Ülesanne: ühiskond kui süsteem TARTU LINN erasektor avalik sektor Riigiettevõtted Eraettevõtted (raudteed, post, TV, energiavõrgud) (aktsiaseltsid, pangad, osaühingud t Eesti Post AS Tartu filateeliakauplus A. Le Coq AS u Edelaraudtee (Tartu raudteejaam) l Fortune OÜ u n Tartu Õlletehas d u AS Emajõe Veevärk s s BIGBANK AS Tartu esindus e SEB kontorid ja harukontorid k t Espak Tartu AS o r Salva Kindlustuse AS Tartu esindus Silberauto Eesti AS Tartu esindus Kodanikuorganisatsioonid. Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused (huviühendused,...
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai
väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. · Tertsiaarne sektor ehk teenindus koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE:
Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik Majanduse tsüklilisus: buum, kriis, langus, surutis, tõus, stabiliseerumine. Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Riigi välisvõlg: Koguvälisvõlg summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kaudne maks toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks.
25. Rahaliitu ohustavad tegurid: o Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus o Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus o Riikide majanduse erinev arengutase 26. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27
203 429 773 inimest SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta on 8800 Sündimus % 21 Suremus % 6 Keskmine eluiga(N/M) N-76 M-68 Kirjaoskus % 88,6 Maavarad rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante,kulda Eksport-import Eksport - metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja kohvi, puuvilju, maisi Impordib - rõivatooteid, tekstiilitooteid, naftat, gaasi, süsi Majandus sektorite jagunemine Energia Brasiilias leidub naftat tuumaelektrijaamadest ja hüdroelektrijaamadest Päikeseenergiat, tuuleenergiat elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh a. Transport - side Raudteetransport on väike Jõetranspordi tähtsus on väga suur Õhutranspordi tähtsus on väga suur Turism Brasiilia on tuntud turismimaa Amazonase dzunglit, Sao- Paulot, Rio de Jainerot ja pealinna Brasiliat Tursim moodustab
Kolmas (mittetulunduslik, EKAKis kodanikualgatuslik) sektor on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvirühmadena toimiv kodanikuühiskonna keskne osa. Kolmanda sektori võib omakorda jagada kaheks: professionaalseks mittetulundussfääriks, kus inimesed palgatööd tehes esindavad peamiselt avalikku huvi, pakuvad eestkostet ja teenuseid; ning puhtalt vabatahtlikuks tegevuseks, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Eesti arenguga seoses on siiani räägitud eelkõige teadmiste ja innovatsioonipõhisest arengumudelist kui ainuvõimalusest. See mudel johtub majandusliku arengu loogikast, kus strateegiline valik tehakse investeeringupõhise ja innovatsioonipõhise arengumudeli vahel (Kattel jt 2005). Veelgi üldisema konteksti loob jätkusuutliku arengu kontseptsioon,
· Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite kaupa 30. detsember 2009 NIMI 5 Tagajärjed · Temperatuuride suurenemine Haiguste levik Tormid Liustiku sulamine · Magevee vähenemine Immigratsioon Sademetemustri muutumine Muutused loomade elus 30. detsember 2009 NIMI 6 Liustike sulamine · Ohustab veevarusid, magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30
koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt. avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone.
ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISTTOETAV RIIKLIK POLIITIKA (healthy public policy) Valitsuse, omavalitsuste ja kogu avaliku sektori poliitiliste otsuste kaudu rahvastiku tervise arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, majandusliku, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mõjude muutmine tervisttoetavamaks, indiviidide, gruppide ja kogukondade kaasamine otsustetegemisse ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel jpm). TERVISHOID (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis holmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. TERVISHOIUPOLIITKA (health care policy or medical care policy) all mõistetakse pigem raviteenuste osutamisele ning finantseerimisele suunatud tegevust ja otsuseid. Tervishoiupoliitika on suunatud tervishoiu arendamisele, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisele tervishoiusüsteemi suutlikkuse arendamisele.
