1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6
Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc
Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod
Lõua-keeleluu lihas - m. Alalõualuu keelmine pind Keeleluu Keele kandmine ja tõstmine mylohoideus Lõuatsi-keeleluu lihas - m. Lõuats Keele ettepoole tõmbamine geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major Väike dorsaalne peasirglihas - m. Kandelüli dorsaalne köbruke rectus capitis dorsalis minor Kraniaalne peapõikilihas - m. Kandelüli ristijätke Oimuluu nibujätke ja Ühepoolsel toimel pea viltu
m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m. trapezius I-XII rinnalüli ogajätke abaluuhari tõstab õlavöödet; keskmine: lähendab abaluud (õlga) lülisambale; alumine: langetab ülestõstetud abaluud
Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18
Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla. 1. Lülikaarest moodustuv seljaaju kanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. 2.Lülikehast lähtub kolm luulist jätket - vasem ja parem ristijätke ja ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Need on kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. Lülisamba liikumise seisukohalt on tähtsad fassettliigesed ja lülivahekettad e. diskid. Igal lülil on neli fassettpinda, mis paiknevad ristijätkete ülemisel ja alumisel küljel. Nende vahendusel seondub iga lüli sellest ülal- ja allpool paiknevaga. 5 Mis on skolioos ?
Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided ) 11 ja 12 roie lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided ) Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks Rinnak.
m. rectus Tagumine Mediaalne Stabiliseerib m. rectus Tagumine Külgmine Kahepoolselt capitis atlase kaare kolmandik esimest capitis atlase kaar, pool alumisel sirutab pead posterior köbruke alumisel kaela- posterior ogajätke turjajoonel Ühepoolselt minor turjajoonel kuklaluu major painutab pead liigest samale küljele
inferior). TELGLÜLI- axsis (2.lüli) Telglüli täidab telglülihammas (dens axis). LÜLI (vertebrae) Lülikeha (coprus vertebrae) on eesmine osa. Lülikaar (arcus vertebrae) on tagumine osa, mis piirab lülikehaga lülimulku (foramen vertebrae). Kõikide lülide mulgud moodustava lülisambakanali (canalis vertebralis). Ülemine lülisälk (incisura vertebralis superior) ja alumine lülisälk (incisura vertebralis inferior). Lülikaarelt tahapoole lähtub ogajätke (processus spinosus), küljele lähtub ristijätke (processus transversus). Ülespoole lähtub ülemine liigesjätke (processus artucularis superior) ja allapoole lähtub alumine liigesjätke (processus articularis inferior). 7 KAELALÜLI (aukudega) 12 RINNALÜLI (aukudeta, alumine jätke on peenem) 5 NIMMELÜLI (kõige suuremad) REIELUU (femur) (peas) Reieluupea (caput femoris). Reieluu kaela (collum femoris) kõrval on suur pöörel (trochanter
plinkolluse-nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormusega paremini toime tulla. · Lülikaartest moodustuv selgrookanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. · Lülikehast lähtub kolm luulist jätket vasak ja parem ristijätke ning ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Nee don kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. 5 1.4. Õige kehahoid Esmamulje inimesest loob suurel määral rüht. Hea kehahoiuga inimese profiil on seistes kergelt laineline. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel ja rinnakorvi kontuur on eespolt kõhu eesmist pinda läbivat vertikaali
NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 19. Kaelalüli- Lülimulk on kolmnurkne Rinnalüli- lülimulk on ümmargune Nimmelüli- on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks. Kui lammas on 3p toitumusega, siis on ta tapaküpsuse saavutanud. Kui see on rohkem, siis on looma liiga kaua peetud, loom hakkab rasvuma. Täiskasvanud uttedel hinnatakse toitumust söötmistaseme hindamiseks. Aastas on kolm aega, millal tuleks täiskasvanud uttedel toitumust hinnata: võõrutamisel, paarituse alguses, enne poegimist. Toitumust hinnatakse käega landelt, katsutakse kahte piirkonda - kombeldakse selgroo ogajätke teravust, katsutakse kui kergelt näpud lähevad roidejätkete alla. Teine võimalus on elusatel lammastel lihajõudlust hinnata kaalumise teel. Hea võimalus prognoosida kehamassi suuruse järgi liha kvaliteeti. Täiskasvanud ute tapasaagis on u 50%. Lihakehas on täiskasvanud loomal rasva 30%, valku 17%. Täiskasvanud looma liha on rasvane ja madalakvaliteediline. Tallel on samuti kehamass liha kvaliteedi prognoosimisel kasutusel. Lammas on loom, kelle
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. Ogajätked on lihaste kinnitamiseks. 19) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus Kaelalülidel –Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole. Nimmelülide – ogajätked horisontaalselt
Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku asetseva lülisambalüli lülisälgud - ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk - moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesejätkeid on kaks paari: ühed suunatud üles-, teised allapoole. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: a) Kaelalüli - ogajätked on hargnenud, v.a. seitsmes kaelalüli. b) Rinnalüli - ogajätked suunduvad allapoole ja katavad üksteist katusekivide taoliselt. c) Nimmelüli - ogajätked on plaaditaolised ja suunatud otse taha (horisontaalselt). 19
Sirkliharude vahekaugus näitab laiust cm. Mõõtelint millel lisaks cm skaalale loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassirinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Erist. kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga.
