Semantika Semantika uurib märgi tähendust. Mis see on? -> Miks see toimub? -> Mida see tähendab? -> Miks see seda tähendab? Sõna, mis tähendab paljusid asju, on "tähendus". Märk võib tähendada nii iseenaast kui ka mingit muud aspekti. Kunstiteoseks võib lugeda midagi, mille kunstnik lõi vaid kunsti tegemise eesmärgil, puhas esteetiline rahuldus. Kuigi tänapäevases mõistes on pigem kunstiteos asi, mis täidab kunstiteose eesmärki. Kivi viitab iseendale. Sõna "kivi" viitab kivile. M - O ja M - M meta-keel - "keel, mis on keele taga", keel, mille abil me kirjeldame keelt (loen hiina keele õpikut, mis on kirjutatud eesti keeles... siis on eesti keel hiina keele suhtes meta-keel. Teine näide on eesti keele grammatika eesti keeles) u-keel on universaalne keel, mille abil saame väljendada kõike süllogistika on järeldusõpetus. meil on kaks väidet, kas me oskame sellest midagi järeldada? Kai on inimene.(väike väide, räägib indiviidist) Inim...
...........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый......................................................................................................................6 3.2 Must/чeрный.....................................................................................................................6 3.3 Punane/красный.....................................................................................
saama. Kui ei saanud.. juu sisi ei kuulanud vms, aga mida tegelikult õp peab tegema et laps aru saaks. Peab olema kontakt, tähelepanu jne. Sisu arusaamine sõltub sellest, kui palju on mul arusaami selle kohta, mida räägitakse ja sellest, mida äeldakse. Sisu on oluline. Selleks, et kogu ütlust mõista ei piisa alati sisust. Peab jõudma selleni, milleks öeldi seda. Nii kuulaja kui rääkija peava dolema aktiivsed. Milleks ta seda ütles… siis jõuab semantikast pragmaatikani. Siis saab aru. “Mul jäi pliiats koju” niisama? Laenata? Muu? Muinasjuttudes tihti peidetud lugu, eemsärk, moraal. Sisu – mida öeldi, eesmärk . milleks öeldi, motiiv - miks öeldi. Tihti õp ei seleta v selgita miks on üht v teist asja vaja õppida kui õp suudab tuua seoseid igapäevaeluga, siis nii saab tõsta laste mot taste. Kõne tajumisek son foneenipesad, akustilised sigaalid, mis jõuavad ajju ja on seal hoiul kuni saame aru. Selleks peab olema hea mälu,
Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja fikseerib hinnapakkumise vastuse ning vastava seisundi, kas hinnapakkumine on vastu võetud, vajab täiendamist või on tagasi lükatud. Nimi: UC 6. Hinnapakkumise täiendamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja täiendab/muudab hinnapakkumist iseloomustavaid andmeid. 4 Infosüsteemi andmevaade Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist ning andmetabelite ja atribuutide semantikast. 6 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja seda kirjeldavatest lausenditest. Kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 2. Kontseptuaaldiagramm Ettevõtet ja selle infosüsteemi iseloomustavad lausendid on järgmised: Klient esitab objekti remontimise või paigaldamise vajaduse.
