Paula Ploom Ploomi Keskkool Õppealajuhataja 2.mai 2011 SELETUS Mina, Karin Kirss, läksin 1.mail 2011 poodi , et osta saia. Kassasse jõudes avastasin, et rahakotti pole kaasa. Poemüüja süüdistas mind varguses ja helistas kooli. Kui garderoobi tagasi jõudsin , leidsin rahakoti tooli pealt. Vabandan tekitatud segaduse eest ja luban , et edaspidi olen hoolsam. Katrin Kirss Õuna 3 12345 Pärnu Telefon 56782345 Ametikirjadel äärised : vasakult 30mm, paremalt 12mm , ülevalt 8mm, alt 9mm .
õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin
saadetised 1. Esimene külastus- Pakendikeskus (Pae 1): Poodi astudes oli esmamulje ehmatav, nagu oleks sattunud segasummasuvilasse- kõik laiali ning kole. Kuskil boksis istus kena naisterahvas, klõbistas arvutiklahve. Mind nähes tõttas välja ning soojale tervitusele järgnes küsimus, et kas ta saab olla mulle abiks. Vastasin, et uudistan niisama, et kui on vaja, kutsun ise ta. Seni kuni olin ma poes, ei lahkunud müüja kordagi saalist, kuid ka mulle ei tekkinud kordagi tunnet, et ta vaataks mind kui varast. Oli lihtsalt olemas, juhuks kui vajan teda. · Positiivne- Teenindaja oli usaldav ning väga soe ja sõbralik. Silmside ja suhtlus kerge. Müüja alustas esimesena minuga so kliendiga suhtlemist ning tundsin, et sealne pood on kui süsteem inimese jaoks. · Negatiivne/ Ettepanek- Poevälimus (üldine poe ülesehitus- sisustus) võiks olla
Meil on ka pealtnägijaid, kes nägid enne tulekahju tagaruumi sisenevat naist. Kes see naine oli, seda ei tea. Aga nüüd las räägib üks pealtnägija:" "Ma seisin seal leti juures, kui sinna tuli üks naine nimega..." "Oh ei!" olin väga ehmunud. "... Kahjuks nime ma ei mäleta, väga imelik nimi oli igatahes. Ta rääkis müüjaga ja siis äks taharuumi. Seal ta rääkis ühe hukkunuga ja siis tuli sealt karjeid: "Appi, appi, Kristiina ärka üles! Selle peale läks müüja taharuumi ja sealt kostus veel midagi, aga seda ma ei kuulnud. Pärast ta sealt enam välja ei tulnud! Siis läks üks 20 minutit mööda ja ukse vahelt hakkas välja ajama paksu suitsu. Ma küsisin, kas kellelgi mobiili on, aga kellelgi polnud! Seal leti lähedal oli telefon ja ma helistasin 112. Tänan teid ja nüüd head õhtut!" "Jumal tänatud, et tal mu nimi meeles ei olnud, sest muidu oleks ma omadega pigis olnud!"
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsin ust enda taga sulgumas ja
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga KM3 Uurimustöö Teenindamise situatsioonid ja hinnangud Koostaja: Eneken Lakk Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TABEL........................................................................................................................3 1.1. Paide haiglas......................................................................................................4 1.2.Sõit Taisto bussiga..............................................................................................6 1.3.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
