Lisaks peeti kõnesid keeleküsimuse, rahvaluule, ajaloo, kirikuloo, filosoofia, moraali, psühholoogia ning ka praktilise elulaadi ning teadussaavutuste teemadel. Rajati ka raamatukogu ning ka lugemislaud, kuhu olid tellitud mitmed eesti-ja saksakeelsed ajalehed. Suur roll oli seltsil ka esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Jannseni poolt väljaantava ,,Eesti Postimehe" vahendusel sai ,,Vanemuisest" eeskuju teistele Eesti seltsidele, mida tekkis kohalikumal tasemel üle kogu tänapäevase Eesti territooriumi arvukalt. Triinu Kopelmäe Väätsa Põhikool 9.klass
seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemineku eest ja kooliraamatute väljaandmise eest. Esimene laulupidu 1869. aastal Tartus, kuhu oli kogunenud ligi tuhat pillimees ja lauljat, oli samuti korraldatud Vanemuise seltsiliikumise poolt. Laulupidu kasvatas oluliselt eestlaste ühtekuuluvustunnet, samas pannes aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamisele
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest
Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus selle koha vastu. Eesti oli pikka aega võõrriikide võimu all, kuid meie rahva austus oma isamaa vastu motiveeris neid võitlema meie vabaduse nimel. Nad said sellega hakkama, põhiliselt tänu laulmisele ja seltsidele ning suureks toeks oli ka eesti keel, millest tahaksin ma rohkem rääkida. Eesti keel on väga keeruline ning ka minu, kui eestlase jaoks kohati raske. Ma kujutan ette, kui vaevaliselt kulgeb välismaalaste jaoks selle keele omandamise protsess ning pean igati austusväärseks neid, kes võtavad vaevaks ära õppida selle väikese rahva keele ning õpivadki selle keele ära. Eesti keele õppimine tasub end ära, sest tegemist on meeletult ilusa keelega. See
Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees. Tal oli toimetajana abiks tema vanem tütar Lydia, kes luuletajanimega Koidula sai tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu. Peol oli erakordselt tugev rahvuslik värving, lauldi rahvuslikke laule, rõhutati rahvuslikku ühtekuuluvust. Öeldi, et maarahvas laulis Tartus end eesti rahvaks. Jakob Hurt (1839 1907) oli pärit Põlvamaa koolmeistri perekonnast ja õppis Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli üks rahvusliku liikumise juhte, emakeelse kooli
13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees järjepideva ajakirjanduse algus. Talurahval tekkis rohkem vabaaega ning hakati looma seltse. 19. sajandil taasavati Tartu Ülikool. Struve- füüsik ja astronoom, kes esmakordselt mõõtis tähtede kaugust. Baer- embrüoloogia rajaja. 19. sajandil suurenes raamatute kirjutamine jms tänu seltsidele. J. Voldemar Jannsen on eesti kirjakeele rajaja, kes andis välja ajalehe. Toimus Eest esimene laulupidu, mis muutis rahva ühtsemaks. 14. Rahvuslik ärkamisaeg mõistena. Mis lõi pinnase Rahvuslikuks ärkamiseks? 19. sajandil aset leidnud valgustusajastu. Pinnase lõi pärisorjuse kaotamine, kirjakeele areng ning seltside olemasolu. 15. Mida tähendab rahva eneseteadvus. Rahvas hakkas tundma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati rõhuma kultuurile ja keelele.