Täielikkuse teoreem; http://cs.ttu.ee/kursused/itv0010/various/lrttyld.html : ,,1930. aastal tõestas Gödel, et loogika baaskeel, Fregest lähtuv ja Russelli, Whiteheadi, Hilberti, Tarski, Gentzeni töödes kaasaegse kuju saanud esimest järku predikaatarvutus on täielik: iga tegelikult õige väide, mida saab predikaatarvutuses kirja panna, on predikaatarvutuse formaalsete reeglite abil tõestatav. Siinkohal toetub ``õigsuse'' mõiste Tarski, poolt rajatud teooriale semantikast ja mudelitest." Esmapilgul tundub teoreem täielikkusest olevat vastuolus järgmises lõigus vaadeldava teoreemiga formaalse aritmeetika mittetäielikkusest, kuid see vastuolu on ainult näiline: predikaatarvutuse keeles ei saa otseselt kirja panna matemaatilise induktsiooni printsiipi, mis n-ö loob ehk genereerib täisarvud koos kõigi nende omadustega. Kõike, mida üldse kirja panna saab, saab otseselt või kaudselt kirja
ka inimene, kes loob ise selle sisu, kõikidel on lubatud avaldada oma arvamust ja jagada oma mõtteid. 9 Kokkuvõte Semantiline võrk on tarkvaraline keskkond, mis võimaldab igal kasutajal veebiressursse kõige targemini kasutada. Semantilise veebi eesmärk on panna arvutid mõistma veebis leiduvat infot, nagu seda suudavad teha inimesed. Kui praegune Internet saab väga hästi aru lause ehitusest, siis semantiline veeb saab aru semantikast ehk lause tähendusest. Sellest oleks palju rohkem kasu, kui internet saaks aru, mida me otsime, kas inimest, sündmust, paika vms. Info leidmine muutub palju täpsemaks ja kiiremaks. Kuid samal ajal võib selline veeb kujutada endast suurt ohtu kasutajale, kes ei tea, kuidas veebis käituda ning millisel määral endast veebi jälg jätta, et see oleks mõistlik ja ohutu. Kui kaugele areng läheb, ei oska keegi öelda, sest juba on olemas ideed ka Web 4.0
Kirjeldus: arve maksmise tähtaja lähenemisel või ületamisel tuleb teavitada klienti. Protsessi käigus vaadatakse PAKKUMINE ja PAKKUMISE SEISUND andmeid ja selle teostuse tulemusena saab PAKKUMINE seisundi „Makstud“ koos seisundi kuupäevaga või "maskmistähtaeg on üle" koos päevade kogusega. 10 4Infosüsteemi andmevaade Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist ning andmetabelite ja atribuutide semantikast. 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja lausenditest. Kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 3. Kontseptuaaldiagramm Ettevõtet ja selle infosüsteemi iseloomustavad lausendid on järgmised: Klient esitab kaupadele pakkumise taotlus Klienditeenindaja hindab kliendi ajalugu/info Klienditeenindaja uurib kaupade olemasolu
strukturalismi joont, et tähendus ei kuulu keele valdkonda Keel on lihtsalt 1 formaalne süsteem, keele puhul oluline, et räägiksime grammatiliselt korrektselt Chomsky lõi ideaalselt absurdse lause, kus iga järgmine sõna on vastuolus eelmisega (Colorless green ideas sleep furiously) et kui pole elus, ei saa magada, kui pole värvi ei saa olla roheline jne Chomsky püüdis näidata, et semantika pole oluline, kuid seda luues lähtus semantikast (tähenduse elementidest) Märgiväline reaalsus, märkide reaalsus ja reaalsus märkides - eksistents - pre-eksistents - supereksistents (Umberto Eco: supereksistents) Verona rõdu. Rõdu "supereksistents". Väljast näeb Julia rõdu, mida näeb väljast.. mis sellega, ei saand aru. Aa see, et see pole päris rõdu?? Prolly Rõdu tekkis shakespeare'il kogemata, eelmisest etendusest jäi rõdudekoratsioon. Sama maja 20. Saj algul, rõdu polnud. Kuna saadi aru,
