1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge.
kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele. · Lülisamba alumises osas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on tekkinud neljast omavahel kokkukasvanud lülist ja inimese puhul tähtsust ei oma. 4 1.3. Seljalülide ehitus Tüüpiline seljalüli koosneb viiest erinevast osast. · Lülikeha koosneb käsnollusest, mida ümbritseb kompakta ehk plinkolluse-nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormusega paremini toime tulla. · Lülikaartest moodustuv selgrookanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. · Lülikehast lähtub kolm luulist jätket vasak ja parem ristijätke ning
sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Aordianeurüsm- aordi seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend.
Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest? Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge 44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest? Ei kinnitu otstega kuhugi külge 45. Millistest osadest koosneb rinnak? Ülemine osa rinnakupide, keskmine osa rinnakukeha ja alumine osa mõõkjätke 46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge! Rangluu ja esimene roie 47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele? Keraliiges 48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese? Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul?
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
Inimese lülisammas on kahekordse S- kujuline Lülisammas on 32-34 lülist moodustatud tugev, kuid siiski painduv kehatugi Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli ja 3-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks SELGROO Click icon to add picture G millest saab alguse lülikaar. Järjestikused Lüli tõeline kandev osa on lülikeha, lülikaared moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju Igast lüli kaarest lähtub kokku seitse jätket, need on seidemete ja kõõluste kinnituskohad Naaberlülide kehad seostuvad üksteisega elastse kõhrelise lülidevaheketta kaudu Lülivaheketta ääreosa moodustab rohkelt kollageenkiude sisaldav fibroosvõru Ketta sisu on sültja konsistentsiga ja summutab padjana põrutusi RINDKERE Click icon to add picture
Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..............................................
kumerus ette - esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Küfoos e. kumerus taha - esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) - Vetrumine- lülisamba kõverduste suurenemine ja vähenemine - Lülisamba liikumist takistavad sidemed, lülide ehitus (nt. Rinnalülide ogajätked) ning rinnaosas ühendumine roietega. Rindkere luude ühendused Roidelüliliigesed: - Roidepealiiges art. capitis costae (keraliiges) - roidepea liigestub lülikeha vastava liigespinnaga (II-X roidepea liigestub kahe naaberlüli kehaga, I ja XI-XII roidepea ühe lüli kehaga). - Roide-ristijätke liiges art. costotransversaria (ratasliiges), moodustab I-X roide köbrukeste ja ristijätkete liigespindade vahel. - Liigesed funktsioneerivad kombineeritult - Liikumine toimub ratasliigese telje ümber ! Roide ühendused rinnakuga - Seitsme ülemise roide eesmised kõhrelised otsad ühinevad rinnakuga.
(oleneb piirkonnast) 4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil.
vajata. Rinnaküfoos ehk kõverdus taha hakkab välja kujunema u poole aastastel lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. 20. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. 21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje.
3 järgmist paari on ebaroided (kõik kinnituvad 7-ndale roidele). 2 viimast paari on vallasroided b) Rinnak on lameluu millel on kolm osa: Ülemine - rinnakupide. Keskmine - rinnakukeha. Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
mööduvad ettepainutamisel. Vaevsute põhjuseks peetakse närvijuurte kompressiooni ja verevarustuse puudulikkust. Sündroomi nimetatakse neurogeenseks vahelduvaks lonkamiseks (klaudikatsiooniks). Ravis rakendatakse soojust, valuvaigisteid, ravivõimlemist. Vajaduse korral opereeritakse: eemaldatakse lülikaared, luues sellega avarama ruumi närvijuurtele. Spondülolistees e. lülilibisemine. See on ühe lülikeha ettenihe allpool oleva lüli suhtes. Kõige sagedamini nihkub ette 5.nimmelüli. Nihet soodustab raskustung, sest viimane nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal. Lülilibisemine esineb suhteliselt harva ja võib tuleneda kahest põhjusest: lülikaare defekti korral või liigeste, diski ja sidemete degeneratsiooni puhul. Spondülistees võib esineda ka üldse valusid tekitamata. Puusaliigese osteoartriit. Mis tahes tüüpi artriit, mis mõjutab puusa, võib põhjustada ka
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
ning venitusharjutustele. Fikseerunud väljendunud rühihäirete ravi on operatiivne. NIMMEPIIRKONNA VALUD Nimmevalude põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta ehk diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ning hakkab suruma närvijuurtele. Diski väljasopis- tumist esineb enam meestel ja seda seostatakse raske kehalise tööga. Samas on nimmevalude põhjusi veelgi lülisambakanali ahenemine, ühe lülikeha nihku- mine allpool oleva lüli suunas. Oma osa on ka pärilikkusel. Enam ohustatud on inimesed, kes peavad töötama istudes. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormuse või trauma tagajärjel, mis oluline just spordis. Selja alaosa valu Nimmevalusid esineb vähem tugevate seljali- põhjuseks on ka haste korral
Lülisammas Selgroog ehk lülisammas on keha telg, mille ülesandeks on kanda koljut ja püsti hoida keha. Ta hoiab rinnakorvi kaitsvaid roideid ning sisaldab ja kaitseb seljaaju. Lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist. Kõik lülid on enam-vähem sarnase ehitusega. Siiski on kaks erandit: esimene (atlas = kandelüli) ja teine lülisambalüli (axis = telglüli = pööraja). Esimesele lülisambalülile toetub kolju kuklaluu kaudu. Ülemisel lülil puudub oma lülikeha, ta kaks lohku sobivad kuklaluu liigespõntadega (jaatamisliigutus), axise hammas seob atlase enda külge ja võimaldab selle ümber pöörelda (eitamisliigutus). Lülisamba murd selles piirkonnas on eriti ohtlik, sest lähedalasuvas seljaajus paikneb mitu tähtsat keskust, mis võivad sel juhul viga saada. Mida kaugemal allpool asub lülisambalüli, seda suuremat koormust peab see kandma ja seda tugevam peab ta olema. 28 Joonis 3.3. Esimene ja teine lülisambalüli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