pliiatseid ja muud kooliks vajalikku. Kuna ma Rahva Raamatust esialgu ei ostnud raamatut mille järgi huvi oli siis suubusin majandusliku lektüüri riiuli poole. Raamatute paigutus riiulitel oli üsna loogiline kuid samas ka veidi segane just selle valdkonna raamatu koha pealt mida mina otsisin. Pärast riiuli põhjalikku uurimist liikusin edasi õppematerjali riiuli juurde, lootes sealt leida mida otsin, kuid ei olnud õnne mul ka seal. Seadsin sammud kassa poole, et küsida otsitava raamatu kohta infot ja seal tekkis järgmine ebamugav situatsioon, nimelt oli ühel teenindajal külas seal isiklikud tuttavad, iseenesest see mind ei häirinud kuid ebamugavust tekitas see, et nad seisid täpselt kassa ees ning ma ei saanud pöörduda teise teenindaja poole nõu küsimiseks. Pärast paarikümne sekundilist hämmingut avanes jutuvestjate vahele möödapääsu võimalis ning hetkegi kõhklemata lipsasin sealt kiirest läbi ning pöördusin kassas oleva
Nimelt vangistati meie kooli kauaaegne õpetaja Jaak Laane ühes abikaasa Emma Laanega, kes oli meie kooli õpetaja kohusetäitja ja tütre Ade Laanega, kes oli meie kooli VI kl. õpilane ja saadeti sunniviisil Venemaale, arvatavasti Uuralite ümbrusesse või Siberisse asumisele. Peale eelnimetatud perekonna sai sama raske saatuse osaliseks ka õpetaja Peeter Rängel ühes kahe tütrega. Loodame, et nad veel Eesti pinnale pääsevad. 1961-1962 Uueks õppeaastaks ettevalmistamise ja koolimaja kapitaalremondi käigus toimusid suvel enneolematud ümberehituselikud tööd. Mõisaaegsete vanade lagunendu puutreppide asemele ehitati kaasaegsed betoontrepid. Tekkis kaks trepikoda. Keskmisest osast varem ei pääsenud keldrikorrusele ja õpilastele tuli kogu aeg liikuda riietusruumidesse ühte kitsast treppi mööda. Koolimaja lõunapoolses otsas aga kaotati trepp teise ja keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti
Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus..........................................
02.09.2010 14.00 Paide Walking Hinnang: hea teenindus. 5 2 PAIDE SÄÄSTUMARKET Olime sõbraga Paides säästumarketis, tahtsime osta energiajooki kuid pudelid olid kinnises kiles veel, mida ei oldud avatud. Nii me siis hakkasime ise seda kilet katki tegema, et energiajooki kätte saada, kuid me ei saanud sellega eriti hakkama. Müüja, kes liikus seal ringi, ning tegi oma tööd, märkas meid, ta tuli meie juurde ütles viisakalt tere, ning ütles et ma vaatasin, et te olete hädas ega saa kätte. Nii ta siis võttis selle kilenoa, ning aitas meil selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus.
REKTSIOON Kaasaütlev: kaasnema, kohanema, sarnanema, võrduma, adekvaatne, analoogne, identne, paralleelne Alaleütlev: vastanduma, lähedane, tuginema, toetuma Alalütlev: baseeruma, põhinema, rajanema Osalema kus? milles? Hääletama kelle?/mille? poolt või vastu Alla kirjutama millele?, allkirjastama mida? Vastu: sümpaatia uue naabri vastu, kuritegu inimsuse vastu, huvi harmoonia vastu Omastav + kohta: tõend raha laekumise kohta, seletuskiri õnnetuse kohta, küsimustik integratsiooni kohta, teade pakkumise aktsepteerimise kohta Üle, ümber: arutlus filmikunsti arengu üle, diskussioon õppekava muutmise üle (ümber) *nõuded menüü koostamisele > menüü koostamise nõuded, *tellimus ajalehtedele > ajalehetellimus, *õigusjärgne omanik maale > maa õigusjärgne omanik ENESEKONTROLL: Kui saarel oleks (Abruka) lähedane loodus… Läbi aegade on ülikooliõpe põhinenud (teadusuuringud). Tõlge on adekvaatne (originaal).