M - mälu faktor (Memory) R - mõtlemise faktor (Reasoning) Ülesanded P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas. võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine võime visualiseerida ruumilisi suhteid N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) Joy Paul Guilford (1897 -1988) Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY:
M - mälu faktor (Memory) R - mõtlemise faktor (Reasoning) Ülesanded P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas. võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine võime visualiseerida ruumilisi suhteid N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) Joy Paul Guilford (1897 -1988) Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY:
Käesoleva töö alusel pole varem eksamieeldust taodeldud. Sissejuhatus See töö koosneb üheksast eri osast. Esimene osa on autori deklaratsioon. Teine osa on "Sissejuhatus", annab ülevaate, millistest osadest see töö koosneb. Kolmas osa on ülesande püstitus, kus kirjeldan antud andmebaasi vajalikkust. Neljandas osas, milleks on analüüs, kirjeldab eesolevat andmebaasi. Töö viies osa on projekt, mis koosneb ERD mudelist ning olemite semantikast. Kuuendas osas asub kirjeldus, kus kirjeldan milliste programmidega antud andmebaas on koostatud. Seitsmes osa on kokkuvõte, kus võetakse kokku tegevus ja analüüsitakse töö kirjutamise erinevaid osasi, mis oli raske, mis kerge. Kaheksas osa on kasutatud kirjandus. Üheksandaks osas, milleks on lisa, sisaldab endas infosüsteemi tegemiseks vaja läinud skripte ja muid kirjeldusi. Ülesandepüstitus Antud töö eesmärgiks on teha infosüsteem kõnekeskuse jaoks
Kognitiivse lingvistika saab jagada kaheks suureks haruks: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Evens jt väidavad, et kognitiivne semantika uurib suhet kogemuse ja semantiliste struktuuride vahel, mis on meie keelde peidetud. Selle haru jaoks on keel see, mille läbi saab uurida kognitiivseid fenomene ehk siis seda kuidas teadmised on esitatud ja kuidas tähendused on moodustatud. Järelikult huvitub see ka inimmõistuse modeleerimisest sama palju kui lingvistilisest semantikast. (Evens jt 2007: 5) Evens jt järgi on kognitiivne grammatika huvitatud keelesüsteemide modeleerimisest ja seetõttu pöörab vähem tähelepanu mõistusel. Kuid tähendus on väga oluline ka kognitiivse grammatika jaoks, nii et oma uurimust alustab ta sellest, millega kognitiivne semantika lõpetab. Kuigi neid kahte uuritakse vahel eraldi on nad siiski tihedalt seotud. (Evens jt 2007: 5-6 ) 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted Kognitiivne semantika ei ole ühtne liikumine
Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikuft (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. VastuvõtmseL võtab iga kiht temale määratud päise maha.
emotsionaalset mõju enesele keskelt läbi iga kahe tunni tagant, siis kui nad on ärkvel. 5. Muusika kui keel. Heli põhitunnused tugevus, vältus, kõrgus ja tämber ning nende erinev kasutamine keeles ja muusikas. Tämbri- e spektraalsete erinevuste esmasus kõnes ning kõrgus- ja vältuserinevuste esmasus muusikas. Fonoloogia, süntaks ja semantika kui keelekirjelduse põhikomponendid. Fonoloogiast, süntaksist ja semantikast muusikas. Kas muusikal on tähendus? Mis on muusikal ja keelel ühist? 1)Universaalsed inimkonda iseloomustavad faktorid;2)Neis mõlemis on võimalik tekitada järgnevusi;3)Lastel on omadus omandada neid automaatselt;4)Mõlemid on helid;5)Mõlemit saab kirja panna;6)Kõigepealt kuulad ja siis oskad ka ise teha;7)Mõlemi kohta saame rääkida teatud universaalidest. Bruna Nettl väitis, et lihtsaid tertsi-kvardi ulatust leidub igas kultuuris. Keel kannab edasi mingit tähendust.
