võiks vähendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat. 1942 suvi · Juuni lõpul alustas Põhja-Aafrikas vastupealetungi Erwin Rommeli tankiarmee. · Juunis-juulis 1942 vallutasid sakslased kogu Ukraina, Sevastoopoli, Rostovi ja Põhja- Kaukaasia. 13.9.1942 alustasid Stalingradi vallutamist · 19.8.1942 tegid liitlased Prantsusmaa põhjarannikul lähedal ebaõnnestunud dessandikatse. 1942 sügis · Oktoobris 1942 saavutasid liitlased läbimurde Egiptuses ja asusid sakslasi taga ajama. · 8.-16.11. 1942 vallutasid USA, briti ja de Gaulle'i väed Maroko ja Alzeeria · 11.-12.11.1942 okupeerisid sakslased vastukaaluks kogu Vichy-Prantsusmaa. · 19.-20.11
Ülikooli ajal hakkab päevikut pidama, püüab mõista miks on elus nii palju ebavõrdsust. Lõpetab Kaasani ülikooli, õogusteadus.1847 saab temast mõisa omanik , oli 300talupoega mõisas. Tuntuim pilt on kuidast Tolstoi põllul tööd teeb.Hakkab elama talupoja moodi.hakkas kergendama talupoegade elu , algul rakse, talupojad olid umbusklikud.Lõi talupoegade jaoks kooli, kus oli ka aabtis.Vahepeal võtab osa Sevastoopoli lahingutest, valmib kogumik "Sevastoopoli jutustused" .Tal on kõrged ootused, kuid mõistab, et lihtsõduri jaoks mõttetu, keegi ei hooli. Turgenev kirjutas talle sõjaväkke,mis pani Tolstoi sõjaväest loobuma. Kajastub "Sõjas ja rahus" vürst Bolkonski tegelaskujus.(pettumus sõjaväes)Rändas ka Euroopas, süvendas ebavõrdsuse suurust. Sai sealt soki , nägi Pariisis giljotineerimist pealt. Ühe Sveitsi mulje põhjal teos "Luzern" - kõrgseltskond ei taha lihtinimeste lõbustuste eest maksta
talupojast on saanud vang sõltuv peremehest, endal puudus maa. Sellele pööras tähelepanu ka T., lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. ,,Lapsepõlv. Poisiiga. Noorus." 3-osaline romaan, kus kajastuvad Tolstoi lapsepõlvemuljed. ,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma. ,,Kasakad" jutustus keskendub inimese eneseotsingu probleemidele. Peategelane on
Neil aastail tekkis tal kirjutmis vajadus. Pidas päevikut, sellest sellgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta ,,Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli ,,Eilse päeva lugu"(Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö. Looming zanriliselt kirjutab ta romaane. ,,Sõda ja rahu," ,,Anna Kareenina," ,,Ülestõusmine." Ta on kirjutanud autabiograafilise triloogia: ,,Lapsepõlv," ,,Poisiiga," ,,Noorus." On veel kirjutanud ,,Sevastoopoli" jutustused. Näidendeid: ,,Elav laip." Ta on veel loonud ka oma kooli heaks ,,Aabitsa" ,,Sõda ja rahu" 1863 1869 Vaatluse all aastad 1805 1820.Keskmes on 1812 isamaa. Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. ,,Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks.Andrei Bolkonski
Selle küsimuse on korduvalt tõstatanud nii teooria kui ka praktika, kaasa arvatud A. Hitchcocki skandaali esile kutsunud katse filmis ,,Võlutud" filmida enesetappu subjektiivsest vaatepunktist, pöörates algul revolvritoru otse vaataja poole, seejärel aga andes ekraanile punase, valge ja musta värvi vaheldumine. See katse mõjus vaatajasse sokeerivalt. Ei tule aga unustada, et kirjanduses pole kaugeltki uus taotlus kirjeldada surma surija vaatepunktist. Lahenduse andis Tolstoi ,,Sevastoopoli jutustustes", Hemingway romaanis ,,Kellele lüüakse hingekella", G. Vladimov ,,Rikkas maagis" jm. korduvad eksperimendid on näidanud, et lindi suurte lõikude filmimine kangelase positsioonilt ei too endaga kaasa subjektiivsuse suurenemist, vaid, vastupidi, viib tema kaole vaataja hakkab kaadreid tajuma tavalise panoraamvõttena. Et esitada kinotekst kangelase vaatepunkti realisatsioonina, on tarvis tema subjektiivsest ruumilisest vaatekohast filmitud kaadrid anda vaheldumisi