Sirkliharude vahekaugus näitab laiust cm. Mõõtelint millel lisaks cm skaalale loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassirinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Erist. kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga
sentimeeterjaotusele ka skaala loomade kehamass määramiseks kilogrammides. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassi rinnaümbermõõdu alusel. Loomade mõõtmed. Eristatakse kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. Kõrgusmõõtmed: Turjakõrgus (tk) turja kõige kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Selja kõrgus (sk) viimase rinnalüli ogajätke kohalt mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Ristluu kõrgus (rk) ristluu kõige kõrgemast kohast mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18
mis jala liigutamise puhul on selgemini tuntav. Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu. Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda küljele, alumist jalga tugevasti puusa- ja põlveliigesest painutada ning põlv kõhu vastu tõmmata, ülemist jalga sirutada. Nüüd mõõdetakse kaugus V nimmelüli ogajätke alusest lohust kuni sümfüüsi ülemise ääreni. Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis 20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm). Naise suguelundid (organa genitalia feminina)
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega
rasva söödetud, kuid nad ei ole ka nälginud. Ka lihastik ei ole kõige tugevam, kuid neil on parim suguline aktiivsus. 4. Mitterahuldav konditsioon hobune on nälgiv, kõhna. Ei sobi millekski. Põhjuseks võib olla pidamine, haigus, liiga vana. Konstitutsioonid on juba läbi võetud,(kohev, tugev jne) II Hobuste mõõtmed tavaliselt mõõdetakse 4, aga agaramad mõõdavad rohkem. 1. Turjakõrgus(tk) maapinnast 7 ogajätke kohani. Mõõdulatiga 2. Kerepõikpikkus kepiga(kppk) 3. Rinnaümbermõõt (rü) 4. Kämblaümbermõõt(kü) kämbla peenemaist kohast Mõõtmistäpsus on 1cm, v.a. kü 0,5cm. Rinnasügavus-rs Rinnalaius- rl sirkliga Laudja laius- Laudja pikkus- lp, sirkliga Kaela pikkus- lindiga Jala pikkus jp- küünarnukist maapinnani Kirja pannakse just õiges järjekorras Kui esitatakse kolm nr, siis järelikult põikpikkust ei ole
Kõik lülimulgud kokku moodustavad üksteise peal asetsevate lülide korral lülisamba- või seljaajukanali (canalis vertebralis). Lülikaare üla- ja alaküljel asuvad liigesejätked jagavad lülikaare lülikeha tagaküljele minevateks kaarejuurteks või -jalgadeks (pediculi arcus vertebrae) ja tagantpoolt (dorsaalselt) piiravateks 533 lamendunud kaareosadeks (laminae arcus vertebrae). Lamendunud tagumiste lülikaareosade keskelt algab tahapoole ulatuv ogajätke (processus spiosus). Lülikaarest väljuvad lülijätkete kõrguselt kummaltki poolt ristijätked (processus transversus). Kaarejuured on liigesejätkete ees mitte sügavalt kinnitunud ülaküljele ja sügavalt alaküljele. Need kinnitused ja liigesejätked täienevad nende peal ja all asuvate lülide kinnituste ja liigesejätketega igaüks kuni lülimulguni (foramen intervertebrale), millest kulgeb läbi spinaalnärv (seljaajunärv). Risti- ja ogajätked on rinnalihaste alguskoht.
annaabi.ee 