16.Semantika uurimismeetodeid ja tulemusi. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika tähistab ka keeleüksuse (st morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendust või tähendusi. Võime rääkida nt tüvimorfeemi mägi, liidemorfeemi -stik, sõna mäestik, fraasi kauged maad ja lause Ennem tuleb mägi Muhamedi juurde, kui ämm Tartusse miniat vaatama sõidab semantikast. Leksikoloogia peatükis piirdume sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi. 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid; h säilitamine sõna alguses; eesti keel kui rahvuslik väärtus, kõige aluseks rahvakeel; Karl August Hermann (,,Eesti keele Grammatik" 1884); Ado Grenzstein (,,Eesti Sõnaraamat" 1884); 1905.-07. revolutsioon - erakondade lubamine, riigiduuma kokkukutsumine;
Sardtarkvara run p4 Kaared esitavad täielikult järjestatud andmevoogu Andmete põhine sünkroniseerimine Sõltuvalt semantikast on andmevoo põhjal Arvutusmudelid (models of computation) Kommunikatsioonimehhanismid väljendavad defineeritud mitmeid erinevaid arvutusmudeleid: Annab tootele olemuse käsitlevad kaudselt ka sünkroniseerimist Kahni protsessivõrgud (Kahn Process Networks)
2009 ilmus ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". Leksikograafiakeskuse keskseks kohaks on tänapäeval sõnastike andmebaas ehk siis suur hulk elektroonilisele kujule viidud sõnaraamatud. ajalooline ülevaade sõnaraamatutest 17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 60ndateni piirdus leksikaalne semantika ainult sõnaraamatuööga, seda tehakse ka tänapäeval. 1960ndatel generatiivse lingvistika esilekerkimisega sai semantikast iseseisev teadusharu. Sealt on see edasi arenenud, välja on arendatud mitmeid eri meetodeid ja lähenemisviise. Haldur Õim oli esimene moodsa semantika uurija ja arendaja. Ta jaotas sõnad tähenduskomponentideks ja analüüsis tundesõnu, eesmärgisõnu, psüühikasõnu, direktiivseid sõnu. Juba Õim nimetas mõiste semantiline teadmine, mis tähendab, et suhtleja on teadlik suhtlusobjektiks levast keelevälisest tegelikkusest.
ülepingutamist kartmata geeniuseks nimetada. 1930. aastal tõestas Gödel, et praegusaegse loogika baaskeel, Fregest lähtuv ja Russelli, Whiteheadi, Hilberti, Tarski, Gentzeni töödes kaasaegse kuju saanud esimest järku predikaatarvutus on täielik: iga tegelikult õige väide, mida saab predikaatarvutuses kirja panna, on predikaatarvutuse formaalsete reeglite abil tõestatav. Siinkohal toetub ``õigsuse'' mõiste Tarski poolt rajatud teooriale semantikast ja mudelitest. Esmapilgul tundub teoreem täielikkusest olevat vastuolus järgmises lõigus vaadeldava teoreemiga formaalse aritmeetika mittetäielikkusest, kuid see vastuolu on ainult näiline: predikaatarvutuse keeles ei saa otseselt kirja panna matemaatilise induktsiooni printsiipi, mis n-ö loob ehk genereerib täisarvud koos kõigi nende omadustega. Kõike, mida üldse kirja
mis mida tähistab ja mida tähistab mis. Signifikatiivse meetodi ja distributiivse analüüsi meetodeid on keerulisem võrrelda. Mõlemad võimaldavad eristada samu asju, kuid viimane lubab lisaelemente, kuna ei analüüsi tähendust ja lähtub üksnes tähistajast. Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket;
mis mida tähistab ja mida tähistab mis. Signifikatiivse meetodi ja distributiivse analüüsi meetodeid on keerulisem võrrelda. Mõlemad võimaldavad eristada samu asju, kuid viimane lubab lisaelemente, kuna ei analüüsi tähendust ja lähtub üksnes tähistajast. Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket;
Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. Protokoll iga kord. pakett on vaja edasi saata. reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. Saatja ja vastuvõtja samad Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale 27.Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades
kiiremini kui inimene ilma abivahendita; võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi; sellel on neli ratast; metallist konstruktsioon; sisaldab isikuid/esemeid; manööverdab; AUTO on seda kõike, seega on parim näide kognitiivne semantika (1990ndatest) - Kuigi kognitiivne keeleteadus näeb keelt rohkem terviku seisukohast kui generatiivne lähenemine, saab siiski siingi eristada uurimisobjekti keele tasandi järgi, nii saame rääkida kognitiivsest semantikast, mis uurib (nii leksikaalsete kui ka grammatiliste) keeleüksuste tähendusi kognitiivse keeleteaduse seisukohtadest lähtudes. 76. Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 77. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid 78. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel
Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM analoog-digitaal muundur) Adressaat kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha.