välisabist. Suur osa rahvastikust vaevleb puhta vee, meditsiinilise abi ja elektripuuduse käes, mida kõike võib pidada riigis valitseva halva majandusliku seisukorra tagajärgedeks. Ehkki haritavat maad on riigi territoorimist vaid 12%, põhineb Afganistani majandus põllundusel ja ekstensiivsel karjakasvatusel. Majanduse poolest kuulub Afganistan vähim arenenud riikide hulka, mida väljendab selgelt tööjõu jaotus sektorite kaupa: agraarühiskonnale iseloomulikult on põllumajanduslikus sektoris hõivatud enamus, tervelt 80% rahvastikust, tööstuslikus ja teeninduslikus sektoris vastavalt mõlemas 10% rahvastikust. (Joon 1.1) Sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT poolest kuulub Afganistan (SKT 1490 USD 1 elaniku kohta) selgelt majanduslikult vähim arenenud riikide hulka ning oma naabrite Iraani(SKT 10 200 USD 1 elaniku kohta) ja Pakistaniga(3320 USD 1 elaniku kohta) võrreldes
positiivne ehk tegemist on kaubavahetuse ülejäägiga. Kui riigi import ületab eksporti, siis on riigi väliskaubandusbilanss negatiivne ehk tegemist on kaubavahetuse puudujäägiga. Eesti puhul on pärast taasiseseisvumist kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga. 18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. 19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20.Mida näitab netovälisvõlg? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti
Teiseks toimub staatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni,aga ka päritolu ja/või seisuse põhjal. Kolmandaks kihistub ühiskond poliitiliselt,selle järgi.milline on kellegi juurdepääs võimule.Stratifikatsioon männgib olulist rolli ühiskonna integreerimisel,sest paigutab kõik inimrühmad kindlale positsioonile. Arenenud ühiskondadele iseloomulik sotsiaalne jaotus Nüüdisaegsed uurimused võtavad ühiskonna arengutaseme hindamisel tihti aluseks majanduse eri sektorite osa tööhõives.Madala arengutasemega riike iseloomustab majanduse primaarses ehk hankivas sektoris hõivatuse suur protsent kõrgeltarenenud riike aga tertsiaarse ehk teenindussektori ülekaal.Keskmise tasemega riikides on kõige rohkem inimesi seotud sekundaarse ehk töötleva sektoriga.Seepärast jagatakse tänapäeval inimesed tulugruppidesse vastavalt rahalistele ressurssidele. Sotsiaalsed lõhed
ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis (horisontaalne- maalt linna, vertikaalne- karjääriredel) Alamklass- inimesed, kes paiknevad sotsiaalse staatuse madalaimaul astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud
* Materjali analüüs: oluliste seoste ja seaduspärasuste sõnaline või pildiline esiletoomine (joonised, skeemid, tabelid). * Järelduste tegemine. * Kokkuvõtte kirjutamine, kus esitatakse lühidalt kõige olulisem ja antakse hinnang oma tööle. Materjali esitamise võimalused *Tabel. Näitajad kirjutatakse tabeli veergudesse ja ridadesse. Võimaluse korral esitatakse tulemused ka protsentides. * Diagramm. Diagramm täiendab sageli tabelit: arvud, suurused, suhted esitatakse võrdlevalt sektorite, tulpade, joonte abil. * Skeem. Lihtsustatud kujutis, mis väljendab ülevaatlikult nähtustevahelisi seoseid ja aitab neid paremini mõista. * Joonis. Teksti sisu selgitav või täiendav illustratsioon. Viitamine * Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Uurimuse ülesehitus 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus, töö tutvustus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus
1.Mis isel nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) 2.Ühiskonna arengu etapid,nende isel ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3.Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrd...
