Protsentarvutus (1)

Raudvara
3.ptk Protsentarvutus
1. Mis on protsent?
Ühte sajandikku mingist kogumist või arvust nimetatakse protsendiks.
1% = 0,01 10% =
= 0,1
20% =
= 0,2 25% =
= 0,25
100% = 1 50% =
= 0,5
75% =
= 0,75
Kümnenemurrust ja naturaalarvust saame protsendi, kui korrutame arvu 100 -ga.
Hariliku murru avaldamisel protsentides teisendatakse arv kümnendmurruks ja toimitakse nii nagu kümnendmurru puhulgi.
Et protsendist saada arvu tuleb jagada protsent 100-ga.
2. Arvu leidmine Protsendi järgi

Ühe protsendi kaudu 20% on 90 9020=4,5 4,5100=450

Jagades osamääraga 9020100=450
3. Osa leidmine

Ühe osa kaudu 60% 240-st 240100=2,4 2,460=144

Osamääraga korrutamine =144 – Tervik korrutatakse osamääraga ja tulemus jagatakse 100-ga
4. Jagatise väljendamine protsentides
8 16-st 816=0,5 05100=50
65 6-st 656=10,8(3)10,8 10,8100=1080%
Esimene arv jagatakse teisega ja tulemus avaldatakse protsentides.
5. Sagedustabel
Sagedustabel – arvandmed korrastatud kujul
Sagedus – loendamisel saadud tulemus
Suhteline sagedus – näitab, kui suure osa moodustab antud sagedus
6. Suuruste võrdlemine protsentides

Võrdlemine – Mitme võrra on 2 väiksem 6-st?
62=4 46=0,666...0,67 0,67100=67%

Ühelt teisele e LT-LE
4000lt 6000le 60004000=2000 20004000=0,5 0,5100=50%
7. Oleme juhuse võimuses
Katse-mingi tegevus Iga katse tulemusena toimub üks võimalik sündmus.
Sündmust, mis katsel võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda, nimetatakse juhuslikuks sündmuseks. Sündmust, mis ei juhtu ühelgi katsel, nimetatakse võimatuks sündmuseks. Kindel sündmus toimub igal katsel vältimatult. Võrdvõimalikud sündmused – kui katse toimub täpselt smades tingimustes
8. Tõenäosus
Tõenäosus näitab kui suure osa moodustavad soodsad võimalused kõikide võimaluste arvust. soodsad võimalused – võidupunkti saamise võimalused
Tõenäosus –
Kindla sündmuse tõenäosus on 1. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0.
9. Laen ja intress
Laen e krediit on võlgu võetud vara, mille laenu saaja peab kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagastama. intress – śaadud laenu eest juurde makstud summa
Intressimäär – intressi suurust väljendav arv
Rahanduses on aasta 360 päeva ja kuu 30 päeva.
Lihtintress – igaastase intressi arvutamise aluseks on ainult laenatud raha
10. Ringjoon ja ring
Sirkel – joonestusvahend
Keskpunkt – joonisel punt O
Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasapinnal ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist
Raadius – ühendab keskpunkti ringjoone mistahes punktiga
Diameeter – ühendab kahte ringjoone punkti ja läbib keskpunkti
Ringjoone mistahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks.
Ring – ringjooone punktid koos ringjoone keskel asetsevate punktidega
11.Täispööre. Ringi sektor
Täispööre – 360˚
Ringi sektor – kahe või enama raadiuse vahele tekkinud osa
12. Sektordiagramm
Sektordiagramm – arvanded mis on kujutatud sektorite abil
13.Ringjoone pikkus
Ringjoone pikkus (C) – Iga ringjoone pikkus on selle ringjoone diameetrist üks ja sama arv korda suurem. C= C=