Albeedo e tagasipeegeldunud kiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe (R-kiirgusbil, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E-efektiivne kiirgus). Positiivne kiirgusbilanss täh, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab, siis maapind soojeneb. Osooniaugud- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappeg jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhoonegaasid- atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust, peamised on veeaur, CO2, CH4, N2O.
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas).
Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest. Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5...3 aastaselt
kogemuste vahetamine. (Linn ... 2015:7) ELANIKUD Üle Eestiliselt on linnastumine väga suurel osakaalul, kus väiksemast kohast elavad inimesed kolivad suurematsesse asulatesse. Narva-Jõesuus elab umbes 2500 inimest, kellest 23,8% on üle 64. aasta (Linn ... 2015:4). Kuid olenemata sellest on võimalik toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn ... 2015:19). KESKKOND Narva-Jõesuu on kuurortpiirkond, kus puhatakse sesoonselt Meresuu SPA-s ning nauditakse üldiselt kohalikku keskkonda (Linn ... 2015:5). Läbi erinevate tegevuste panustatakse maakorrashoiule. Tagades loodussõbralik keskkond ning edendades keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. Kõige juures ei unustada arendada puhke- ja haljastustegevusi, tagades linna rohealade heaolu. (Linn ... 2015:45- 46) KULTUUR Kohalikku ellu toob eripära Valge Saal, Narva-Jõesuu Koduloomuuseum, kohalik
Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul Koosluste häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus Tüükad ja jalalkuivanud puud Mitmes kõdunemisastmes lamapuit Vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised puud
Fülm front: võimsad sünksajupilved, paduvihm äike, temp langeb järsult, Troposfäär: atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna masiist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikubnähtused. Kiirgusbilanss:maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Albeedo: tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinale langenud kiirgussesse. Mussoon: ulatuslik õhuvoolide süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Passaat: pidevalt ekvaatori poole puhuv tuul Mereline kliima: Mandriline kliima:
Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja- Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge
b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 7. Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks 2.HÕIVE JA TÖÖTUS d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka 8. Töötuse allokatiivne (paigutuslik) kasu ilmneb põhiliselt selles, et a. Töötajaid koolitatakse ümber b. Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad c. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem d
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna-
Ondatra-Elupaigaks taimestikurikkad jõe-, järve-, tiigi- ja kraavikaldad, kus vesi põhjani ei külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. · Põdra ja hirve ökonissid Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Hirv eelistab lagendike ja rikka alusmetsaga segametsi. Nad on paikse eluviisiga. Väljaspool jooksuaega moodustavad emasloomad oma järglastega väikeseid salku. Aktiivne videvikus, sombuse ilmaga ka terve päev läbi. Territooriumi märgistavad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides.
Coriolisi jõud ehk intertsjõud tekib Maa pöörlemisel. Tuulenihe tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel vastupidi).Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Peamised õhumassid maakeral arktiline õhk: külm ja kuiv, parasvöötme mereline õhk: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe parasvöötme kontinentaalne õhk: kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, ilm valdavalt selge, troopiline mereline õhk: soe ja niiske, troopiline
Bioloogiline murenemine on oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. Aluspinna albeedo Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Suve ja talvemussoon Mussoon kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Nt LõunaAasias: suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. Külm ja soe front Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Tekitajateks on freoonid ,mis lenduvad külmutuskappide ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Osooniaukude tekkimised, maale jõuab liiga suur hulk UV kiirgust. Happesademed- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekiva atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks.See omakorda muudab
e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks: a. töötuse loomulikku määra b. vabatahtlikku töötust c. siirdetöötust d
a). Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikihi hõrenemine avastati 1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades (Jürgens i.a). Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti (Parts i.a). Hõrenemist põhjustavad fluori, kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse külmutusseadmetes; konditsioneerides; vahutekitajatena nt vahtfenoplasti, polüuretaani jne
keemilist reaktsiooni järjust muuta. Puhverdusvõime on suurem huumuse ja savirikastel muldadel. Mulla horisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tihenduse ja struktuuriga mullakiht. Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega.mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik-
liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte(paremale) ja passaatide(vasakule, keskel) kujunemine, gradient-(suunatud kõrgema rõhuga alt madalama rõhuga ala suunas), Coriolisi(tuule suuna mõjutav jõud on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud e.) ja hõõrdejõu(kuni 1 km kõrguses ühukihis mõjuyab tuule liikumist) mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule(kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süst., mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest)). 6. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. TEMP ALUSEL- ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL- merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale.
• Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel. Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme. Sudu - on happeline pilv, mis ohustab inimeste tervist ja vähendab nähtavust. Atmosfäär • Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär • Leidub kõigis Maa sfäärides • Ulatus 1000 – 1200 km • Väga liikuv keskkond • Gaasiline, hõre keskkond • Kihiline ehitus Õhk on gaaside segu, millest 78% on lämmastik, 21% hapnik ning teised gaasid 1% (nt. argoon ja süsihappegaas)
Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist asub stratosfääris. *Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvalt lühilainelist ultraviolettkiirgust. Tõkestab UV-B kiirguse jõudmist maapinnale. *Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. *Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. 5. Virmalised. Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? *Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev nähtus. Põhjustab seda Päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrkeid Maa atmosfääri osakestega. *Esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? Temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades – õhk jahtub, muutub tihedamaks, raskemaks ning hakkab tagasi alla laskuma. 7
(Arengufond, 2014) 2 Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2014 ja detsember 2014 (protsenti) Tegevusala 2014. aasta muutus võrreldes muutus võrreldes muutus võrreldes eelmise võrreldes eelmise kuuga eelmise aasta sama aasta sama kuuga 2013. sesoonselt kuuga korrigeerimata tööpäevade arvuga aastaga korrigeeritud andmetel korrigeeritud andmetel andmetel KOKKU 2,0 -1,2 10,4 7,7 Energeetika -5,9 -3,1 17,9 16,1
ametiühingud nõustuvad madala miinimumpalgaga Question 9 Möödunud kevadel gümnaasiumi lõpetanud Mart otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi Complete asuda tööle lihttöölisena. Võime teda lugeda Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: sesoonselt töötuks struktuurselt töötute hulka vabatahtlikult töötuks tsükliliselt töötuks soovimatu töötuse esindajaks Question 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Complete Select one or more: Mark 0.3 out of 1.0 kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline
pöörlemisel tekkiv inertsjõud e.) ja hõõrdejõu( kuni 1 km kõrguses ühukihis mõjuyab tuule liikumist ) mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule( kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süst., mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest )). 6. Õhumassid, nende jaotus t°i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. TEMP ALUSEL ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL merelised(suur niiskus,
annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral anna maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahutab. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kui valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. Teadlased tegid kindlaks, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Peale freoonide õhkupaiskamise vähendamist on vähenenud ka osooniaugud. Kasvuhooneefekt Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus.
Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja hõõrdejõud, mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune
............................................................................................6 1 Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi
jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkerast vasakule. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhtteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Mussoon kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused(temp. niiskus) Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Arktiline õhk külm ja kuiv. Parasvöötmeline mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe ja jahe.
Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Suuri soojuse ja niiskuse hulki kantakse ühest piirkonnast teise. Ühurõhk maakeral : ekvaatoril ja 60. Laiuskraadil madal, 30. Laiuskraadil ja polaaraladel kõrge Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Troopikas puhuvad üldiselt idakaaretuuled. Mussoonid -ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral muutub tuule suund sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Eestit mõjutavad maksimumid ja miinimumid: Islandi miinimum- pehme ja sajune talv Assoori maksimum palavad ja päikesepaistelised ilmad suvel Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Õhumass tohutu suur õhu hulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Jaguneb : · Arktiline ja antarktiline külm ja kuiv
omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht, mille paksus looduses on ~5 km (kokkusurutult 3-7 mm), kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest, mis võiks hävitada kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel
veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt ning planktoni asustatavates elupaikades ei saa kunagi tekkida tasakaal, kus üks liik on pikemat aega ainueelises. (9) 6 6.Planktoni levik Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi, tiike kui ka lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest. Teine oluline tegur, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne primaarproduktsioon siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu nitraatide, fosfaatide ning silikaatide hulk on seal limiteeritud. (1) Planktoni levik. (10) Sinine: väike planktoni tase
Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel · stratosfäär, 20-50 km kõrgusel · neelab uv-kiirgust · kõigub sesoonselt · osooniaugud- s. t osoonikiht · hõrenemist Freoonid põhjustavad osooniauke. Metaan · CH4 · Kasvuhoonegaas, neelab maa soojuskiirgust · Osakaal suureneb: 1) lagunemisprotsessid märgaladel 2) jäätmete lagunemine prügimägedel 3) loomakasvatusmahtude kasv 4) riisikasvatuse laienemine Veeaur · aurumine aluspinnalt · eraldub atmosfääri vulkaanipurskel, kuumaveeallikatest
lõunapoolekeral vasakule. 25. Miks kasvab tuule kiirus kõrguse kasvades? Tuule tugevust mõjutab ka hõõrdejõud. Kõrguse suurenemisel hõõrdumine väheneb, mistõttu kasvab ka tuule kiirus. 26. Iseloomusta globaalset õhuringlust(skeem). 27. Mida kujutavad endast mussoonid ja millises piirkonnas nad eelkõige esinevad?* Mussoonid kujutavad endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad esinevad eelkõige Aasia lõuna-ja idaosas. 28. Selgita joonise abil tsükloni ehk madalrõhkkonna olemust. Millist ilma tsüklon toob?* Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ning kaasnevad sademed. Talvel: lumesadu, sula; suvel: pilves, sademed, jahe. 29. Mille poolest erinevad üksteisest troopiline tsüklon, taifuun, tornaado, tromb, tuulispask ja vesipüks?