Oli kriitiline vene õigeusukiriku institutsiooni suhtes. Perekondlikud suhted olid segased, naisega oli palju erimeelsusi ning kuigi osa lapsi teda toetas, siis oli ka neid, kes olid ema poolel. Lahkus kodust ning otsustas jagada oma saatust töötavate inimestega. 82-aastasena haigestus kopsupõletikku ning suri. Loomingutegevus algab 1852 aastal autobiograafilie triloogiaga, milles avaldub inimese kujunemine (,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga", ,,Noorus"). ,,Sevastoopoli jutustused", milles kirjeldab Krimmi sõjaelamusi, ilmuvad 1854-55. 50-ndate lõpus muutusid Tolstoi seisukohad kiiresti. Peamiselt paistavad vaadetes silma kaks seisukohta. Esiteks, Venemaa elu muutmisel on väga olline samm pärisorjuse kaotamine ja teiseks olukorra parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta mõtiskles ka tsiviliseeritud maailma üle, näiteks jutustuses ,,Mõisniku hommik". Pidas aristokraatlikku seisust rikutuks. ,,Sõda ja rahu" ilmub aastatel 1863-69
inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal Kaukaasias satuvad mõlemad vennad Tolstoid Sevastoopolisse, koht Krimmis. Ja Tolstoi on seal Sevastoopolis Vene-Türgi sõja aegu, 1854-1855. Siin tal siis valmis selline teos ,,Sevastoopoli jutustused." Sõda lõppes Venemaale kaotusega, see sõda, kus Nikolai I kahtlastel põhjustel suri, kuigi arvatakse, et sellepärast, et Venemaa kaotas oma olulise lõunasadama. Uus tsaar Aleksander II, kellest olu küllaltki palju Venemaale kasu ja tulu, aga venelased ise lõid ta maha. 50ndate aastate teine pool on Vene elus selline tõusuaeg. Uus tsaar teostab reforme, kohtureform, 1861 vabastas Venemaa pärisorjusest. Tolstoi elab Vene
Neil aastail tekkis tal kirjutamisvajadus. Pidas päevikut, sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta "Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli "Eilse päeva lugu" (Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö. Looming - zanriliselt kirjutab ta romaane. "Sõda ja rahu," "Anna Kareenina," "Ülestõusmine." Ta on kirjutanud autabiograafilise triloogia: "Lapsepõlv," "Poisiiga," "Noorus." On veel kirjutanud "Sevastoopoli" jutustused. Näidendeid: "Elav laip". Ta on veel loonud ka oma kooli heaks "Aabitsa" "Sõda ja rahu" 1863-1869 Vaatluse all aastad 1805 - 1820.Keskmes on 1812 isamaa. Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. "Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia - On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks. Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele
Lõplikult lahkus kodust 1910 a okts. Otsustas jagada oma saatust töötavate inimestega. Oli juba 82ne. Kaugele ei jõudnudki ühte Astapovo jaama, oli juba haigestunud kopsupõletikku. Jaamaülem pani ta oma kabinetti. Uudis levis, kodused sõitsid kohale. Viimased sõnad olid: "Ma armastan tõde, ma armastan väga tõde". Tolstoi looming, teos: 1852 autobiograafilise triloogia esimene osa "Lapsepõlv", järgnesid "Poisiiga" ja "Noorus". In kujunemine. "Sevastoopoli jutustused" (3 tk) ilmuvad 185455. Neis kirjeldab oma Krimmi sõjaelamusi. Näitab vene lihtsõduri, ohvitseri käitumist. Arutleb vapruse üle, leiab, et lihtsõduri jaoks on vaprus julgus ja vägevad teod, ohvitseri jaoks tähendab vaprus vaid seda, et ta saab tärne juurde. "Sõda ja rahu" ilmub aastatel 186369. Kirjutamise materjali kogumise aeg oli pikk. Tahtis kirjeldada 1856ndat aastat. Peategelaseks endine dekabrist , kes pöördub Siberist tagasi
Ohvitserid (ise üks neist) aga pigem mängivad kangelast, uhkeldavad. Osalemine sõjas pigem uhkeldamine. Hirmu ei tohi välja näidata, pead olema tugev, muidu oled tühine. Suhtumine sõjasse eitav. Mõnevõrra muutub 1854, kui ise laseb saata end Sevastoopolisse. Tänapäeval nii Ukraina kui Venemaa laevastikud. Tollel ajal Vene-Türgi sõda. Alguses läks hästi, kui Prantsusmaa ja Inglismaa sekkusid, piirati vene väed ümber. Tolstoi sõdib tublilt, Sevastoopol vallutatakse. Triloogia „Sevastoopoli jutustused“ Teeb etteheiteid. Sõdurid on kui orjakari, kes peavad halbades tingimustes hakkama saama, sõdima. Ohvitserid peavad valle, käivad siidis, joovad šampust. Tolstoi väärtustab igapäevast kohusetäitmist. Tolstoi nägi ja väljendas rahulolematust Vene riigikorralduse osas. Tuli kaotada pärisorjus. Tuleks õigusi anda inimestele, tuleks ka kõlbeliselt harida ja kasvatada, muidu ei oska mõistlikult vabadust kasutada. Võttis eeskuju Lääne-Euroopast. Läks välisreisile