Pivot diagrammi moodustamine Diagramm - /diagram, chart/ - arvjoonis, millel arvusid kujutatakse nendega võrdelise pindalaga kujundite, nagu sektorite, tulpade vms. abil. Inglise keeles nimetatakse neid ka "graph", Vahendit, mis diagramme Excelis moodustab nimetatakse "Microsoft Graph". Mõnikord on kasulik enne diagrammi tegemist andmed tabelis summeerida. Üks võimalus selleks on moodustada tabelis uus veerg, kuhu saab sisestada soovitud valemi. Edasi moodustada selle veeru alusel diagramm. Teine võimalus on kasutada niisugustel juhtudel Pivot' diagrammi. Pivot' diagramm on spetsiaalne diagrammitüüp, mis võimaldab summeerida andmeid
omavoli. 2.Riigi tegevuse kontrollimiseks on olemas institutsioonid. Esiteks on see universaalne valimissüsteem, tänu millele on kodanikel võimalus oma võimu piiratult reguleerida. Kohtusüsteem täidab ka kontrolli funktsiooni, mis peaks olema sõltumatu ning arenenud riikides on see suuresti nii. 3.Demokraatlikus riigis säilitatakse arvamuste pluralism. Repressioonid "eriarvamuste" vastu mõistetakse hukka. See sunnib ametivõime kuulama ühiskonna erinevate sektorite ja erinevate poliitiliste jõudude arvamusi. 4.Demokraatlikus riigis saate pidada miitinguid, korraldada rongkäike ja näidata oma arvamust. Eriarvamusel olev vähemus võib olla alternatiivsete eesmärkide ja nende saavutamise viiside kandja, kuid ei saa samal ajal enamust takistada. Kui enamus viib süsteemi seisma, saavad nad kuulata vähemuse häält. Kuid ühiskond ei usalda teisitimõtlejaid tavaliselt pikka aega. 5
kehetestamine, uus raha käibele). 27. Rahaliitu ohustavad tegurid. Asümmeetriliste šokkide ületamise keerukus; Liikmesriikide fiskaalsüsteemide ja fiskaalpoliitilise orientatsiooni erinevus; Riikide majanduse erinev arengutease. 28. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29
Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.-18.sajandil ja 19.sajandil? Kolooniatest veeti Euroopasse põllumajandussaadusi ning kolooniad aitasid leevendada
BOE) Süsi 1 191 906 milj. tonni (4,786 mlrd. BOE) Ööpäevane voog (tootmine): Nafta 77 milj. barrelit/d (12.3 mlrd m3) Gaas 47 milj. BOE/d Süsi 52 milj. BOE/d Võimalik tootmisperiood vastavalt optimistlikumale teadaolevate varude prognoosile (Oil & Gas Journal, World Oil): Nafta 1,277,702/77/365= 45 years Gaas 1,239,000/47/365= 72 years Süsi 4,786,000/52/365= 252 years Energiatarve sektorite lõikes Kodumaja- pidamine Äri (küte, (küte, elekter, Tööstus elekter jm.) veevärk) (sh. 11% 5% põllumajan- dus, ehitus) 37%
ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1.Kvoodid-kindel koguseline vi vrtuseline limiit 2.Litsents-mratakse kindlale ettevttele,teatud perioodiks VLISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1.Otsesed ekspordisubsiidiumid-lisatasud,mille saab ettevtte riigilt vljaveo eest 2.Kaudsed subsiidiumid-maksusoodustused,madalama intressiga laenud vljaveetavate kaupade tootmises jne. 3.Korrigeerivad tollimaksud Majanduspoliitikat vib klassifitseerida ka sektorite jrgi. 1.Primaarne sektor(pllumajandus) 2.Sekundaarne sektor(tstus) 3.Tertsioorsektor(sisekaubandus) Mikromajandus,Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettevte,ksikisik-tarbib vhem,kui teenib-sstja 2.Ettevte,ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib-laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni. Laenaja saab vlakirja,mis kohustab kindlaks thtajaks raha koos protsentidega tagasi maksma. Sellega on tekkinud vrtpaber. Omandireformd ja phieesmrgid