reaalselt ei müüda või levitata. Propositsiooniline tähendus (lause “loogiline tähendus”) Keelel on sisemine loogika ning keele ja maailma seoste loogika: lauseehitus ja lausete tähendus (süntaks ja semantika). Keele ja maailma seoste loogika käsitab väitlausete tõetingimusi – tõeväärtust. Keele süntaktika ja semantika põimuvad keele grammatikas. Lausete tähendus tuleneb keele sisemisest loogikast ja juurdunud semantikast. Lause tähendust mõjutavad nii lauseehitus kui ka lauseüksuste tähendus. Tõeväärtus on keeleväljendi ja sellega osutatava maailma seos, millel on oma loogika: väitlausete tõetingimused. Laused Päike on kollane Päike on sinine on erineva tõeväärtusega (ja mõttega), ent on samaväärse tähendusrikkusega: nende aluseks on sama lausefunktsioon. Määramata muutujatega: x on y, määratud muutujatega: mingi täht on mingit värvi
Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja – teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem – transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja – võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM – analoog-digitaal muundur) Adressaat – kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha.
rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll:
dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub konkreetsel räägitaval keelel ja kuidas need toimivad konkreetsel ajahetkel. Lingvistika jaguneb omakorda foneetikaks (häälikuõpetus, kuidas erinevate keelte häälikuid esile tuuakse), grammatikaks (õpetus häälikute ja sõnade korrektsest kokku- panekust, selle alaosa on süntaks, lauseõpetus), semantikast (keele tähenduslik külg, sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine- vaid asju). Lingvistika käsitlus sõltub kolmest põhilisest dihhotoomiast1 — kas on tegemist on 1. diakrooniline e ajaloolisele järjepidevusele toetuv käsitlus ning sünkrooniline e paralleelselt toimuvate parameetrite kõrvutav uurimine. 2. teoreetiline versus rakenduslik-praktiline lähenemine 3. mikrolingvistika versus makrolingvistika
konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll:
a.etikett ja lõpuks oskused kõnelda, kas lühikesi ütlusi kasutada võo teksti produtseerida. Ütlus ja loome võib ka olla väga lihtne:" Kuidas elad? Hästi!" Valida sõnad ja siis pärast artikuleerida: ehk kavatsus, keelevahendite sobiv valimine ja siis produtseerimine. Tänapäeva kõneloome mudel pakkus välja L. Võgotski. Motiiv, millest tulenb mõte; mõtte vahendamine tähendustega. Omakorda tähenduse vahendamine väliskõnes. Mõte kui tervik peab jõudma semantika tasandidel ja semantikast lähtuvalt peab otsima keelevahendid. PSL kirjeldab neid oppe, mida inimene kõneldes sooritab: motiiv ja kavatsus pole PSL probleemid otseselt, vaid psühholoogia oma rohkem. Aga vahendid on PSL probleem küll. KÕNELOOME TEOORIA JA MUDELID Kõneloome teooria - kõneloome üldine skeem, msi realiseeritakse paljude mudelite kujul. Spontanne monoloog ("täielik skeem") dialoogi vastusrepliik (redutserunud skeem). Kõneloome mudelite liigid: *Tasandilised : etapid on vastavuses keeletasanditega
vahendiga. Tihtipeale on raske aru saada, kust alustada mudeli lugemist Informatsioon, mis on väljendatud visuaalse modelleerimise keelega, muutub tihti märkamatuks mudelis. Isegi modelleerimise keele asjatundjale võib olla raske saada kätte mudelist ärinõudeid. UML kritiseeritakse ka selle eest, et ta on liiga tehniline keel. [ARLOW03] hindas UML mudelite arusaadavust (asjaosaliste võimet aru saada mudeli semantikast) ja kättesaadavust (nende võimet pääseda mudeli informatsiooni juurde). Selgus, et mittetehniliste inimeste arusaamine väheneb, kui UML diagrammide fookus nihkub ärinõuetest realiseerimise detailidele. Teiste sõnadega, nad saavad aru kasutusjuhtude diagrammidest, kasutusjuhtude spetsifikatsioonist, äriprotsesside tegevusdiagrammidest ja kontseptuaalsetest klassidiagrammidest, kuid nende arusaamine UML jadadiagrammidest, koostöödiagrammidest ja olekudiagrammidest (?!) on väike.
