23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24
Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks ja baaside saamiseks pakkus välisminister Molotovi küsitud Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28
Osales koloniaalsõdades. Tegi ennustusi mida keegi ei uskunud, näiteks hoiatas ta kommunismi leviku eest ja nõudis selle viivitamatut hävitamist. 4. Ribbentrop Saksamaa poliitik. Sõlmis Molotoviga mittekallaletungi lepingu.' 5. Charles de Gaulle Prantsusmaa kindral. Lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa. 6. E. Rommel kõrberebane. Oli Aafrika korpuse eesotsas. Surus Briti üksused Aafrikas tagasi. 7. Selter Eesti välisminister. Kirjutas alla baasidelepingule. 8. Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja. Toetas NSV Liidu nõudmistele järeleandmist. 9. Zdanov Leningradi parteijuht. Juhendas Eesti okupeerimist. 10. Vlassov oli vene kindral. Juhtis venelastest moodustatud üksusi, keda Hitler tahtis kasutada Stalini vastu. 11. Wallenberg Ungari krahv. Tegutses rahvusvaheliste abiorganisatsiooni esindajana
II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921. Eesti okupeerimise järel vabastas Johannes Varese valitsus 11. juulil 1940 Karl Selteri ametist, kuid Selter jäi Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.
18. september 1944. Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief. 21. september 1944. Valitsus põgeneb Tallinnast, lootes Rootsi pääseda. 22. september 1944. Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J. von Ribbentrop Saksamaa välisminister. Konstantin Päts Eesti president 1934-1940. Karl Selter Eesti välisminister 1934 1939. Kaarel Eenpalu Eesti valitsusjuht 1934 1939. Jüri Uluots Uue valitsuskabineti kujundaja 1939. J. Laidoner Eesti kindral. Andrei Zdanov NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis. Johannes Vares-Barbarus Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees.
Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09.1939, - Saksamaa ründab Poolat 17.09.1939, - NSVL kallaletung Poolale. 30.11.1939 NSVL alustab sõda Soomega 10.05
septembril, Leedu vastuvõtmisele, aga viis päeva hiljem. Täiskogu otsustas 22. septembril 1921 täisliimeks vastu võtta kõik kolm riiki. Eesti sai 36 poolthäält, 2 riiki (Jugoslaavia ja Tsehhoslovakkia) jäid erapooletuks. 1931. aastani toimus suhtlus Rahvasteliiduga peamiselt täiskogule saadetud delegatsioonide vahendusel. Eesti alaline esindaja liidu juures oli 15. veebruarist 1931 kuni 10. novembrini 1939 August Schmidt ja alates 10. novembrist Karl Selter. Lisaks alalisele esindajale töötas Eesti esinduses ka sekretär, ainsana pidas seda ametit Johannes Kõdar, kes alustas esimese sekretärina tööd 21. augustil 1931. aastal. Karl Selteri ametisse astumisega vabastati Kõdar 1939 oktoobris ametist, kuid ametiasjade lõpetamine venis ning ta lahkus Genfist Eestisse alles 19. märtsil 1940. Eesti liikmemaks Rahvasteliidule jäi tavaliselt vahemikku 70 000- 100 000 Sveitsi franki aastas. Eesti võimud pidasid seda liiga
Juuni 1939 Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt. Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine.