VILJAD Heidi-Yoko Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis
· Residendi ja mitteresidendi vahelised tehingud erand: residentide rahavood välisarvetel finants- ja mittefinantstehingud · Koostatakse kohalikus valuutas ja konverteerimiseks kasutatakse kas: tehingupäeva kurssi aruandeperioodi keskmist kurssi Rahvusvaheline investeerimispositsioon · Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeval väljendatuna selle kuupäeva turuhindades Investeerimispositsioon on jäägiaruanne Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite välisaktivate ning välispassivate vahe. Koguvälisvõlg · Koguvälisvõlg (brutovälisvõlg) summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga
Fourth level Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus. Click to edit Master text styles Second level Third level Läänemer
valmistamisel. ● Ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tootmistegurit kasulikult kombineerida) Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Mikromajandus Majandus sektorite kaupa: ● Primaarne ● Sekundaarne ● Tertsiaarne Majandus harude kaupa: Näiteks energeetika, masinaehitus, ehitus jne. Makromajandus Riigi majandus tervikuna: ● RKP ● SKP ● Keskmine hinnatase Majandus sektoritena Sektor Tõlge Konkreetne Osakaal Konkreetne näide tööstusharu
keskpunktist Raadius ühendab keskpunkti ringjoone mistahes punktiga Diameeter ühendab kahte ringjoone punkti ja läbib keskpunkti Ringjoone mistahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. Ring ringjooone punktid koos ringjoone keskel asetsevate punktidega 11.Täispööre. Ringi sektor Täispööre 360° Ringi sektor kahe või enama raadiuse vahele tekkinud osa 12.Sektordiagramm Sektordiagramm arvanded mis on kujutatud sektorite abil 13.Ringjoone pikkus Ringjoone pikkus (C) Iga ringjoone pikkus on selle ringjoone diameetrist üks ja sama arv korda suurem. C= C=
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6.
Avalik sektor üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Miks on tegev kodanikuühiskond demokraatia seisukohalt oluline? - see kaitseb riigi liigse sekkumise eest - kaasab kodanikke rohkem sest kodanikuühiskonna kaudu saavad kodanikud esitada oma huve ja nõudmisi valitsusele 15. Sektorite peamised ülesanded ühiskonnas? avalik sektor - rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine erasektor kõrge tööhõive tagamine, kaupade ja teenuste pakkumine, mõjutab riigi majandust kolmas sektor kodanike kaasamine poliitikasse ja riigi valitsemisesse,
muutused, ning olulisimaks indikaatoriks loodussõbraliku (väheintensiivse) maakasutuse osatähtsuse (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008). Konventsiooni täitmise põhiraskused Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni nõuete täitmisel on peamine takistus see, et konventsiooni põhimõtted on ebapiisavalt integreeritud valdkondlikesse ja piirkondlikesse poliitikatesse. Selle raskuse peamised põhjused võivad olla ebapiisav infovahetus ja vähene koostöö sektorite vahel ning madal teadlikkus eri sektorite rollist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitmisel. Teine oluline takistus on vähetähtsustav suhtumine bioloogilise mitmekesisuse temaatikasse nii üldsuse kui konkreetsete asjaliste poolt vastutusvaldkondades. Uute kohustuste võtmise suhtes on potentsiaalsed konventsiooni rakendajad väga skeptilised, eriti kui tegu on esmapilgul raskesti mõistetavate ja täidetavate 8
(Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega
Ühines koos 11 teise riigiga, kes koheselt kvalifitseerusid 2002 aastal, kui tulid välja füüsilised euro rahatähed, lõppes Hollandis kahe valuuta ringlus ning eurost sai ainuke kasutusel olev valuuta Majanduse eripärad Avatud majandus, toetub suuresti ekspordile 1960 avastati Hollandis suured maagaasivarud Umbes 25% ELi maagaasi varudest asuvad Hollandi territooriumil Hiiglaslikud kasumid maagaasi tootmisest tõid kaasa töötleva sektori kahanemise Sektorite jaotus SKPS Põllumajandus 1,6% Tööstus 17,9% Teenused 70,2% Suurfirmad Royal Dutch Shell (maagaas & nafta) Philips (tehnoloogia) Heineken (joogitööstus) ING Group (pangandus) Eesti ja Holland Eksport (2016): 327,2 miljonit eurot (Statistikaamet) Import (2016): 853,1 miljonit (Statistikaamet) Kuulunud aastaid kaubanduspartneride esikümnesse Holland on otseinvesteeringute (FDI) mahult Eestisse kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot)
põhimõtted ja kriitika. Ühiskonna eri osade ja funktsioonide kirjeldamiseks jaotatakse ühiskond mitmeks sfääriks ehk sektoriks. Eestis on kasutusele võetud lihtsustatud ühiskonna jaotuse skeem, mis jagab ühiskonna kolmeks sektoriks. Kolmandat sektorit nähakse võrdväärse partnerina kõrvuti riigi ja ärihuvidega edendamas ühiskondlikku elu. Samas ei saa kolmas sektor otseselt sekkuda teiste sektorite rolli. Seega on joonisel kujutatu pigem ideaalide kajastus kui reaalsus. Seega on mõnevõrra reaalsem järgmine joonis. Selles nähtub, et reaalsuses ei ole majandus-ehk ärisektor otseselt seotud kolmanda sektoriga. Küll aga domineerib nende mõlema üle avalik ehk riigisektor. Samas viitab mudel avaliku sektori ülemvõimule, mis näitab samal ajal demokraatiast eemaldumist. Mõned
kvartali jooksul välismaale tehtud otseinvesteeringute kogumahust moodustasid otseinvesteeringud aktsiakapitali 30% ning reinvesteeritud tulu ja laenukapitali liikumine piiriüleste ettevõttegruppide sees kumbki 35%. Portfelliinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 182 mln euro võrra. Nõuded vähenesid 202 mln euro võrra valdavalt keskpanga võlaväärtpaberite nõuete kahanemise tõttu. Portfelliinvesteeringute kohustused vähenesid 20 mln euro võrra põhiliselt muude sektorite emiteeritud võlaväärtpaberite arvel. Tuletisinstrumentide netoväljavool oli 31 mln eurot. Kapitali väljavool muude investeeringutena oli 456 mln euro võrra suurem kui sissevool. Muude investeeringute nõuded vähenesid 126 mln ja kohustused 582 mln euro võrra. Nõuded kahanesid peamiselt keskpanga sularaha ja hoiuste arvel. Samalajal suurenesid muude sektorite kaubakrediidinõuded ning krediidiasutuste sularaha- ja hoiusenõuded.
legariseeris VLO kuulumine NSVL tankide viibimise liikmesriikides. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Trade Organisatsion) loodi lääneriikide poolt 4. apr. 1949. · Eesmärk: sõjaline koostöö külmas sõjas Idabloki vastu, algul kuulus sinna 12 riiki. Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi. · Algas 25. juuni 1948 lõppes 12. mai 1949 a. · Põhjused: NSVL blokeeris maismaa teed lääne Berliini ja lääne sektorite vahel, kuna soovis liita oma aladega Lääne-Berliini, põhjusena nähti ka rahareformi. Liitlased avasid õhusilla, millega toimus L-Berliini varustamine. · Tulemus: 1. Loodi NATO ( 4. apr. 1949 a. ) 2. Külma sõja puhkemine. 3. NSVL ei suutnud liita oma valdustega Lääne Berliini. 4. Saksamaa lõhenes kaheks riigiks. NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sinna kuulusid 15 liiduvabariiki, üks neist Eesti. · Tunnus: Lipp. Hümn.
-peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teaduse ja hariduse väärtustamine -riigil ülesandeid rohkem
vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil. Terviseedenduse eesmärgid Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (sh. kutse haiguste) ennetamine, enneaegse ja varase pensioneerumise edasilükkamine Terviseedenduse strateegia
kahepoolse kaubavahetuse koguväärtus 2014. aastal 286 miljardit eurot -76mld 2015. aastal 210 miljardti eurot -19mld 2016. aastal 191 miljardit eurot ELi kogukabavahetusest moodustas Venemaa 5,5% EL eksportis Venemaale 72,4mld eest masinad, transpordivahendid, kemikaalid, ravimid ja põllumajandustooted EL importis Venemaalt 118,7mld eest 22. augustil 2012 sai Venemaast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 156. täisliige. Venemaa on aga teatud sektorite kaitsmiseks kehtestanud nii enne kui pärast WTOga liitumist protektsionistlikke meetmeid Kasutatud autod Sealih a Eluslooma d Paberitoot Autode ed WTO kaubanduspoliitika ülevaatuse raportis Venemaa kohta nimetati peamiste välisinvestorite ees seisvate probleemidena näiteks korruptsiooni, läbipaistmatust,
2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides. 2)Raha tegevuseks eelarvest. 3)Laiem mõiste kui riik. Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol
KOKKUVÕTE VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜSIST Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamisel vaadeldi erinevate majandusharude osatähtsust vee kasutamisel. Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused, tootmine, energeetika, põllumajandus ja kalakasvatus. Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in
Toetatakse ka koostööd kõrgkoolide ning teiste kõrgharidusega seotud asutuste ja organisatsioonide vahel. •Nordplus Adult toetab koostööd täiskasvanuhariduse vallas. Võimalus on kaasa lüüa arendus- ja uuringuprojektides, temaatilistes koostöövõrgustikes, täienduskoolituses (kursused, õppevisiidid, töövari). Programm pakub täiskasvanud õppurite enesetäiendamisvõimalusi Põhjamaade Rahvaülikoolides. •Nordplus Horizontal toetab koostööd haridusvaldkondade ja erinevate sektorite vahel ning on mõeldud uuenduslike, eripäraste, laiema kandepinnaga või komplekssete teemade käsitlemiseks. Taotleda? Integratsiooni Sihtasutus MEIE INIMESED www.meis.ee Toetatakse eesti keele õppe, kodanikuaktiivsuse,sallivuse jms seotud projekte Elukestva õppe sihtasutus Innove http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetus www.eas.ee •rahvusvaheliste ürituste ja konverentside •toetusmeetmetest on võimalik toetust taotleda:
sektoriteks. Rajad on kontsentrilised magnetilised jooned ümber kettaplaadi keskel asuva võlli, mõlemal kettaplaadi poolel. Rajad on grupeeritud silindriteks, kusjuures rajad omakorda jaotatakse sektoriteks, millest igaüks on standardselt 512 baiti suur. Sektor on ketta väikseim ligipääsetav ühik. Kettaseadmed kasutavad zoned-bit salvestustehnoloogiat, mille abil ketta välised rajad sisaldavad rohkem sektoreid kui sisemised. Üksikute sektorite otsimine ja kalkeerimine (tracking) nõuaks palju ressursse, põhjustades failitöötluse kiiruse langemist. Jõudluse tõstmiseks jaotatakse sektorid gruppideks, mida nimetatakse klastriteks (cluster). Sektorite arv klastris sõltub klastri suurusest, mis omakorda sõltub kõvaketta sektsiooni suurusest ja kasutataVõllmootor plaatide pöörlema panemiseks Enamikel seadmetel on mitu kettaplaati, mis on kinnitatud ühise võlli külge. Plaatide vahel on vaba ruum lugemis-kirjutuspeade jaoks