(mitu lahendusvõimalust, muidu pole kohta tõlgendamiseks) ,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid) - Tänapäeval arvatakse, et on vananenud, sest ei kata kõike, mida tõlgendamiseks vaja (arvatakse, et pole optimaalne) - Grammatika koosneb keelereeglitest ja semantikast, mis Savigny´l puudub (tõlgendamisest; märgiteadusest) T. Viehweg: Toopika tõlgendamisel on toopiline struktuur (lausete süstemaatiline grupeerimine, grupid olid toopid) Hermeneutika (kr.k. hermeneuen) interpreteerima, tähendust omistama on olemas hermeneutiline spiraal, mida on kirjeldatud selliselt, et seadust lugedes vaatate kaasust ning saate tänu sellele kaasusest rohkem aru (ja vastupidi); arusaamise protsess; pole
R – mõtlemise factor (reasoning). ÜLESANDED: P – erinevused piltidel või mahakriipsutamine tähtede reas. Võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust. S – ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine. Võime visualiseerida ruumilisi suhteid. N – aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus). Võime teostada arvutusi. V – sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad. Võime aru saada semantikast ehk sõnade tähendusest. W – sõnavara; riimuvad sõnad. Võime manipuleerida sõnadega. M – assotsiatsioonid õppimine, meenutamine. Võime meelde jätta infot. R – arvuread; analoogiad. Võime leida seaduspärasusi ja seoseid. Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) JOY PAUL GUILFORD (1897-1988): Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P
tuletame. Ühel juhul lähtume semantilisest praimingust, kus teatud mõisted praimivad mälu nendega seotud mõistetega seoses. Teisel juhul kasutatakse kontekstiefekte, mille korral teatud kontekst soodustab sellega seotud või sarnaste mõistete meenutamist. Ülalt alla töötlus tähendab ühtlasi üldiselt üksikule tüüpi lähenemist. Kontekst ei mõjuta mitte ainult üksiksõnade semantikat, vaid ka fraaside ja lausete semantikat, mis ulatub kaugemale lauset moodustavate sõnade semantikast: "Sellele firmale tõmmati vesi peale" "Vanamees viskas vedru välja" "Talle mastakse kuus tuhat viissada" Tähenduse tuletamiseks tuleb tihti vaadata morfeemidest ja sõnadest kaugemale, arvestades morfeemide kombineerimist lausetes ja suuremates keelelistes ühikutes. Keele struktuur ehk süntaks Süntaks on sõnade ja fraaside lausetesse ühendamise reeglistik. Süntaks käsitleb fraaside ja lausete grammatikat
neile luuakse tähendus alles palju kõrgematel kihtidel. Inimsuhtlust võib kirjeldada samamoodi. Elektrivõngete asemel on õhuvõnked või paberile tehtud märgid ning võrguprotokollikihtide asemel on keelesüsteemi tasemed. Kui kõneleja tahab midagi öelda, siis ta enam või vähem teadlikult valib selle väljendamiseks sobivad vahendid alates pragmaatikast (kas anda otsene käsk aken kinni panna või pigem märkida, et toas on jahe) ja semantikast (otsese käsu valimisel tuleb selgelt rääkida aknast, mitte uksest) läbi tekstiõpetuse, süntaksi, leksikoloogia ja ortograafia kirjatehnika või foneetikani välja (kuidas kirjutada või hääldada sõna aken). Tekitatud õhuvõnked jõuavad kuulajani, olles teel täiesti tähendusetud, ja kuulaja hakkab Kaks liiki tõlkimist 177 neid dekodeerima, leides kuuldud helide hulgast üles tähed, sõnad ja
annaabi.ee 