■ 25-aastasena sõitis Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat, asus aga õppima saksa keelt ja kirjandust ning puunikerdamist ja joonistamist. LOOMING 1857. aastal Tartus toimunud põllu- ja käsitöönäitusel võitis ta 5-rublase auhinna, kuhu oli ta valmistanud puust nõelatoosi. Augusti loomingusse kuulub üle saja portreebüsti. Väga harva müüs ta oma teoseid, tihti ta neid meelsasti annetas erinevatele kunstimuuseumitele või seltsidele. Rikkalik kogu tema töödest oli võimalik näha Vanamuise teatris, kuid kahjuks II maailmasõjas need hävinesid. Loonud hulga monumentide kavandeid ja valmistanud rea hauamonumente. KOKKUVÕTE Baltisakslased olid uusaja alguses siinsetel aladel algsed kunsti tarbijad ja loojad. Uusaja keskel algas Eesti kunstnike puhang ja areng tükk aega peale pärisorjuse kaotamist. Tähtsamad esindajad on: Johann Köler ja August
arutleti erinevate ideede ja vaadete üle. Tänu sellele hakkasid rahvuslikud ideed levima ka lihtrahva seas. Kultuur on alati inimesi ühendanud. Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängisid seltsiliikumised ja ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Minu jaoks see on tähtis selle pärast, et tänu seltsidele tegevusele hakati uurima ja koguma rahvaluulet ja vanavara ning tänu sellele säilis kaduma hakanud eesti kultuur ja keel. Ilma selleta ei teaks me arvatavasti eesti huvitavast ja väga mitmekesist kultuurist ja ajaloost nii palju. Samuti oleks meie keel palju vaesem. Või siis hullem variant Eestis räägitaks praegu võib-olla üldse saksa ja vene keelt või isegi mingit ebamäärast segu... Esmakordseks suurürituseks kujunes esimene üldlaulupidu. Laulupeo tähtsus oli suur see
muusikaõpetuses ja ajaloos. Kooli koor on esindatud Eestis laulupidudel, 5. klassi ekskursioon toimub alati Eestisse. Enamusel õpilastest on mingi side Eestimaaga, kuid kool on avatud kõigile, kes on valmis õppima tundma Eestit. Eesti toetab välismaal elavaid eesti juurtega inimesi eelkõige Rahvuskaaslaste Programmi kaudu. Eesti Instituudi kaudu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel saadetakse õppevara välismaal tegutsevatele Eesti koolidele ja seltsidele. Samuti on asutud toetama Rahvuskaaslaste Programmi raames välis-eesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt. Kord aastas (suvel) korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja Archimedesega eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid. Lisaks on saadetud Eestist õpetajaid Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Ülem-Suetuki Põhikooli, Riia Eesti Põhikooli ja
Iga aasta oktoobris kogunevad jooksusõbrad nii siit- kui sealtpoolt piiri, et võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a.,
Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi. Tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869 Tartus). Lydia Koidula oli Jannseni tütar. Perekond Jannsenite algatusel loodi 1865. a. laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", mis sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes eesti linnades. Jakob Hurt osales rahvuslikus liikumises, lõi kaasa ,,Vanemuise seltsi" töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Korraldas rahvusliku liikumisüritusi, oli lühikest aega ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Kogus rahvaluulet. Oli Eesti Kirjameeste seltsi (loodud 1872) I president. Jakobson kirjutas kirju ajalehele ,,Eesti Postimees". Pidas isamaalise kõne ,,Vanemuise" seltsis
,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon ise pärines Saksamaalt. 1857.aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. 18.-20
Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid. Tavakoolides toimus õppetöö ikka vene keeles. Tsaari - Venemaal poliitilisi liikumisi väga ei lubatud, kuigi maal olid mitmed põllumeeste seltsid, linnades juba spordiseltsid (näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi. Venemaa hakkas I maailmasõjas takerduma. Sealne sõjavägi hakkas Läti pealinnale lähenema. Eestlasi osales maailmasõjas 100 000, kuid eraldi Eesti rahvuslikke väeosasid Vene sõjaväes ei organiseeritud. Lätist tuli Eesti pinnale ühe enam sõjapõgenikke juurde. Rahva olukord halvenes, sest rindel olid toitumisraskused. Samuti nõrgenesid ka valitsuse positsioonid
säilitades positiivse mõtlemise ja hea tuju. Rahvaülikoolid pakuvad täiskasvanutele, sh eakatele võimalusi enda harimiseks, uute oskuste omandamiseks ning lihtsalt silmaringi avardamiseks. Näiteks toimetab pealinnas Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvaülikool spetsiaalse suunitlusega eakatele. Paraku jäävadki rahvaülikoolid ja nende pakutavad kursused enamasti suurematesse linnadesse ning väiksemates linnades on eakatel loota vaid toimivatele päevakeskustele või tegutsevatele seltsidele või oma tegusale pealehakkamisele, et vaba aega meeldivalt ning aktiivselt sisustada ning mitte sotsiaalsest elust kõrvale jääda, eriti kui elatakse üksi. KOKKUVÕTE Paratamatult tekib vananedes probleeme nii tervisega kui üldise toimetulekuga. Haigusest tingitud abitusseisundid vajavad tihtipeale igapäevast jälgimist ning hoolt, mis Eestis on aga raskesti kättesaadav (puuduvad geriaatriale spetsialiseerunud asutused) ning hooldekodud
mööda maanteid läbi Kohila, Rapla, Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Rahvavolikogu lõpul võeti vastu üleskutse ERR tugirühmadele ja piirkondlikele keskustele, konsultatiivnõukogusse ühinenud seltsidele, liikumistele ja organisatsioonidele, kõikidele edumeelsetele inimestele. Selles dokumendis seati 23. augusti suurürituse ülesandeks demonstreerida kõigile edumeelsete jõududu ühtsust, juhtida NSV Liidu demokraatlikult mõtlevate inimeste tähelepanu Balti vabariikide ajaloolisele saatusele ja neid tabanud vägivallale ning kutsud maailma avalikkust üles toetama. Ühtlasi võeti vastu ka täpne instruktsioon inimeste paigutamisest inimketti, lõikude
· Põhjus: Kultuuritegelased soovisid vaikselt ja rahumeelselt eesti rahva haridust ja haritust tõsta, eriti Johann Voldemar Jannsen. · 1857. a hakkas ilmuma Pärnus Jannseni ajaleht ,,Perno Postimees". Jannsen pidi majanduslikel põhjustel kolima Tartusse, kus ta asutas 1864. aastal ,,Eesti Postimehe". · Loodi laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" a 1865, mis oli paljudele teistele samalaadsetele seltsidele eeskujuks. · Esimest üldlaulupidu sooviti tähistada selle auks, et 50 aastat oli möödas sellest, kui kuulutati eestlaste pärisorjuse vabastamisest. Ametlikku luba oodati 2. aastat. 1869. aastal toimunud I Üldlaulupeole tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3
Eesti kotnsertid Tartus ja tallinnas. Aastal 1866 peeti laulupidu Simunas, 1867 Pärnu kihelkonnas Uulu mõisas, Tarvastus ning Sindi ning 1869 Pärnumaal Taalis. Samasuguseid kohalikke laulupäevi olid korraldanu lätlased aastal 1866 Ruhjas ning 1868 Valgas 100- 150 laulja osavõtul. Eestlaste lauluharrastuse tippsaavutuseks 19. sajandi teisel poolel olid viis üldlaulupidu aastail 1869, 1880, 1881, 1894 ja 1896. Selleni jõudmisek oli muusikahariduse levikule ja pidusid korraldavatele seltsidele vajalik ka asjakohase kirjanduse (muusikaõpetused, laulikud, noodiraamatud jne.) avaldamine kooride ja orkestrite tarvis. J.V.Jannsen oli esimene selleski sektoris ning oli juba varakult hakanud rahvale lauluvara muretsema.Tema ,,Siioni lauliku" kolm osa ilmusid aastail 1845, 1853, 1860. Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik", kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M
tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. korraldatud eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus. Pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioon. Omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, juurdus orkestriharrastus. 1970. asutati tartus Eesti Põllumeeste Selts, mis sai eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest, eesti keele edendamine.Mindi üle uuele kirjaviisile. Seltsi liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad taluperemehed. Lahkhelid- 1870. teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõtmatu Jakobsoni kirikuvastasus, mis lõpetas ka kaastööde saatmise Sakalale
2210-le. "Postimehe" edu võtmeks võib lugeda ka seda, et Jannsen ja Lydia tegid tihedat koostööd rahvusliku liikumisega ning nende kodu Tartus võis lugeda rahvuslaste keskpunktiks. Läbi ajakirjanduse jõudis rahvani teave ka erinevate seltside kohta. Jannseni asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" leidis ajalehes nii palju kajastamist, et oli oma tegevuse (nt esimese üldaulupeo korraldamisega 1869) ja Jakobsoni isamaaliste kõnedega eeskujuks kõigile teistele rahvuslike joontega seltsidele ja organisatsioonidele (Laar 2005). 4 1870-ndate alguses tegi Jannsen midagi ootamatut ta sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt hakati "Eesti Postimehes" avaldama baltisakslaste kirjutisi. Kuigi Jannsenil säilis võimalus jääda oma veendumuste juurde ja neid endiselt avaldada, sattus ta kaudses mõttes baltisakslastest sõltuvusse, kuna nende kirjutiste avaldamise eest maksti talle korralikku tasu
millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. Baltisakslaste ühenduste eeskujul ja ka toel tekkisid Eesti seltsid (1865. Vanemuine, 1866. Estonia) Vanemuine korraldas mitu laulupidu. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. Korraldatud eestlaste üldlaulupidu Tartus (eestlaste esimene ülemaaline kokkutulek). 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts (eeskuju paljudele teistele seltsidele). 1872 rajati Eesti Kirjameeste Selts (pööras tähelepanu eesti keele edendamisele) , see kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kirjameeste seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Laulupidu Rahvuslik suurüritus. Sai teoks 18.-20. Juuni 1869, Ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid meeskoorid (segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ülimalt ohtlikuks). Peeti isamaalisi kõnesid
kultuuri omaks võtma. Lydia Koidula-(1843-1866).eesti kirjanik, Jannseni tütar. Võttis osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas oma loomingus rahvusliku liikumise aateid. Kirjutas romantilisi isamaaluuletusi. Lavastas ja kirjutas näidendeid ning pani aluse eesti teatrile. (Tema kirjutatud on eesti esimene näitemäng-"Saaremaa onupoeg") "Vanemuine"-1865.a. asutatud laulu-ja mänguselts Tartus. Loodi Jannsenite perekonna algatusel. Sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina. Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja EKS eesotsas. Organiseeris ülemaalise rahvaluule ja vanavara kogumise. Pooldas uut kirjaviisi ja uuris ning edendas eesti keelt ja kultuuri. Toetas kirikut. Oli sakslaste vastane. F.R.Kreutzwald- eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu ülikooli
aastal, sellega liitib hiljem Rändteatri (1926- 1928) trupp. 1937 aastal saab ametlikuks nimeks Eesti Draamateater ning 1939. aastal ostetakse Saksa teatri hoone päriseks. Tallinna Töölisteater luuakse 1926 aastal ning juhiks Priit Põldroos. Lisaks veel rida väikelinnade teatreid Viljandis Ugala (kutseline teater alates 1926); Narva Teater (alustab kutselisena 1931); poolkutselised teatrid Võrus "Kannel" (1927); Kuressaare teater (1935); Valga "Säde" (1936). Teatrid kuuluvad seltsidele ning pole riigiteatreid ega erateatreid (v.a Paul Pinna Rahvateater 1923-27). Teatrid elatavad end ära lisaks piletitulule, ka riigilt saadava toetusele ja Kultuurkapitali rahadele (luuakse 1925 aastal). Riigitoetuse osakaal teatrite tuludes on 40-50% ümber. Iseseisvuse alguses tuuakse hooaja jooksul välja umbes 80 uuslavastust (vabariigi lõpuks kasvab umbes 140 uuslavastuseni aastas), antakse umbes 400. Algupärandite osakaal