Itaalia on jõudnud demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimus on hakanud vähenema ning rahvastik hakkab vananema. Vanurite osakaalu tõus võib olla põhjustatud meditsiini arengust ja paremast tervisehoiust. Riigi areng Itaalia on majandusliku potentsiaali poolest maailma arenenud tööstusriikide esireas. 2009. aastal oli Itaalia sisemajanduse kogutoodang (SKT) maailmas suuruselt 7. kohal (2,1 triljonit USD). Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. SKT jaotub sektorite kaupa järgmiselt: põllumajandus 2,1%, tööstus 25% ja teenustesektor 72,9%. Itaalia on inimarengu indeksi järgi maailmas 19. Indeksiga 0,945. Tööstus Tööstus on Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu
· OPEC- naftat eksportivate Riikide organisatsioon- Reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määratledes kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · APEC- Aasia ja Vaikse Ookeani majnaduskoostöö foorum- Liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abisatmise tõhustamine 7. Mis on riigi arengut iseloomustavd näitajad Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. 8. SKT, riikide jaotus, ÜRO inimarenguindeks, riikidejaotus 1) SKT-sisemjanduse kogutoodang · On aasta jooksul ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus · Seos: mida kõrgem on SKT, seda arenenum see riik on · Riikide jaotus: Rikkad riigid (USA, Kanada, Jaapan), Keskmisest rikkamad (Hiina,Brasiilia,Korea), Keskmisest vaesemad
Sektorid: · Primaarne- hankiv Paigutavad sinna kus on ressurssi hankida.(Nafta, kalapüük, köögiviljakasvatus) · Sekundaarne- töötlev Asja tootmisel saab suurema kasumi, tooraine piirkonda, oma hind on kõige odavam.(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine) · Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus) Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport. Hõivatus ja SKT Erinevate sektorite osatähtsus majanduses isel hõivatuse või skt kaudu. Hõivatus näitab kui palju inimesi sektorites töötab või ka sektori osakaaluga ravusliku koguprodukti loomisel. Majandustegevust mõjutavad tegeurid · Looduslik keskkond · Kultuuriline tagamaa · Tehnoloogilised võimalused · Tööjõu haridustase · Riigi poliitilised otsused
Antud sektorid moodustavad riigi SKT-st vastavalt 5,8%, 15,7% ja 18,4%. Tööstustoodangu (14% riigi SKT-st) osas jäi sektori kasv 2003.a. pisut alla (2004.a. tööstustoodangu kasv oli 7,9%) kuid kaupade lõikes tevikuna tehti siiski väike edasiminek. Ehkki teenuste osas 2004.a. kasvunumbrid kattusid suurtes piirides 2003.a. tulemustega, võib öelda et teenuste osakaal ja pakkumine turul (orienteeritus) suurenes ning järgmistelt perioodidelt võib oodata veelgi paremat kasvu. Sektorite osakaal ja kasvunumbrid SKT suhtes on 2004.a. jäänud eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Äramärkimist tasub kasv avalike ja sotsiaalteenuste sektoris (kasv 11%) ja äriteenuste sektoris (5,1%). Tubli kasvu ehk 25% on teinud kalandus. Läti Majandusministeeriumi hinnangul on majanduskasv siiski valdava osa sektorite osas 2003-2004 kiirenenud varasemate aastate kasvutasemelt 1-2% tasemele 2-3%, mis lubab loota et EL keskmise tasemeni jõutakse vähem kui 30 aastaga. Inflatsioon
Euroopa Liidu liikmesmaade ühisprojekti "Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises" raames koostati poliitikutele dokument, mis sisaldab rida soovitusi, mida kasutada planeeritud lähenemisel sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks (vt. LISA X). Nimetatud dokumendis toodud soovitused on ka käesoleva kokkuvõtte aluseks. Tegeledes sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisega praktikas, oleneb selle efektiivsus eelkõige poliitilisest pühendumisest ja koostööst erinevate valdkondade ja sektorite esindajate vahel. Saavutamaks olulisi muutusi on samaaegselt vajalik: parandada inimeste elu- ja töötingimusi; 1 saavutada omavalitsuste ja paikkondade tasandil haavatavate gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse; mõjutada marginaalsete gruppide terviskäitumist sotsiaalse keskkonna muudatuste kaudu;
annaabi.ee 
