Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks
täiustamine. USA kulutused kosmoseprogrammi välja töötamisele 1970 aastatel alanud USA majanduskriis oli suureks tagasilöögiks. USA sisepoliitika Tõsine vastane tol ajal NSV Liit Suurem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale 19601970 a. Võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitika Riigipeaks oli endiselt president Seadusandlik võim kuulus Kongressile,mis koosnes kahest kojastEsindajate Kojast ning Senatist. Demokraatia raskused ja saavutused Üks suurimaid probleeme oli mustanahaliste diskrimineerimine Piirati nende valimisõgusi Rajati eraldi koolid mustanahalistele Murrang nende vastu toimus 1960 a. Töötati välja seadus,mis parandasid mustanahaliste elu USA 1980.aastail Uus president Ronald Reagan Presidendi uus majanduskava:ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine,maksude alandamine.
• 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM • 1863 POOLA ÜLESTÕUSU VASTASED SEISUKOHAD • 1863-1868 SENATI LIIGE • KEISER KINNITAS KEELEREFORMI • SAAVUTAS SOOME PARLAMENDI KOKKUKUTSUMISE • 1865 SOOME MARGA • 1868 AMETI MAHA PANEMINE JA SENATIST LAHKUMINE • KOGU ÜLEJÄÄNUD ELU JOOKSUL JÄTKAS SNELLMAN POLIITIKAS OSALEMST • TA KUULUS PARLAMENDI AADLIKE KOTTA • SURI SNELLMAN 4. JUULIL 1881 AASTAL, MAETUD HELSINGI HIETANIEMI KALMISTULE TÄNAN KUULAMAST!
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. ... Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Rahva arv on: 18 620 000, 2008. aasta statistika põhjal. Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on põhjaosas asuv mägi Maromokotro, see on 2886 m. kõrge. Elusloodus sai seal areneda vabalt 90 miljonit aastat ülejäänud maailmast isoleerituna. Saarel on palju haruldasi ja seal samas välja arenenud taimestikku Loomadest
aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958. 1964. aastal ründasid Konservatiivse partei relvaüksused Marquetaliat 1970-tel aastatel sekkus kodusõtta Kolumbia maffi a Sõda lõppes 26. september 2016 VALITSUS JA POLIITIKA Columbia oli (on ka praegu) vabariik, seadusandlik võim kuulus Senatist ja Esindajate kojast koosnevale Rahvuskongressile. Täidesaatev võim kuulus presidendile. Columbia oli küll väliselt vabariik, kuid seal valitses autoritaarne diktatuur. Pärast sõda oli Columbia president Mariano Ospina Pérez ning paar aastat hiljem Laureano Gómez Castro 1980 aastal hakkas suurenema illegaalsete uimastite kasutamine ja ringlus. Columbia tuntuim narkoparun Pablo
ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asuvad Itaalia suurimad järved. Itaalias on 20 maakonda, mis Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on omakorda jagunevad 110 Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat provintsiks ja 8101 vallaks
Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririik-roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik, sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi sellele lõpu ja kehtestas ainuvõimu. Riigijuhtimine koondus valitsejate kätte, senatist sai valitseja nõuandja ja viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid-roomlased ei surunud rahvastele ühesuguseid alitusmistingimusi peale vaid tehid igaühega eraldi kokkuleppe, et vältida võidetud rahvaste ülestõusu. Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse
elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik. Riigi korraldus. Prantsusmaa pealinn on Pariis ja riigikeel on prantsuse keel. Rahaühik on euro (enne 1999. Aastat Prantsuse frank). Riigihümn on marseljees. Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. Riigi president, kes valitakse iga 5 aasta tagant, on Nicolas Sarkozy. Parlament koosneb Rahvuskogust , mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. Loodus Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m). Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu. Maa põhjaosa on jahe ja niiske
n Mitte kellelegi ei või öelda, Muusika ja tants Põhiliselt kuulatakse Ameerikas jazzi, räppi, rokki ja poppmuusikat Tantsudest on populaarsemad rütmikad tantsud, mida saab tantsida partneriga Valitsus Ameerika on liitvabariik President on nii riigipea, kui valitsusjuht, kes valitakse neljaks aastaks Parlament ehk Kongress koosneb 435 kohalisest Esindajatekojast ja 100 kohalisest Senatist Religioon Kuigi riik ja kirik on alati olnud lahutatud, kuulub umbes kolmveerand USA kodanikke ühte või teise kogudusse Põhiline usk on kristlus, 2% tunnistavad judaismi ning teine sama palju islamit Tervitamine Kaugus üksteisest umbes 60 cm Tavatervituseks naeratus, millega kaasneb enamasti peanoogutus Kätt surutakse ärikohtumisel Emmata on kombeks headel sõpradel ja pereliikmetel
väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Vabariik loodi 2.juunil 1946 korraldatud referendumiga. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus & Religioon Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks . 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliitlasteks Itaalia moslemite kogukond on 2,1%elanikkonnast. Majandus Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP ( Sisemajanduse Kogutoodang ). 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus
6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8. Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi lääne- ja idaprovintside vahel? (3 näidet kummalgi) Lääneprovints Idaprovints Räägiti ladina keelt Räägiti peamiselt kreeka keelt Vähe ja madalalt arenenud linnad Jõukad ja kõrge kultuuriga linnad
ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu, mis koosneb 460kohalisest Seimist ja 100kohalisest Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood
Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse Riigikord ● Itaalia on ● Valitsust juhivad parlamentaarne peaminister ja tema vabariik kabinet, mis on ● Itaalia Vabariik loodi 2. valitud parlamendi juunis 1946 322-liikmelisest senatist ning suurema ● Presidendi valib mõjujõuga 630- seitsmeks aastaks liikmelisest parlamendisaadikutest saadikutekojast viieks ja maakondade aastaks esindajatest koosnev valijatekogu Majandus ● Itaalia majanduse ● Itaalia peamised
koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim
Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani Etna ja Vesuuv. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis kuulutati välja 2. juunil 1946 korraldatud reformiga. Põhiseadus Itaalias kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks
ROOMA RIIK LK 150-157, 164-169 1. Mille poolest erines riigivalitsemine Rooma varases keisririigis võrreldes vabariigi ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest.
kõneks ja kutsuda virgatsit (erikäskjalga ) Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate
(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati kriminaalseid võtteid. Ameeriklaste hirm kommunismi üle viis selle vastu võitlemiseni nii väljaspool kui ka riigis sees. 1940 algas USA-s vasakpoolsete vast suunatud rünnak. Mõne ajapärast leiti et selline poliitika ohustab riiki ja vasakpoolsete tagakiusamine lõpetati. Suureks probleemiks on siiani mustanahaliste olukord. Neegrite õiguste piiramine ja ahistamine jätkus ka peale teist maailmasõda eriti
kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais
ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem · Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud
Igal osariigil oli oma konstitutsioon, mis erinesid teineteisest suurelt Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja uue riigi konstitutsioon Vaieldi föderaalvõimu ja demokraatia vahel, ning kas kõik osariigid peaksid olema võrdselt esindatud või peaks arvestama ka rahvaarvu USA muutus riikide liidust liitriigiks Võeti kasutusele võimude lahususe teooria Seadusandliku võimu arganiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist Täidesaatva võimu peaks sai neljaks aastaks valitud president Kohtuvõimu kõrgeim organ oli Ülemkohus Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi maa põliselanikele indiaanlastele ega neegerorjadele
Selline korraldus ei sobinud aga impeeriumile. Kujunes olukord, kus paljud riigikodanikud ei saanud kordagi elus riigi asjades kaasa rääkida. Tekkis probleem riigi kaitsmisega: Rooma elanikkond vaesus järjest rohkem tuli juurde proletariaate, kes ei pidanud sõjaväkke ilmuma. Rikkad aristokraadid ei soovinud aga surma minna. Sõjaväkke hakati värbama palgasõdureid. Palgasõdurid ei sõltunud enam senatist vaid väepealikust, kes ei soovinud enam senatile alluda. Nii algasid kodusõjad väepealike vahel. 60 aastal sõlmisid nad senati vastase liidu ehk triumbiraadi kuhu kuulusid : Grassus, Pompeius, Caesar. 9. Milline erinevus oli riigikorralduses keisririigi perioodil võrreldes vabariigi-ajaga Senat pidas korrapäraseid istungeid, endiselt valiti magistraate, algul käis koos ka
Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond suurenes, seda vähem jäi neile eesõigusi ning kui varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõikidele vabadele meestele, kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusel polnud enam tähtsust. 4) Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis
mussoonid (püsivad ja suure ulatusega tuuled) saarele palju sademeid. Talunikud peavad ka kariloomi ja püüavad kala. Riis on malagasside põhitoit, kohv ja vanill aga müüakse teistesse maadesse. Neid nimetatakse müügikultuurideks. Riigikord Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigis kehtib 1992. aasta põhiseadus, mis võeti vastu 12. augustil 1992 ning mida on muudetud septembris 1995, märtsis 1998 ja aprillis 2007. Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Rahaühik Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary, kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu. 4 Esiajalugu Malagassi mütoloogia järgi elas Madagaskari saarel alguses heledanahaline kääbusterahvas vazimbad. Mõned malagassid usuvad, et need algelanikud elasid sügaval metsas
õigused. Vabariigi allakäik: roomas puhkesid kodusõjad, senat ei suutnud väepealikke ohjeldada ning kaotas autoriteedi, oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr oma vastased, kehtestas ainuvõimu, võttis nimeks Augustus,Roomast sai keisririik. Muutuses valitsemises keisrivõimu ajal: pealtnäha oli sama, kuid varsti loobuti rahvakoosolekutest, riigi tegelik juhtimine koondus valitseja kätte, kellel oli korraga mitu ametit; senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid viisid ellu keisri otsuseid, senaatroite arv suurenes. Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine)
Sellega tegid algust Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Selle alusel hakkas välja kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 3. Ameerika Ühendriigid : kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes kahest kojast- Esindajate Kojast ja Senatist. Vabariiklik partei ja demokraatlik partei. millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid Hirm kommunismi ees viis selleni, et kiusati teisitimõtlejaid taga, peagi see lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. Piirati neegrite valimisõigusi, mustad ei tohtinud õppida valgete koolis, ei tohtinud istuda valgete kohtade peal jne
Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja. Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. 7. Millised erinevused olid keisririigi lääne- ja ida provintside vahel? Idaprovintsis olid kõrge kultuuriga rikkad linnad kus eksporditi luksuskaupa ja käsitöötooteid. Idaprovintsides kõneldi peamiselt kreeka keelt.
Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõjaväge, c) 1
Hiljem senaatorite arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Keisririik (30 eKr 476 pKr) Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nim keisriks. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 3. Ühiskond iseseisvalt Seisused: o Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. o Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud.
Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Majandus Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.
Märts 1861, rahaühik euro, riigihümn Fratelli d'Italia, usund on katoliiklus. Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Looduslikud tingimused Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.
väliskaubanduse, raha- ja postiteenistuse korraldamine ja nende ülalpidamiseks vajalik maksustamine. Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G. Washington. Viidi ellu Montesquieu võimude lahususe printsiip. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosnes Saadikutekojast (valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast. Senat peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja riikidevahelised lepped. Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata
4 Riik Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond
õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad. · Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma.
õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad. · Riik oli kasvanud nii suureks, et oli liiga palju kodanikke, kõik ei saanud osa võtta valitsemisest · Talupojad laostusid läksid linna ja muutusid proletaariteks, rahvakoosolek koosnes enamasti proletaaridest, kes ei olnud aga võimelised oma kodanikukohustust täitma.
uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh)
Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6
5. Vabariiklik kord patriitisid ja plebeid. Plebeide võitlus võrdsete õiguste eest. Hakati valima rahvatribuune, keelati võlaorjus, jagati maatükke, lõpuks kaotati P ja P seisusevahe. 6. Vabariigi languse põhjused talupoegade laostumine, Gracchuste reformide nurjumine, tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid. Palgaarmee kujunemine. 7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp. 9
Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009
Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9
Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik. 5.2 Valitsemine Keisririigi ajal: Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud.
* 1970. aastatel alanud majanduskriis oli USA-le tugev tagasilöök. * Järgmise aastakümne algul toimus taas pööre konservatiivse ehk parempoolse majanduspoliitika poole. SISEPOLIITILINE VÕIMUVÕITLUS: * Teine maailmasõda ei toonud USA sisepoliitilisse ellu suuri muutusi. * Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile: koosnes kahest kojast - Esindajate Kojast ning Senatist. * Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus. DEMOKRAATIA RASKUSED JA SAAVUTUSED * Ameeriklased üritasid kommunismi levikut piirata nii riigisiseselt kui väliselt. * 1940. aastate lõpul algas USA-s vasakpoolsete vastu suunatud rünnak, mis piiras ka demokraatlike vabadusi. * Kui avastati, et selline käitumine võib ohustada riiki, lõpetati teisitimõtlejate tagakiusamine. * Suureks probleemiks peeti USA-s mustanahaliste olukorda.
Teemad: Ameerika ühendriikide välis- ja sisepoliitika 1950.-1960. aastatel - Välispoliitika- Peamiseks muret tekitavaks vastaseks oli NSV liit. Kuigi NSV liidu majanduslik olukord oli tunduvalt halvem kui USA-l suutis NSV liit toota piisavalt relvi et ähvardada USA julgeolekut. Sisepoliitika- USA sisepoliitilises elus polnd midagi erilist muutunud. Riigipeaks oli ikka president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosenes kahest kojast-Esindajate Kojast ja Senatist. Jätkus ka pareide võitlus- Demokraatliku ja Vabariikliku. Vietnami sõda - USA abistas neid riike kus oli kommunistliku riigipöörde oht. USA toetas ka kommunismivastast liikumist NSV liidusja teistes idabloki maades. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.USA aitas Lõuna-Vietnamlasi tuues oma üksusi nende aladele, pommitades Põhja- Vietname ning tuues sõjamoona
1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras). Seaduseelnõu algatas I konsul, saatis selle eelnõu Riiginõukogusse, mis töötas välja projekti selle seaduse kohta. Omakorda saadeti see projekt Tribunaati, arutas projekti, saatis edasi Seadusandlikusse Korpusesse, kes hääletas, kas võtta vastu või mitte. Peale hääletamist saadeti projekt Senatisse, kes pidid selle kinnitama. Kinnitatud projekt anti tagasi I konsulile, kes kuulutas selle välja
sademetehulk: 1520 mm. Riik Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (vt Joonis 2) Abruzzo maakond Joonis 2. Itaalia maakonnad Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond
imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli Augustuse onu. Keisrile kuulus piiramatu võim, senati tähtsus kadus. Keiser oli jumalaseisuses. Senati osa riigivalitsemises Rooma kuningriigis: Senat valitses koos kuningaga Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli
aastat Prantsuse frank) Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790
13.) Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni .Deklaratsioon kuulutas kolmteist Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule ,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. 14.) Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Riigivõimu aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Neist esimene valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga, teises esindab iga osariiki kaks senaatorit .Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president ,kes on ühtlasi valitsuse juht. Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja erinevused nende vahel olid suured .Ühine organ oli kongress, kus igal osariigil oli üks hääl.
Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale): Kommunistlik Partei Rohelised Kodanike Liikumine Sotsialistlik Partei Radikaalsotsialistid Liberaalsed Demokraadid Ühendus Demokraatia Kaitseks Ühendus Vabariigi Kaitseks Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust ja Senatist. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. 7 GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga
annaabi.ee 