klassis sai Liit korraldada oma rahakoti peal. 6 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis Kui 1920-ndate aastate algul ja ka veel esimestel esivõistlustel seltsidel ei olnud selgelt määratletud treener-juhendajat (sisuliselt asendas teda võistkonna vanem ehk kapten, kes oli eestvedaja), siis 1920-ndate aastate lõpust alates tekkisid tugevamatele seltsidele juba kindlad treenerid-juhendajad, seda eriti pärast hr-de Richard Masti, Herbert Niileri ja Aleksei Selenoi naasmist välismaalt õpingutelt. Nii sai Richard Mastist selgelt väljendunud Tallinna NMKÜ treener (oli üldse kogu NMKÜ kehalise kasvatuse osakonna juht). Aleksei Selenoi oli Tallinna Vitjasi ja hiljem Tallinna Russi treener, Herbert Niiler Tartu NMKÜ treener ja Tallinna Kalevis oli mängivaks treeneriks Erich Altosaar. Kui siia lisada, et 1930
hariduse vajalikkusest. -Majanduslikud raskused sundisid teda 1864.a. kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ''Eesti Postimees''. -Tartus saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse, polnud ühtki suuremat üritust, milles ''papa -Jannsen'' poleks algataja,ergutaja, juhi või toetajana kaasa löönud. -Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tema tütar Lydia Koidula. -Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. laulu- ja mänguselts ''Vanemuine'', mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades: nii rajati Tallinnas ''Estonia'', Viljandis ''Koit'', Võrus ''Kannel'' ja Pärnus ''Endla''. Esimene üldlaulupidu -Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ''Vanemuise'' selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. -Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. -Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. -Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatliku tööd. -Ametliku loa saamine venis kahele aastale. -18-20
antiikskulptuure, mida õpilased said järele joonistada ning teha. Tõsine kogumistöö ning teadustöö algus on seotud baltisaksa teadusliku seltsidega. Esimene taoline selts asutati juba Kuramaal. Kõige autoriteetsem ja suurem oli 1834. aastal Riias asutatud selts. Eestis kõige suurem oli 1838 aastal loodud Õpetatud Eesti Selts ning järgmine oli Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühing. Esemekogude kujumine Kogud ning esemed liikusid ajas edasi ning pärandati uutele seltsidele. Kõige esimesed olid Õpetatud Eesti Seltsi ning Tartu Ülikooli/Tallinna Ülikooli ajaloo instituut. Nendest kogudest on välja kasvanud Eestimaa Kirjanduse Ühing ning Eesti Aajaloomuuseum/Tallinna Ülikooli ajaloo instituut. Kolmas suur massiivne kollektsioon on Eesti Rahva Muuseumi kollektsioon, mis hakkas eraldiseisvalt kasvama. Lisaks on veel muud eraldiseisvad muuseumid. Õpetatud Eesti Seltsi muuseumikogu hakkas kujunema kohe pärast asutamist.
kerkis üsna ruttu päevakorrale oma seltsimajade ehitamine, nagu need olid linnades tegutsevail seltsidel. Seltside ehitamine hoogustus märgatavalt 20.sajandi alguses. Rohkem ehitati seltsimaju Lõuna-Eestis, kus seltside asutamine oli elavam kui mujal. Silma paistsid ka Jõhvi ja Iisaku. Tavaliselt püüti seltsi ehitada kihelkonna- või mõnda teise suuremasse keskusesse või rajati võimalikult suure tee äärde. Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke, võeti laenu seltsi liikmetelt ja teisteltki. Tihti andsid seltsiliikmed ehituseks tasuta palke ning materjal veeti kohale ja osa ehitustöidki tehti talgutega. Ehitus tuli odavam kui saadi kasutada mõnda endis magasiaita või kõrtsihoonet. 20.sajandi alguses nõuti juba kindlaid ehitusprojekte. Uuematel seltsimajadel ehitati saali ja lava kõrvale riidehoid, jalutusruum, einelaud ja majapidaja korter
Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus *Muutused majanduses ja põllumajanduskriis (pärisorjade töö ei olnud tootlik) *Talurahva rahulolematus Aasta Seaduse sisu Mida andis talurahvale? 1802 *Vallasvara *Peremehe surma korral
1880.aastal pärast tagandamist kõikidest ajalehtedest ja rahvusliku liikumiste rühmitusest, läks Jakob Hurt Peterburi 1881. aastal tapetakse Aleksander II 1882.aastal sureb Carl Rober Jakobson 41.aastaselt (1841-1882) + võrreldes Hurdaga käremeelsem, saksavaenulikum ja venesõbralikum. + Noorpõlv veedetud Peterburis. Nime tegi endale artiklite ja õpikute avaldamisega. Suurt tähelepanu pööras põllumeeste seltsidele ja ostis endale talu KURGJAL, et isiklikku eeskuju najal näidata eesrindlikku majandamist. 1882.aastal saadeti siia senaator Mannassein, kes hakkas koguma talupoegadelt kaebusi baltisakslaste vastu, mis hiljem toodi ettekääneks reformide tegemiseks 1883. aastal Hugo Treffneri Gümnaasium .......... troonile astub Aleksander III 1884.aastal õnnistatakse sini-must-valge lipp 1885
aastal asutati Estonia Selts. 1865 paneb Jannsen aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. Laulupeo ideed juba liikusid. Vanemuine oli esialgu haritlastest eemale jäänud, peamiselt linna töölised ja teenistujad, üsna kiiresti hakkas Vanemuine juurde võtma uusi liikmeid, paari aasta pärast liikmeid juba 250. Mida aeg edasi, seda rohkem haritlasi Vanemuise tegevuses osales. Jakobson Vanemuise seltsi aias (praegu Tähe 4 juures) pidas kõnesid. Vanemuise Selts on paljudele teistele eesti seltsidele eeskujuks. Rahvuslik liikumine siin toimub paralleelselt mitmete teiste rahvuslike liikumistega. Samal ajal toimus ka Saksamaalt mõjutusi saanud baltisaksa seltsielu, baltisaksa organiseerumine, mis on sammukese eesti ja läti rahvuslikust liikumisest ees, sealt võeti eeskuju. Paljuski on saksa seltsidele omane eestlasi püütakse nendesse seltsingutesse kaasata, et sealtkaudu kasvatada ka eestlasi saksa kultuuri vaimus. Eestlased ei lähe eriti nendega kaasa, v.a mõned üksikud
3000 tellijat. Igat numbrit luges aga rohkem kui 1 inimene järelikult oli lugejaid tuhandeud. Jannsen jätkas eesti postimehes oma tagasihoidlikku joont. 1865 aastal Jannseni eestvedamisel asutati Vanemuise selts- lauluselts, mis hülmas laulukoori tegevust ja selle kõrval olioluline ka üldine seltskondliku tegevuse arendamine, igast kõned ja peoõhtud jne. Hiljem hakati ka näitemängu tegema. Sellel oli ligi 300 liiget. Vanemuise selt sai eeskujuks mitmetele teistele eesti tulevastele seltsidele. Selle tegevust kajastas ka Eesti Postimees. 1865 asutati talllinas selts Estonia- see oli ilmselt Vanemuisest sõltumatu tegu, seal kulgesid ka asjad sarnaselt tartule. Eesti seltside asutamisel oli ka oluline eeskuju- baltisaska ühiskonnas oli seltsiliikumine eriti oluline, neil oli neid suht palju. Ajakirjandus ja seltsid mängisid eesti rahvuslikus liikumises võtmerolli- nad moodustasid üleeestilise suhtlusvõrgustiku. Kolmandaks komponendiks selles võrgustikus oli
a loodud peakomiteed. 1872.a osales Hurt ka Eesti Kirjameeste Seltsi (edaspidi EKmS) asutamisel, EKmS ühendas eesti soost haritlasi, peaeesmärgiks oli eestikeelse kirjasõna (eriti õpikud) väljaandmine. Alustati rahvaluule kogumisega. Carl Robert Jakobson (1841-1882) oli võrreldes Hurdaga käremeelsem, saksavaenulikum ja venesõbralikum. Sellel aitas kaasa tema Peterburis veedetud noorpõlv. Nime tegi endale artiklite ja õpikute avaldamisega. Suurt tähelepanu pööras põllumeeste seltsidele ja ostis endale talu KURGJAL, et isiklikku eeskuju najal näidata eesrindlikku majandamist. 1878.a sai CRJ pärast mitut katset loa hakata välja andma oma ajalehte "Sakala". (Leht hakkas ilmuma Viljandis). Uus leht muutus populaarseks, kuna ka Hurt oli kaastööline. Lehes nõuti eestlastele sakslastega võrdseid õigusi, majanduslike kitsenduste kaotamist, eesti keele laiemat kasutuselevõttu jne. JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON
annaabi.ee 