oli peaminister 12. oktoobrist1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 · Kaarel Eenpalu - oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932. Valiti 1919 Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse, läks 1923 üle Põllumeestekogudesse. · Peeter Põld- oli eesti haridus- ja riigitegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige. Eesti riik ja rahvas II MS · Karl Selter - oli Eesti jurist, diplomaat ja poliitik. Ta oli 19381939 Eesti Vabariigi välisminister. Karl Selter on läinud ajalukku sellega, et just temal tuli 1939. aastal Moskvas kirjutada alla nn baaside lepingule. · Johannes Vares Barbarus - oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Juunikommunist, Johannes Varese valitsus ·Johannes Lauristin - oli Eesti poliitik ja kommunist (EKP
· August Kerem kaitseminister · Jaan Raudsepp teedeminister Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu peaminister · Aleksander Jaakson haridusminister · Albert Assor kohtuminister · Leo Sepp majandusminister · Artur Tupits põllutööminister · Richard Veermaa siseminister · Oskar Kask sotsiaalminister · Paul Lill sõjaminister · Nikolai Viitak teedeminister · Karl Selter välisminister 8 · Ants Oidermaa minister (alates 30. jaanuarist 1939) Teenetemärgid · Riigivapi teenetemärgi I klass (22. veebruar 1939) · Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938) · Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass (2. mai 1935, II klass 19. veebruaril 1927) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (27. mail 1930) Lisa 9 Allikad
Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin ühelt poolt ja Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik Moskvas August Rei teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud selle elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega
organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne. Ivo Juurvee „Totalitaarse reziimi eriteenistuse kirjastustegevusest Eesti NSV KGB näitel“ vaatleb selle teenistuse sekkumist avaliku arvamuse kujundamisse raamatute väljaandmise kaudu. Leidis 44 raamatut mis trükiti eesti, vene ja inglise keelde. Vahur Made „Külma sõja aegne Saksamaa ja Ida-Euroopa“ vaatleb oma artiklis, kuidas Eesti esindajad Saksamaal (K. Selter, L.Jakobsen, E.Reisengberg) edastasid informatsiooni Eesti Vabariigi peakonsulile New Yorgis. Nende nägemustest Ida Saksamaa poliitikast ja nende suhtumisest Ida bloki riikidesse ja NSV Liitu. Milliste parteidega üritati teha koostööd ja miks just nendega. Oliver Pagel „Soome turistid Eesti NSVs aastail 1955-1980“ vaatleb oma artiklis Soomlaste turismi kasvu Eesti NSVsse. Kes käisid, miks ja mis olid selle eeldusteks. Tõukeks oli laevaliikluse avamine 1965a ja 1972a
Tegurid, mida tuli arvestada: Eesti geopoliitilist asendit et Eesti vahetus naabruses asus NSVL võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad – suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt. 1923 – sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping 1920 – Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks.
Tegurid, mida tuli arvestada: · Eesti geopoliitilist asendit · et Eesti vahetus naabruses asus NSVL · võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad · suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. · Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt. · 1923 sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping · 1920 Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks.
c) Johan Laidoner- sõjaväe ülemjuhataja Vaikival ajastul, riigitegelane, üks riigivanema kandidaate d) Kaarel Eenpalu (Karl Einbund)- peaministri asetäitja ja siseminister Vaikival ajastul e) Andres Larka- üks riigivanema kandidaate 1934.a valimistel, Eesti poliitik ja sõjaväelane f) August Rei- , riigivanem 1928-29, üks riigivanema kandidaate 1934.a, eesti poliitik g) Karl Selter- 1938-39 EV välisminister, kirjutas alla Moskvas baaside lepingule Mõisted: a) inflatsioon- raha väärtuse vähenemine b) tsensuur- ajakirjanduse, teoste vms kontroll, takistamine jõudmaks inimesteni c) opositsioon- vastasseis. poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
Holberg 1927 Th. Pool 1919 A. Oinas 1928 J. Kriisa 1919 J. Zimmermann 1929 J. Kukk 1919 M. Pung 1931 V. Pihlak 1920 A. Juurman 1931 O. Virkhaus 1920 O. Suursööt 1932 P. Johanson 1920 P. Kurvits 1933 G. Vestel 1922 K. Selter 1933 K. Upsberg 1923 I. Sepp 1938-1940 B. Roosifeld 1923 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks selle töö puhul arvame meie, et seda tööd ei old üldse niiväga raske grupis teha. Kõik panustasid end võimalikult palju selle töö tegemisse. Kõige raskemad tegevused selle töö koostamisel oli grupiga ühtse aja leidmine ning materjali otsimine.
MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline sõda") 17.09 NSVL kallaletund Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt 28.09 NSVL-Smaa lepingule Ühine võiduparaad Varssavis *Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVL vahel(Selter&Molotov) 29.09 Moskvas Vastastikune sõjaline abi kallaletungi (ja ähvarduse) korral NSVL abi Eesti sõjaväele, relvade ja teiste sõjamaterjalidega soodustatud tingimustel Saaremal, Hiiumaal&Paldiskis NSVL sõjaväebaasid(lennukid&laevad) Ei tohi sõlmida liite/koalitsioone teineteise vastu Ei tohi rikkuda lepinguosaliste suverräänseid õigusi Sarnased paktid Lätile ja Leedule 3. NSVLiidu sõjategevus Poola ja Soome. *POOLA
2. IX 1939 Eesti valitsus arutab mobilisatsiooni küsimust (ainsana pooldab peaminister Kaarel Eenpalu) 15. IX 1939 sõdiva riigi allveelaev „Orzel” – tuleks demilitariseerida- Poola Eesti liitlased, Eesti lohakas ja 17 kui algas Poola ja NSVL sõda, siis allveelaev põgenes. See andis võimaluse NSVL võtta Soome laht kontrolli alla ja Eesti välisilmast ilma. 17. IX 1939 NSVL ründab Poolat 19. IX 1939 NSVL võtab Soome lahe oma kontrolli alla 22. IX 1939 välisminister Karl Selter läheb Moskvasse Eesti valitsus rahustab rahvast ja desinformeerib välisesindusi- valetavad välisesindustes. 24. IX 1939 Moskva esimesed nõudmised: vastastikuse abistamise pakt, baasid, sadamad; Selter puikleb NSVL sõjalised jõudemonstratsioonid 26. IX 1939 Kliment Vorošilovi käskkiri Leningradi sõjaväeringkonna ülemale Jõudude vahekord piiril 1939 septembri lõpus Eesti (pärast mobilisatsiooni) NSVL vahekord
Pariisi, 21.juunil toimusid Saksa-Prantsuse läbirääkimised ning 22.juunil sõlmisid Compiegne'i metsas vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks Saksamaa kätte, teine poole Vichy valtisusele Vischy linn. MRP realiseerimine Venemaa poolt NSVL kasutas ära juhuse, et Saksamaa oli edukas Euroopas momg rakendas MRPd Balti riikide osas, Balti riikide opupeerimine läbi baaside lepingute, Eestis Orzeli juhtum, 28.sept 1939 allkirjastamine (Karl Selter) ja 18.opt vene väed Eestis. Soome NSVL tegi ka Soomele ettepaneku luua sõjaväebaase, aga Soome ei nõustunud. 1939.a nov teatas Moskva, et Soome piiril olevat toimunud piiririkkumine, väideti, et tulistati Venemaa poole. 30.nov 1939 alustas Punaarmee sõjategevust Soome vastu - Talvesõda. Hävitati Terijoki linn (kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse
laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks ja baaside saamiseks pakkus välisminister Molotovi küsitud Tallinna ja Pärnu asemel baase Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. 24. septembril ühes avalikus kõnes väitis peaminister Kaarel Eenpalu, et Eestit ei ähvarda mitte mingisugune oht
Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Moskvasse saabunud Eesti delegatsioon ootasid aga uued nõudmised.
Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis. Rahvalt nõu ei küsitud, sõjalise vastupanu võimalust tõsiselt ei arutatud. Seda oleksid aga toetanud osa kaitseväe juhtkonnast, rahvast, kindlasti aga isamaalikus vaimus kasvatatud noorsugu. Isegi sümboolne vastupanu 1939.a võinuks muuta Eesti sõjajärgset saatust ning ka mainet. Kui aeg esitas väljakutse, valis Eesti juhtkond hoopis järeleandmiste tee. 28. septembril 1939 kirjutasid välisminister Selter ja Molotov Eesti- NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile alla. See nägi ette 25000 mehe ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. Eesti kaitseväes oli samal ajal 16500 meest. Lepingu kehtivusajaks oli 10 aastat, see muutis Eesti Nõukogude Liidust sõltuvaks riigiks. Peagi sõlmiti samasugused lepingud Läti ja Leeduga. „BAASIDEAJASTU“ Punaarmee osad hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril. Hulk töötuid said tööd
MS ja sai sellejärgsel ajal Prantsusmaa riigijuhiks. Lisaks edendas ta oluliselt Prantsusmaa huve maailmaplaanil, kuid tekitas mõningaid pingeid liitlaste vahel. Winston Churchill Suurbritannia poliitik, sõjaväeohvitser ja Suurbritannia peaminister, keda loeti üheks sõjaaja parimaks riigijuhiks. Oli üks esimesi, kes nägi Saksamaas ohtu ja hakkas selle vastu rääkima ja võitlema ja mängis väga olulist rolli II MS. 9 Karl Selter Eesti diplomaat ja välisminister, sai tuntuks Baaside Lepingu allkirjastamisega Moskvas 1939. aasta septembris. Erwin Rommel Tunti ka kõrberebasena, oli üks Saksamaa kõige tuntumaid ja oskuslikumaid väejuhte, kes saavutas edu Itaalias, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas ja oli üks tankisõja ja ründava sõjaviisi pioneere ja tuntumaid esindajaid. Oli tuntud nii Saksamaal kui ka Liitlaste seas. Sunniti sooritama enesetappu tsüaniiditableti läbi, kui
liidus. Maginot' ja Siegfriedi liinil kummaline sõda kuni 1941. 1940. 9. aprill vallutati Taani, rünnati Norrat. 10. mai rünnati Belgiat ja Hollandit. Juuni alguses evakueerumine Dunkerque kaudu. 22. juunil Compiegne'i metsas Prantsusmaaga vaherahu. Vaba Prantsusmaa + Charles de Gauller, Vichi valitsus Petain. Lahing Inglismaa pärast. Balkani vallutamine, Kreeka. Allveesõda. 1941. Sõda Aafrikas, Erwin Rommel. Aarika korpus. Kõrberebane. Karl Selter 24. sept 1939 Moskvas. 28. Baaside leping. 18. okt üksused Eestis. Soome talvesõda ülemjuhataja marssal Mannerheim. Soome venitas baaside lepinguga, 30. nov 1939 ründas Punaarmee. Mannerheimi liin. 12. mörts 1949. sõlmiti Moskvas rahu. 16. juuni 1940. esitati ultimaatum Eestile, nõuti piiridele koondati 100k punaväelase sisselskmist, uut valitsust. Andrei Zdanov tuli Tallinna lõplikult asju vormistama. Nõukogude näpunäidete järgi seati kokku uus valitsus
seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. 22. september 1939 sõitis Eesti välisminister Karl Selter Moskvasse, et allkirjastada Eesti jaoks tähtis väliskaubandusleping Nõukogude Liiduga. Kohapeal aga selgus, et Vjatšeslav Molotov seob uut kaubalepet otseselt Eesti nõustumisega rajada oma territooriumile 2 Nõukogude sõjaväebaasid, mis taheti ametlikult vormistada kahepoolse vastastikuse abistamise paktina. Molotov väitis, et Eesti neutraliteet on ohtu seadnud Nõukogude sõja- ja
septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kunigliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.
Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks. Sobivaks ettekäändeks Eesti puhul osutus Poola allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 24. sept 1939 kohtus välisminister Karl Selter Moskvas Molotoviga, kes esitas NSV Liidu nõudmised ❧ 28. sept 1939 sõlmiti Moskvas Vastastikuse abistamise pakt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel (nn baaside leping) Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 18. okt. 1939 alustas Punaarmee baaside rajamist Eestisse (25 000 meest) Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu. (1939–1940) ❧ 5. okt. 1939 kirjutas Läti Moskvas alla baaside lepingule
.Progümnasium ja reaalkool. Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism, ajalooline romaan, Arbujad(Talvik, Alver, Masing). Baaside ajastu. MRP Vjatseslav Molotov, Joachim von Ribbentrop. Eestis välisminister Karl Selter. 24. sept Molotov esitab Selterile vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev ,,Metallist" uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma. 28. septembril 1939. kirjutatud alla sellele paktile. Mõlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning pidid andma vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral
Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia arvati Nõukogude Liidu huvisfääri, septembris ,,ostis" Nõukogude Liit ka Leedu. 1. septembril 1939 algas sõda Saksamaa ja Poola vahel. Eesti valitsus kuulutas välja neutraliteedi. Ööl vastu 15. septembrit jõudis Tallinna reidile Poola allveelaev ,,Orzel" 17. septembril alustas Nõukogude Liit sõjategevust Poola vastu. Allveelaev ,,Orzel" põgenes Tallinna sadamast. 24. septembril läks Moskvasse Eesti välisminister Karl Selter, et kirjutada alla kaubanduslepingule. Läbirääkimistel teatas välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov, et Eesti valitsus ei suuda omal maal korda hoida, niisugune juhtum nagu ,,Orzeli" põgenemine ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut ja seetõttu tuleb Eestisse paigutada Nõukogude mere- ja õhujõud. 28. septembril 1939 alla kirjutatud vastastikuse abistamise pakt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel määras Nõukogude Liidu sõjaväebaaside paigutamise Eestisse
talle MRPga lubatud riikide hõivamiseks. Eesti sai MRP lisaprotokollidest teada juba 1939.a. augusti lõpul, kuid ei kuulutanud välja mobilisatsiooni, rõhutades sellega ome erapooletust. Samas oli eesti sadamas Poola allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid. 17. September allveelaev põgenes ning siirdus Läänemerele. NSV Liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Tekkinud olukorras saadeti Moskvasse välisminister Selter 24. Septembril 1939 kohtumisele, kus Molotov esitas nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Järgmisel kohtmisel nõuti, et sinna paigutataks 35 000 punaväelast, mis oli Eestile vastuvõetamatu. Eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ja alustati üldmobilisatsiooniga. Lõpuks Stalin vähendas nõudmist 25 000 meheni ning saavutas sellega Eesti nõustumise. 28. Septembril 1939 kirjutas Eesti baaside
V: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Pakti sõlmimisest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatseslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt. Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastatikuselt kokku väljaspool baaside lepingut. Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist.
Hirmus põgeneti Tallinna vetest. Ka NSVL hakkas protokolli täitma. Seeeest hakati Eestit süüdistama, et nad ei suuda neutraalsust hoida. Peale seda hakkasid nõukogude lennukid ja laevad piiri rikkuma. NSVL tegi ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Toonane juhtkond arutas seda kitsas seltskonnas. Otsustati sellega nõustuda. 28.09 1939 kirjutatigi sellele alla. Alla kirjutasid siseministrid (Molotov ja Selter). Paremini tuntud nime all: baaside leping. Lepingu alusel sai NSV Liit oma sõjaväebaase Eesti aladele paigutada ning tuua sisse ka väed. 25 000 meest (Eestil oli palju vähem). Rajati Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale. Vägede sissetuleks algas 18.10. Väga kiiresti käis neil see x). Hitler kutsus sakslased tagasi Saksamaale. Oktoobrist 39 kuni mai 40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung baltisakslaste lahkumine). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele.