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 UURIMUSTÖÖ Koostaja: Helena Aedma Juhendaja: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus Mina on uurimustöö koostamisel analüüsisin mitme teenindusettevõtte teenindamist ja mitme sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: Ettevõttesse sisenedes, märk
on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, muusikaharrastused, pillimängud jne. Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest. Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud. Küsin temalt koolimaja, kooli toidu ja traditsioonide kohta. Uurimustöö lõppu kirjutan ma kasutatud kirjanduse. Seal on kirjas missugust netilehekülge ja millist raamatut ma kasutasin. SISU Tagasivaade ajalukku Aastail 1917 1918 oli Tapal neli kooli: kõrgeim algkool, Tapa alevi algkool, Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kool ja Tapa raudtee kool. Koolilugu ulatub küll õieti sajandi algusesse, millal Tapal töötas kolma vene algkooli. Rahvas hakkas aga toetama eesti kooli avamist ja 1907
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga mitte enne, kui remondi järele kisendavad koolimaja välisseinad ja klassiruumid on saanud värske värvikihi. Ujumistreener võttis Veerpalu alavahetust umbusuga Eve Leppik, Andrus Veerpalu kunagine ujumistreener, tunnistab ausalt: ei olnud tal erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud. Viienda-kuuenda klassi poisina kroolis 100 meetrit 1.13ga. Ehk kolme sekundi jagu aeglasemalt, kui ujus poolteist aastat
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
Palun tal soovitada mulle musta t-särki, teenindaja tunneb huvi millise kaelusega pluusi ma soovin. Olles üllatunud teenindaja lahkusest järgnen talle ning ta suunab mu tähelepanu paarile 4 pakkumisele. Küsib millist suurust ma kannan ja juhatab mind proovikabiinideni. Leian endale selga istuva särgi ja suundun kassade poole. Näen et teenindaja tegeleb juba teise kliendiga, ootan kannatlikult kassa juures. Mõne minuti möödudes pöördub minu poole teenindaja ja tunneb huvi kas leidsin endale sobiva. Vastan talle jaatavalt, sooritan ostu ning lahkun poest ilusat päeva soovivate sõnadega. Olin väga üllatunud seekordse külastuse pärast, teenindajad olid teised kui esmasel korral. Teenindaja tundis minu vastu huvi ja tunnustas mind kui isiksust, mulle pakuti kliendikeskset teenindust ja nähes kuidas teenindaja käitus ka teise kliendiga võin
Arvo Junti 1 1 5 1 4 12 Ülle Aaskivi 0 1 5 0 6 12 Ain Tähiste 2 0 7 0 2 11 Tõnu Saarman 2 3 5 1 0 11 Hanno Schotter 0 3 3 5 0 11 Hillar Kalda 3 0 0 6 2 11 Heinz Valk 1 3 2 1 4 11 Andrus Ristkok 0 1 4 1 4 10 Priidu Priks 0 0 3 5 2 10 Peet Kask 0 0 5 0 5 10 Tõnu Anton 1 0 5 0 4 10 Andrei Prii 1 0 0 7 1 9 Jüri Kork 1 6 1 1 0 9 Rein Veidemann 0 6 0 1 2 9 Kalju Koha 0 0 1 6 2 9 Heldur Peterson 0 2 4 0 3 9 Heino Kostabi 5 3 8 Jüri Rätsep 0 1 1 1 4 7 Hillar Eller 1 2 2 1 0 6
seltsimeestele truu. Seejärel küsiti Eesti NSV-ga seotud küsimusi. Üks tüdruk, kes ei tahtnud komsomoliga liituda, pandi klassi kinni, et ta seal järele mõtleks. Tüdruk ei astunud ka siis komsomoli. Kui seda tänapäevaga võrrelda, siis on need organisatsioonid nagu tänapäeval kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku.
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
majandamiseks enam ammugi polnud, siis pakkus parun lõpuks jõude seisvat häärberit Nurtu vallale müüa. Vallal aga puudus sellise uhke maja ostmiseks raha ja ta pidi uhkest ettepanekust ära ütlema. Pealegi leiti, et kooli jaoks polnud sellist suurt hoonet vaja, kuna lapsi oli vähe. Koolile tuli leida uus elupaik. Otsustati ehitada uus maja. Selleks eraldati mõisast Kohtru küla tee ääres tükk maad ja 1860. aastal ehitati uus koolimaja. Kool kolis samal aastal mõisast ära. Peagi leidis parun häärberile ostja. Uus peremees Nurtus elada ei kavatsenud. Lammutas maja ja vedas ära. Maja asemel kasvas umbrohi ja vaarikad aastakümned ja alles kümmekond aastat tagasi likvideeriti maaparanduse käigus selle Velise valla viimase mõisa härrastemaja asukoht lõplikult. Nurtu kooli õpilased 1917. a Vasakul seisab Madis Oviir Uus koolimaja on olnud väiksem. Mälestuste järgi vast 14 kuni 15 meetrit pikk ja neli meetrit lai
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
kui pannakse uut kaupa juurde kui ka tõmmatakse kaupa ettepoole. Karastusjookidel(k.a. veed, mahlad), alkohoolsetel jookidel, nätsudel ei vaadata realiseerimisaegu, et need ostetakse nii kui nii ära, et pole vajadust vaadata. Külmseadmed on varustatud termomeetritega. Regulaarselt kontrollitakse külmikute temperatuure ja märgitakse ülesse, kas tabelisse või vihikusse. . Toidu kvaliteet on maitsev ja meeldiva välimusega kui ka hinnad on soodsad mõnedel toidukaupadel. 2.5. Müüja ja saalitöötaja tööalased kohustused Müüja tööalased kohustused on, et tema töökoha piirkond oleks puhas ja korralik ja klientidele kutsuv. Müüja kohustus on ka kassa tseki rullide toomine laost, suitsutaskute varustamie suitsudega kui ka kaubavarude täiendamine, kassa juures oleva kauba lindi puhastamine kui ka kaalu. Ning klientide teenindamine kassas. Ja potitaimede pakkimine kui klient seda soovib. Klientide abistamine on ka üks kohustest. Ja peaks tundma seadmeid.