Piimajõudlus on kõige suurem peale uttede võõrutamist. Paljudes maades kasvatatakse lambaid piima pärast,millest valmistatakse juustu ja jogurtit, kohupiima.Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus,elastsus,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu.Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos
sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. 4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. 5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul. 6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades väheneb ka õhurõhk. Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 100mm. 7
Brasiilia asub Lõuna- Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Brasiilia naaberriigid on Uruguai, Argentiina, Paraguai, Boliivia, Peruu, Kolumbia, Venetsueela, Guajaana, Suriname ja Prantsuse Guajaana. Brasiilia asub Atlandi ookeani ääres. 3 Looduslikud tingimused Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse ja kuute lootusvööndisse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima ning savann, vihmamets, sesoonselt niiske mets, kõrgusvööndilisus ja rohtla. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venetsueela piiril asuv 3014 meetri kõrgune Neblina mägi. Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Arengutase 2010.aastal kuulus
umbes 10% korallriffidest ning veel ligi 30% on paari lähema aastakümne jooksul hävimisohus. Veelgi enam, märksa suuremad rifialad on laastatud kalade ja teiste mereandide ülemäärse püügiga, reostusega ning võõrliikide sissetoomisega. Lisaks sellele surid korallid suurtel rifialadel aastatel 1998 ja 2000-2001, mil ookeanide pindmise veekihi temperatuur tõusis pikaks ajaks liiga kõrgele. Korallrifid on kliima soojenemise suhtes erakordselt tundlikud. Kõrbestumine. Paljud sesoonselt kuivas kliimas paiknevad kooslused on imimtegevuse tulemusena tugevalt kahjustunud, minetanud oma produktiivsuse ja muutunud inimtekkelisteks kõrbeteks. Seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. Kaua on vaieldud ~5~ kõrbestmise põhjuste üle, sest kõigi maakera kõrbete teket ei saa seletada kliimateguritega. kuigi kõrbestumise põhjuste kohta on vähe andmeid, arvatakse, et umbes kuuendik kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel
süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja hõõrdejõud, mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Läänetuuled põhja- ja lõunapoolkeral 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva jooksul. Föön on kindlatel tingimustel kujunenud mägedes väga kuiv ja soe tuul. Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madal- rõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapk päripäeva
süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest - liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema
süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest - liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema
Peamine pilvemass liigub sooja frondi ees ning pilved on tavaliselt kihilised ja toovad kaasa laussademeid. Mõnikord tekib soojal frondil äike, kuid see on kas nõrk või tugev. Külm= Eraldab suhteliselt jahedamat õhku soojemast. Tavaliselt liigub külm front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaas atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Kasvuhooneefekt kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri
Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süsteem, kus tuul muutub sesoonselt vastupidiseks Front - kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Tsüklon - madalrõhkkond Antitsüklon - kõrgrõhkkond Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis ja see takistab õhu edasise tõusmise. 2.VÕRDLE Peamised õhumassid maakeral
ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. · Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid . · Seega üldiselt domineerivad troopikas idakaartetuuled. · Sellise lihtsa tsirkulatsiooniskeemi muudavad keerulisemaks mussoonid - ulatuslikud õhuvoolude süsteemid, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. · Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvel, kui päike paistab seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu - suvemussoon Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood talvemussoon.
Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgrõhkkond Äike- on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus Sudu- tahmunud udu (inimese tervisele kahjulik ollus) Happevihm- Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha
5. kirjelda ja põhjenda õhutemperatuuri ööpäevast käiku parasvööndis. 6. millised on temperatuuri aperioodilised muutused? Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel. Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned?
Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna siis polaaröö, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Iseloomustada (min ja max vaartuste alusel) jaanuari keskmiste ohutemperatuuride jaotust maakeral-venemaa idaosas temperatuuri suurim neg vaartus -50kraadi ja
Filee tootmine on töömahukas ja kallis. Külmutatud karpkalale praegu Eestis turgu ei ole. Toore töötlemata karpkala eksport Lääne-Euroopasse pole perspektiivne Kesk-Euroopa (Tsehhi, Poola, Ungari, Leedu) soodsamas kliimas kasvatatud toodangu odavuse ja toore kala transportimiseks liiga kauge vahemaa tõttu. Loode-Venemaal on nõudlus karpkala järele olemas, kuid eksporti Eestist piiravad mitmesugused poliitilised ja majanduslikud takistused. Eestis jääb karpkala sesoonselt müüdavaks nisitooteks. Seda tingib ka harilikult septembri ja veebruari vahele jääv turustamisperiood. Karpkalatoodangule saab lisaväärtust anda seda töödeldes või elusana kalaturismiettevõtetele müües. Töötlemine fileeks, kuum- ja külmsuitsukalaks suurendaks turu mahtu eksklusiivsete toodete osas ja võimaldaks väikest eksporti, kuid see võimalus on uurimata ja vajab sissetöötamist reklaami abil. Kindlasti on
Suuremad investeerijad olid energia-, veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ainsana suurenesid investeeringud maasse (2%). Teised investeeringud vähenesid. II kvartalis tegutses Eestis ligi 50 000 ettevõtet 408 000 hõivatuga. Ettevõtlussektori müügitulu, tõõjõukulud ja kogukasum, I kvartal 2002 II kvartal 2009(2005. aasta kvartalite keskmine = 100) Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenes 2009. aasta II kvartalis ettevõtete müügitulu võrreldes I kvartaliga 8%. Alates 2008. aasta I kvartalist on ettevõtete müügitulu võrreldes eelmise kvartaliga järjest vähenenud. Kui eelmise aasta esimesel poolel püsis langus 13% piires, siis alates eelmise aasta III kvartalist ulatub langus juba 78%-ni. 6 KOKKUVÕTE
PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu
astma), Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine, Lehtpuude lehed kuivavad varem, puude oksad kuivavad, Happevihmad mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid, Soodustavad keemilist murenemist, Karstiprotsessid intensiivistuvad, Suureneb toitainete väljauhtumine mullast e leetumine, Soodustavad korrosiooni. Osooniaugud – Teke- on piirkonnad strato-sfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme. Mõju - Kaasneb päikesepõletus, sagenevad nahahaigused (ekseemid, nahavähk), nahk vananeb enneaegselt, Kahjustuvad silmad, Nõrgeneb organismi immuunsüsteem Sudu- Suits + udu = sudu
soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa keemia tööstusesse ja ka kodudes tarbitakse seda. Samuti kasutatakse ka gaasi üha rohkem kütusena. 1. Kildagaasi tootmine Energiahinna tõus viib tihti uute tehnoloogiate arenguni ning rakendamiseni. Kui 2005-2008 aastal tõusid fosiilkütuste hinnad siis võeti see gaas kasutusele. Eriti märgataval suurenes selle tootmine USAs millest sai suurim maagaasi tootja maailmas. Erinevalt maagaasist on kildagaasi võimalik toota sesoonselt, just nii palju kui on nõudlust. Kildagaasi puuruimine on väga veehmahukas ja kui ei järgita keskkonnanõudeid kaasneb sellega ka suur põhjavee reostus. Erinevad energia tootmis võimalused 1. Kivisüsi - arengumaade võimalus Tahked kütused on kivisüsi,pruunsüsi,põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on aga ainus millega kaubeldakse maailmaturul. Üle kasutatakse kivisöest elektri ja soojuse toormiseks, ülejäänu tarbitakse keemiatööstustes toorainena
annaabi.ee 
