1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE
Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli). SÕRMEDE LÜLID (digitorum phalanges) (peas) Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex). KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb kämblaluudevahemikud (spatia interossea metacarpi). RANDMELUUD (ossa carpi) (peas) Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os
kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided )
kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele. · Lülisamba alumises osas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on tekkinud neljast omavahel kokkukasvanud lülist ja inimese puhul tähtsust ei oma. 4 1.3. Seljalülide ehitus Tüüpiline seljalüli koosneb viiest erinevast osast. · Lülikeha koosneb käsnollusest, mida ümbritseb kompakta ehk plinkolluse-nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormusega paremini toime tulla. · Lülikaartest moodustuv selgrookanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. · Lülikehast lähtub kolm luulist jätket vasak ja parem ristijätke ning
sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Aordianeurüsm- aordi seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend.
Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest? Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge 44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest? Ei kinnitu otstega kuhugi külge 45. Millistest osadest koosneb rinnak? Ülemine osa rinnakupide, keskmine osa rinnakukeha ja alumine osa mõõkjätke 46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge! Rangluu ja esimene roie 47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele? Keraliiges 48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese? Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul?
Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla. 1
Inimese lülisammas on kahekordse S- kujuline Lülisammas on 32-34 lülist moodustatud tugev, kuid siiski painduv kehatugi Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli ja 3-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks SELGROO Click icon to add picture G millest saab alguse lülikaar. Järjestikused Lüli tõeline kandev osa on lülikeha, lülikaared moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju Igast lüli kaarest lähtub kokku seitse jätket, need on seidemete ja kõõluste kinnituskohad Naaberlülide kehad seostuvad üksteisega elastse kõhrelise lülidevaheketta kaudu Lülivaheketta ääreosa moodustab rohkelt kollageenkiude sisaldav fibroosvõru Ketta sisu on sültja konsistentsiga ja summutab padjana põrutusi RINDKERE Click icon to add picture
kinniste silmadega sõrmeotsaga nina puudutada. Liigeste juures aitavad nad juhtida lihaste koordineeritud tegevust, mis võimaldab meil kõndida ilma jalgade asendile mõtlemata. Kui rebeneb side, rebenevad ka süvatundlikkuse närvilõpmed, info saatmine ajule liigese asendist katkeb. Tasakaaluharjutused aitavad taastuda närvilõpmetel ja sellega liigese positsioonitunnetusel. (http://www.inimene.ee). 3.3. Kaela ja seljatrauma ravi Lülisamba vigastuse ravi Lülikeha murru ravi sõltub vigastuse astmest. Kui murd on stabiilne, saab vigastatud piirkonda toetada korseti abil. Ebastabiilse ja nihkumisega murru korral rakenadatakse operatiivne ravi ja sellele järgnevalt tuleb kanda korsetti. Nimmelüli murru korral on istumine keelatud. Taastusravi Ravivõimlemisega alustatkse kohe, kui valu taandub ja seda peab jätkama väga pika aja vältel. Oluline on seljalihaste tugevdamine. Tugev lihasmass aitab hiljem vigastusejärgselt
kumerus ette - esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Küfoos e. kumerus taha - esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) - Vetrumine- lülisamba kõverduste suurenemine ja vähenemine - Lülisamba liikumist takistavad sidemed, lülide ehitus (nt. Rinnalülide ogajätked) ning rinnaosas ühendumine roietega. Rindkere luude ühendused Roidelüliliigesed: - Roidepealiiges art. capitis costae (keraliiges) - roidepea liigestub lülikeha vastava liigespinnaga (II-X roidepea liigestub kahe naaberlüli kehaga, I ja XI-XII roidepea ühe lüli kehaga). - Roide-ristijätke liiges art. costotransversaria (ratasliiges), moodustab I-X roide köbrukeste ja ristijätkete liigespindade vahel. - Liigesed funktsioneerivad kombineeritult - Liikumine toimub ratasliigese telje ümber ! Roide ühendused rinnakuga - Seitsme ülemise roide eesmised kõhrelised otsad ühinevad rinnakuga.
(oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil.
vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. 20. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. 21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje.
3 järgmist paari on ebaroided (kõik kinnituvad 7-ndale roidele). 2 viimast paari on vallasroided b) Rinnak on lameluu millel on kolm osa: Ülemine - rinnakupide. Keskmine - rinnakukeha. Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
avaldab suuremat survet selgroo lülidevahelistele fassetiliigestele, mis hakkavad seetõttu intensiivsemalt kuluma ja vananema ning viivad lõpuks luu- ja liigesepõletikuni (spondüloos e. osteoartriit). Tulemuseks on jäigastuv selgroog. Selline põletik on kõige tavalisem artriidivorm ja haarab tihti ka põlve või puusa. Joonis 1-3 lülisamba degeneratsioon Joonis 1-4 Spondüloosi areng A normaalne funktsionaalne üksus, LKlülikeha, LVDlülidevaheline disk; A normaalne disk ja lülivahemik ning pingul EPS eesmine pikiside, TPS tagumine pikiside; tagumine pikiligment, mis asetseb vahetult luuümbrise LKV lülikaarevarreke; N närvijuur; peal. LVM lülidevaheline mulk; L liiges; B diski degenereerumisel lülikehad lähenevad
hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu. 24) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.
pärilikkus. Nimmevalud tabavad enamasti keskeas inimesi. Selle põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta e. diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ja hakkab avaldama survet närvijuurtele. Nimmevalude ja radikulopaatia tekkepõhjusteks on lisaks diski haigustele veel lülidevahelise mulgu ahenemine; lülisambakanali ahenemine; spondülolistees ehk lülilibisemine - ühe lülikeha ette nihkumine allpool oleva lüli suhtes. Ka rasedus võib mehhaaniliselt lülisammast koormata, millest tulenevalt võivad tekkida valud nimme piirkonnas. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormatuse või trauma tagajärjel. Enamik uurimusi kinnitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel. Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem.
ning venitusharjutustele. Fikseerunud väljendunud rühihäirete ravi on operatiivne. NIMMEPIIRKONNA VALUD Nimmevalude põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta ehk diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ning hakkab suruma närvijuurtele. Diski väljasopis- tumist esineb enam meestel ja seda seostatakse raske kehalise tööga. Samas on nimmevalude põhjusi veelgi lülisambakanali ahenemine, ühe lülikeha nihku- mine allpool oleva lüli suunas. Oma osa on ka pärilikkusel. Enam ohustatud on inimesed, kes peavad töötama istudes. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormuse või trauma tagajärjel, mis oluline just spordis. Selja alaosa valu Nimmevalusid esineb vähem tugevate seljali- põhjuseks on ka haste korral
Lülisammas Selgroog ehk lülisammas on keha telg, mille ülesandeks on kanda koljut ja püsti hoida keha. Ta hoiab rinnakorvi kaitsvaid roideid ning sisaldab ja kaitseb seljaaju. Lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist. Kõik lülid on enam-vähem sarnase ehitusega. Siiski on kaks erandit: esimene (atlas = kandelüli) ja teine lülisambalüli (axis = telglüli = pööraja). Esimesele lülisambalülile toetub kolju kuklaluu kaudu. Ülemisel lülil puudub oma lülikeha, ta kaks lohku sobivad kuklaluu liigespõntadega (jaatamisliigutus), axise hammas seob atlase enda külge ja võimaldab selle ümber pöörelda (eitamisliigutus). Lülisamba murd selles piirkonnas on eriti ohtlik, sest lähedalasuvas seljaajus paikneb mitu tähtsat keskust, mis võivad sel juhul viga saada. Mida kaugemal allpool asub lülisambalüli, seda suuremat koormust peab see kandma ja seda tugevam peab ta olema. 28 Joonis 3.3. Esimene ja teine lülisambalüli
annaabi.ee 