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
säilivusaeg läheb üle ja tuleb jälle maha kanda! Mis veel hullem on, et säilivustähtaja ületanud kaup müüakse klientidele. Jälgige, et kaupa oleks piisavalt müügilettidel. Baari teenindajal on õigus keelduda liiga purjus kliendile alkoholi serveerimisest. Baaridesse jäetud, ununenud klientide asjad- alati informeerida administraatorit või tuua asjad kontorisse. Kassad- alati raha vähemalt kaks korda üle lugeda, kassa vahetuse lõpp korralikult teha, et kassa klapiks. Toit- kui näete et väljanägemine halb, informeerida koheselt administraatorit ning müügilt maha võtta. Nt croissantidel pole muud vahel kui salatileht. Lisamüük- baarides/kohvikus- aktiivselt pakkuda klientidele rohkem tooteid ( konjaki kõrvale kooki, trühvlit. jne ) NAERATUS- viisakas käitumine klientidega nimesilt, korrektne välimus.
Hommikul läks jalgsi 6 km Tabivere raudteejaama ning õhtul läks keegi lastevanemaist talle hobusega vastu. Kooli kokk Roosi tegi väga hästi süüa. Sooja sööki, peamiselt suppi, sai lõunaajal. Hommikul ja õhtul said lapsed kohvi ja teed ning sõid kodust kaasavõetud toitu. Igal reedel kodus Roosi lastelt ülejäänud leivad kokku ja tegi leivaputru, mida Helvi ja teised lapsed sõid laupäeva hommikul piimaga. See maitses väga hästi. Igal õhtupoolikul käidi koolimaja ümbruses jalutamas. Koolimaja vastas üle tee oli vaestemaja. Kui ilm oli väga halb siis käisid lapsed hoolealustega juttu ajamas. Kuid õpetaja Ilmar Pung keelas neil lõpuks vaestemajja mineku. !940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Helvi läks sel ajal viiendasse klassi. Ta hakkas õppima vene keelt. Talv oli seekord väga külm. !941. aastal algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Ning Helvi pere aeti metsa varjule. See järel algas
kui pannakse uut kaupa juurde kui ka tõmmatakse kaupa ettepoole. Karastusjookidel(k.a. veed, mahlad), alkohoolsetel jookidel, nätsudel ei vaadata realiseerimisaegu, et need ostetakse nii kui nii ära, et pole vajadust vaadata. Külmseadmed on varustatud termomeetritega. Regulaarselt kontrollitakse külmikute temperatuure ja märgitakse ülesse, kas tabelisse või vihikusse. . Toidu kvaliteet on maitsev ja meeldiva välimusega kui ka hinnad on soodsad mõnedel toidukaupadel. 3.6. Müüja ja saalitöötaja tööalased kohustused Müüja tööalased kohustused on, et tema töökoha piirkond oleks puhas ja korralik ja klientidele kutsuv. Müüja kohustus on ka kassa tseki rullide toomine laost, suitsutaskute varustamie suitsudega kui ka kaubavarude täiendamine, kassa juures oleva kauba lindi puhastamine kui ka kaalu. Ning klientide teenindamine kassas. Ja potitaimede pakkimine kui klient seda soovib. Klientide abistamine on ka üks kohustest. Ja peaks tundma seadmeid.
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kiriku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
