Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad?
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf
ogajätke kuklatagune joon, oimuluu pööramine nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor)
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Wildmani 5-pallilisest hindamissüsteemist on edasi arendatud vastavalt nende autorile A.J. Edmondsoni (1989) ja J.D. Fergusoni (1994) toitumuse hindamise süsteemid. Mõlemad süsteemid kasutavad viiepallilist skaalat 0,25 pallilise astmega. A.J. Edmondsoni poolt välja töötatud hindamisskeemis vaadeldakse kaheksat erinevat kehapiirkonda, mis on paigutatud kolme gruppi: 1) nimmepiirkond; vaadeldakse nimmelülide ogajätkeid, ogajätke ja ristjätke vahelist nurka, eraldi ristjätkeid ning ristjätketest moodustatud, tühimiku kohal asuvat "riiulit", 2) puusa- ja päraluunukid; hinnatakse ala puusa- ja päraluunukkide vahel ning ala puusanukkide vahel, 3) sabajuurepiirkond; hinnatakse sabajuure piirkonna aluse lohu sügavust. Lehmade toitumust hinnatakse eeltoodud kehapiirkondade vaatluse ja palpatsiooni teel. Hindamisel võetakse aluseks kõik eeltoodud kehapiirkonnad ja toitumuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