inimesele kõik lubatud. Ise oma ideid ellu ei rakendanud, kuid Smerdjakov võttis neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on Di meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik. Tolstoi looming, teos: 1852 autobiograafilise triloogia esimene osa "Lapsepõlv", järgnesid "Poisiiga" ja "Noorus". In kujunemine. "Sevastoopoli jutustused" (3 tk) ilmuvad 185455. Neis kirjeldab oma Krimmi sõjaelamusi. Näitab vene lihtsõduri, ohvitseri käitumist. Arutleb vapruse üle, leiab, et lihtsõduri jaoks on vaprus julgus ja vägevad teod, ohvitseri jaoks tähendab vaprus vaid seda, et ta saab tärne juurde. "Sõda ja rahu" ilmub aastatel 186369. Kirjutamise materjali kogumise aeg oli pikk. Tahtis kirjeldada 1856ndat aastat. Peategelaseks endine dekabrist , kes pöördub Siberist tagasi
Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati. Saksa kolonisatsioon kujunes Ungaris Doonau ja Balatoni vahelisel alal, Serbia põhjaosas (Vojevodina), tänapäeva Rumeenia lääne- ja põhjaosas (Banat, Transilvaania) ning Lääne-Ukrainas (Galiitsia, Bukoviina). Musta mere põhjaranniku stepialad koloniseerisid venelased. Katariina II lähikondlase vürst Grigori Potjomkini eestvõttel asutati Sevastoopoli ja Odessa sadamalinnad. 1787. aastal toimunud Katariina II, Austria keisri Joseph II ja Poola kuninga August IV ühise ringsõiduga Venemaa uutes valdustes seonduvad nn. Potjomkini külad kolonistide õitsvat elu kujutavad dekoratsioonid. 6. PRANTSUSMAA Prantsusmaa oli varauusaja Euroopa kõige väljapaistvamaks monarhiaks. Juba Philippe Ilusast peale kandsid end ,,kiriku vanimaks tütreks" pidava Prantsusmaa kuningad tiitlit Rex christianissimus kõigekristlikum kuningas. 16
· Kirjutas peamiselt jutustusi, romaane. · Tegelased teostes rikkad, aadelkonnast. · ,,Ainus koht ausale inimesele Venemaal on vangla" LOOMING · zanriliselt kirjutab ta romaane. "Sõda ja rahu,"(1863-1869) "Anna Kareenina," (1878)- psühholoogiline armastusromaan, "Ülestõusmine." (1899) · Ta on kirjutanud autobiograafilise triloogia: 1852-1857 jutustused "Lapsepõlv," "Poisiiga," "Noorus." · On veel kirjutanud "Sevastoopoli" jutustused. · Näidendeid: draama "Elav laip". · Ta on veel loonud ka oma kooli heaks "Aabitsa" "Sõda ja rahu" 1863-1869 Vaatluse all aastad 1805 - 1820.Keskmes on 1812 isamaa. Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. "Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia - On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks. Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga
Vinci ettepanekut on kunagi kuulda võetud. 17. sajandil arenes keemiarelv Euroopas sõdade vältel. Paljudel juhtudel täideti kahurikuul erinevate mürgist suitsu tekitavate segudega, et lisaks kahurikuuli purustusjõule sureks vaenlase sõdureid ka mürgistuse või lämbumise teel. Briti keemik Lyon Playfair tegi 1854. aastal ettepaneku kasutada kakodüültsüaniidiga täidetud mürske Krimmi sõjas lahingus Sevastoopoli all Vene laevastiku vastu. Ettepanekut toetas nii Briti mere- väe ülem admiral Thomas Cochrane kui ka peaminister lord Palmerston, kuid Briti relvastusosakond lükkas ettepaneku tagasi kui halva lahinguta- va ning pidas seda niisama põlastusväärseks kui vaenlase kaevude mür- gitamist. Ameerika kodusõjas soovitas New Yorgi kooliõpetaja John Doughty kasutada vedela klooriga täidetud 254 mm kahurimürske, millest oleks
ennekõike sõjavangidest. Volhovi soodes ja metsades hävitati II löögiarmee. Vjazma piirkonnas tabas sama saatus NL poole 33.armeed, mis oli esialgu saksa kaitsest läbi murdnud, siis sisse piiratud, saadeti appi küll ratsaväekorpus ja õhudessantkorpus, see ei päästnud, terve armee koos lisakorpustega Vjazma all purustati. Õnnestus teostada ka meredessant Krimmi poolsaarele, laevadega paisati koguni 4 armeed, valmistuti ründama Sevastoopoli all tegutsevaid sakslasi, mais 1942 paiskasid sakslased kõik 4 armeed merre, anti end massiliselt vangi. Krimmi operatsioonis langeb vastutus paljuski ühe mehe õlule- Lev Mehlis, Punaarmee pol valitsuse ülem, oli Stalini käsul saadetud Krimmi, et asjadel pol pilk peal hoida, sattus ülesandest liigsesse vaimustusse, ülehindas omaenese sõjalist geeniust, võttis vägede juhtimise kindralitelt üle, kogu Krimmi lüüasaamine oli tema süü
annaabi.ee 