neutraliteedist. 1938.a. Saksamaa oli huvitatud Rahvasteliidu lagunemisest ja seega soosis väikeriikide neutraliteeti. Eestis rõhutati, et väikeriikidele pakub rohkem kaitset erapooletus, kui kollektiivse julgeoleku süsteem. Eestil peab olema õigus ise otsustada vägede läbilaskmise üle. Eestil olevat lootus sõjast kõrvale jääda vaid siis, kui peetakse häid suhteid kõigi, ka agressiivsete riikidega. 1938.a. oli Eesti välisminister Karl Selter. 1935 N.L ja Pr. vahel sõlmitud vastastikuse abistamise leping, N.L. ja Tšehhoslovakkiga sama. Lepingud tähendasid N.L. mõju edasist kasvu Euroopa poliitikas. Need tekitasid Lätis ja Eestis peataoleku meeleolu. Sai selgeks, et ei Pr. ega Ingl. ei tunne enam mingit huvi Balti riikide vastu, ning Eesti ajakirjanduses hakati üha enam arutlema neutraliteedi üle. Sest kui N.L. tahtnuks abistada oma liitlasi sõjas Saksamaaga, siis ilma Rahvasteliidu loata oleks võimalik
1933 toimus põhiseaduse muutmise regulatsioon, 1938 oli põhiseaduse asendamine. Hea regulatsioon asendati. Dikatatuur, poliitilised probleemid. Uue tee minek ei pruugi olla õiguslikult õige ning Päts selle vastu ka eksis. · Riigivanemat hakati nimetama presidendiks. Esimene president nimetati ametisse. · 1939 Eesti sattus Vene huvisvääri, 23.aug MRP- Hitleri ja Stalini pakt. Järgnes Moskva surve sundida Eesti ja NSV Liidu kaubandusleping vms · Karl Selter läks Moskvasse nõuti juba 35 000 sõjaväelase paigutamist Eestisse, Eesti nõustus 25 000ga. · 30.nov Talvesõda Soomega. Eesti territooriumil tankisid Soome pommitajad. Mõned Eesti mehed läksid Soome sõdima punaste vastu. Kuni 1940 a kevadeni kestis selline periood. · 1940 juuni soviettide liit lõpetas Eesti iseseisvuse Molotovi ultimaatum 16.juuni lubada Eestisse sovietti väed. · 17
Eestisse paigutataks NSVL sõjaväebaasid koos 25 000 sõduriga. Mittenõustumise korral ähvardati kasutada jõudu. Moskva nõudmisi arutati valitsuses ja parlamendikomisjonides 25-26.sept 1939. Samal ajal lendasid juba NSVL lennukid Tallinna kohal ning Eesti piiridele koondusid suured Punaarmee väeüksused. II MS tõttu oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, st GB ja Pr suutnud meid aidata, Eesti pidi toime tulema oma jõududega. 28.sept 1939 kirjutas välisminister Karl Selter Moskvas alla Eesti NSVL vastastikuse abistamise paktile. NL sai sellega baasid Hiiu- ja Saaremaal ning Paldiskis ja õiguse 2 aasta jooksul kasutada Tallinna sadamat. Suusõnaliselt lubas Stalin, et Eesti siseasjadesse NL ei sekku. 18.okt algas Punaarmee sissemarss Eestisse. 15 000 eesti sõjaväelast pidid vaatama, kuidas 25 000 võõrast ja vaenulikku sõdurit Eestisse sisenevad. Esialgu jäid vastastikused suhted korrektseteks.
mereline jõud. Karl Selteri visiit Moskvasse. 22. sept läks ta Moskvasse, et kirjutada alla väliskaubanduslepingule. Kuid siis tuli välja, et selle tingimuseks oligi see, et sõjaväebaasid paigutatakse EW territooriumile. Temaga kõneluses väideti ,et Eesti neutraliteet ohustab NL julgeolekut, seades ohtu sõja ja kaubalaevastiku Läänemerel ja otseselt ka Leningradi. Samuti et eelnevalt sõlmitud rahutingimused tuleks üle vaadata. Selter ei olnud selliseks nõupidamiseks valmis Nõupidamised Tallinnas ja läbirääkimised Moskvas. 25-26 sept arutas seda kõike Eesti valitsus. Saadeti Moskvasse neljaliikmeline delegatsioon, uus kõnelusvoor 27-28, Eesti saatuse koha pealt rasked jutuajamised. Jutuajamised olid justkui tüüpiline impeerium- pisike riik stiilis, ehk üks üritas väikest šokeerida ja hirmutada, esitades karme nõudmisi ja esinedes jõudemostratsiooniga. Ka rõhutati, et Eesti on täielikult
annaabi.ee 
