Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf
Ristluu külgmised osad (partes laterales) asuvad ristluumulkudest lateraalsemal. Külgmiste osade lateraalsel küljel asub kõrvalestjas pind (facies auricularis). Ristluud läbib ristluukanal (canalis sacralis), mis avaneb ristluukanali-lahiga (hiatus sacralis), mida omakorda piiravad ristluusarved (cornua sacralia). Ristluukanalt ühendava ristluumulkudega lülidevahemulgud (foramina intervertebralia). KAELALÜLID (vertebrae cervicales) KANDELÜLI- atlas (1.lüli) Eesmine lülikaar (arcus vertebralis anterior) on eesmine osa. Selle tagumisel pinnal on hammasmine lohk (fovea dentis). Tagumine lülikaar (arcus vertebralis posterior) on tagumine osa. Ülemine liigeslohk (fovea articularis superior) ja alumine liigeslohk (fovea artucularis inferior). TELGLÜLI- axsis (2.lüli) Telglüli täidab telglülihammas (dens axis). LÜLI (vertebrae) Lülikeha (coprus vertebrae) on eesmine osa. Lülikaar (arcus vertebrae) on tagumine osa, mis
kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge.
Lülisammas ehk selgroog onSkõikide selgroogsete organismide keha põhitugi Inimese lülisammas on kahekordse S- kujuline Lülisammas on 32-34 lülist moodustatud tugev, kuid siiski painduv kehatugi Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli ja 3-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks SELGROO Click icon to add picture G millest saab alguse lülikaar. Järjestikused Lüli tõeline kandev osa on lülikeha, lülikaared moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju Igast lüli kaarest lähtub kokku seitse jätket, need on seidemete ja kõõluste kinnituskohad Naaberlülide kehad seostuvad üksteisega elastse kõhrelise lülidevaheketta kaudu Lülivaheketta ääreosa moodustab rohkelt kollageenkiude sisaldav fibroosvõru Ketta sisu on sültja konsistentsiga ja summutab padjana põrutusi RINDKERE
S-kujulise sambana. Inimesel koosneb see tavaliselt 33 lülist: 7 kaelalüli (lülisamba kaelaosa), 12 rinnalüli (lülisamba rinnaosa), 5 nimmelüli (lülisamba nimmeosa), 5 ristluulüli, mis on 15.–20. eluea jooksul omavahel kokku kasvanud ristluuks (os sacrum), ja 4 õndralüli, mis moodustavad õndraluu (os coccygis). Lülisamba lüli koosneb eespool (ventraalselt) paiknevast lülikehast, mis läheb tagapool üle lülikaareks. Lülikeha ja lülikaar ümbritsevad lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad üksteise peal asetsevate lülide korral lülisamba- või seljaajukanali (canalis vertebralis). Lülikaare üla- ja alaküljel asuvad liigesejätked jagavad lülikaare lülikeha tagaküljele minevateks kaarejuurteks või -jalgadeks (pediculi arcus vertebrae) ja tagantpoolt (dorsaalselt) piiravateks 533 lamendunud kaareosadeks (laminae arcus vertebrae). Lamendunud tagumiste lülikaareosade