Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³. Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa keskmine raadius on 6372,795 km Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.) Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad.
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava
....................................................................................14 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on kirjeldada uurimislaevu ja nende peamisi tööülesandeid. Kuna maailmas on palju uurimislaevu, siis lähemalt kirjeldan neist vaid osasid. Maailmas on kokku ligikaudu 800 uurimislaeva, neist 42 on Läänemeremaadel. Maailma suurimad laevad tegelevad polaarekspeditsioonidega ning seismiliste protsesside ja maavarade otsingutega seotud merepõhja uuringutega. Uurimislaevade eeliseks on paindlikkus, teatud parameetreid on siiani võimalik mõõta vaid laevadel. Ning miinuseks on nende kulukus. 3 1. Mis on uurimislaev... Uurimislaev on laev, mis on kujundatud ja varustatud läbi viima uurimistöid merel. Uurimislaev edendab mitmeid ülesandeid. Osad neist on kombineeritud ühte tavalaeva, teised vajavad spetsiaalset erilaeva
Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.
Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal :
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse.
pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut. Tekivad laamade liikumisest, vulkaani purske tagajärjel, koobaste värisemisest, kivimkeskkonda mõjutavast inimtegevusest. Levib laamade äärealadel, laamade vahevöösse sukeldumise vööndeis, kuuma täpi ja mandririfi piirkondades. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- e. ruumilained- liiguvad keha sees 1. Pikilained e. P-lained- liiguvad kiiremini, aine liigub horisontaalselt, ruumaala suureneb liikumisel, 6-7 km/h 2. Ristlained e. S-lained- liiguvad aeglasemalt, laine liigub aine liikumissuunaga risti, 1-4 km/h Pinnalained- liiguvad mööda maapinda või merepõhja, tekitavad purustusi 1
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad.
Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.
aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km. Maavärina epitsenter: e maavärinakese-kolde kohal oleva maapinnakoht. Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4. Hiigellained jõuavad kaldale. Mercalli skaala: Võttis aluseks maavärina tugevuse-mõju mille maavärinad avaldavad pinnasele, inimestele ja loomadele; Ühikuks pallid (1-12); Ei ole eriti
organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e
Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad
organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6
temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon. · Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad. · Hüdrosfäär- veeline keskkond. · Biosfäär- elusorganismid. · Geosfäär- jaguneb: maakoor, vahevöö, tuum (välimine ja sisemine) Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga
millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus 1. Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk L-lained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk P-lained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk S-lained
Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub ülespoole ning külmem vesi vajub alla poole. Täpselt niisamuti toimub ka seismiliste lainete puhul. P-Lained e. Pikilained (kehalaine) Osakeste liikumine on liikumissuunaga samasugune, muutub kivimite
Geoid: maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. Seismiliste lainetel eristatakse kahte tüüpi: ruumi e. keha ja pinnalained (s.o. Maa sees ja Maa pinnal levivad lained). Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - P (piki) ja S (risti) lained.
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui
Tsunamid purustavad rannikul asuvaid rajatisi ja ujutavad üle rannikualasid mitme kilomeetri kaugusel. Selliseid tsunameid registreeritakse maailmameres umbes üks kord 10 aasta jooksul. Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. Sellist prognoosi tehakse pikema aja jooksul kogutud vaatlusandmete põhjal. Tsunamite prognoosi alus on maavärinate ajal ookeanides toimuvate protsesside registreerimine seismiliste, akustiliste ja veetaseme muutuste vaatluste kaudu. Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikek
· Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 1021 J. · Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. · Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus
Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. S-lained on seismiliste lainete tüüp kus kivimite deformatsioon ja kivimosakesed võnkuv liikumine toimub risti lainete leviku suunale (ehk siis ka risti P lainetele). P-lained on maapinnas levivate seismiliste lainete tüüp kus kivimosakesed võnguvad
välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle sfääri aine on püsivas püdelas olekus. Seda tõestatakse seismiliste lainete väikese kiiruse ja teoreetiliste arvestustega. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks. maakoor kihid kivimite kivimite liigid maakoore vanus paksus mandriline settekivimid, vanad, põhiliselt kuni 75 km graniidikiht, vanimad graniit jms, Himaalaja basaldikiht kuni 3800 räni ja Andid
Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Laamade liitumiskohtade lähedal olevad riigid (Jaapan, Tsiili) 20. Millega mõõdetakse maavärinaid? Seismograaf 21. Millise skaala alusel hinnatakse maav.-te võimsust? Richteri skaala
toimuvad väiksemad maavärinad. Samal ajal on jälgitavad alad, kus viimase 100 aasta jooksul pole toimunud ühtegi suuremat maavärinat. Järeldusena on viimastel aladel tegemist 'lukustunud murranguga', kus toimub pingete kontsentreerumine; neid alasid kirjeldatakse kui suurima seismilise potentsiaaliga alasid, kus suure tõenäosusega 'õige pea' toimub suure tugevusega maavärin. Viimase aastakümne praktika: 1983 Coalinga, California; 1989 Löma Prieta - 'seismiliste pauside' aladel. Statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud ajajooksul. Antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust. Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel (i.k. dilatancy model): väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab
Süvapuuraukudega on jõutud sügavusteni üle 10 km. Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega. Seismiline impulss ekitatakse plahvatuse, suruõhu kahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone).
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. [3] 4.2 Maa ehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna - 11 - omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis
ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad.
Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S-
omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad. 27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda. Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse-Aasia poolsaare Vahemere maadesse, laamade kokkupõrkealadel. 28.Mis on maavärina kolle? Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab. Sügavus 60m-700km. 29.Mis on maavärina epitsenter? Maavärina kese. Kolde kohal olev maapinna koht. 30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki. Pinnalained ja ruumilained. 31.Iseloomusta tsunami teket. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal. Laine kaugused üksteisest suurenevad. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kõrguvad. Lained paiskuvd kaldasse. 32.Iseloomusta maavärinate mõõtmise Mercalli skaalat. Võttis aluseks Maavärina tugevuse -mõju, mida maaävrinad avaldavad pinnasele, ehitistele,
jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilained on sarnased helilainetele. · Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes.
vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu). KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused). ESINEMISPIIRKONNAD: 1) Laamade äärealadel: - Kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) - Kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani
Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine. Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal. Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. pikilained ehk P-lained Ristilained ehk S-lained Liiguvad graniidis u 6 km/s Liiguvad graniidis u 3,6 km/s Osakesed liiguvad laine liikumise sihis Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga
gaasidest või kuumadest vesilahustest. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus- Meremaal ja mujal. Uuringud näitavad, et vesi on alguse saanud vähemalt 3.5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha-ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamadeliitumiskohad. Maavärinaid esineb laamade piirialadel. Nt: Jaapanis, Lõuna-Tsiilis, Indoneesia jne.. Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas: · esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse
tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 km sügavuses Päikesesüsteem toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja
kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise maakoorega ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. 17. kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. 19. Maavärinad tekivad sisejõudude põhjustatud pingete vallandumisest kivimites, vulkaanipursete ja inimtegevuse tagajärjel. 20. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala(magnituut) järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala(pall) abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 21. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud. 22. 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad.
tekkega. Tema järgi nimetatigi skaala mille järgi mõõdetakse maavärinate tugevust. Seismomeeter Mõõteriist millega mõõdetakse maavärinate tugevust on seismomeeter. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Skaalad Maavärinate tugevust on võimalik ka määrata kahe skaala järgi. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust ja Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimestele tekitatud kahjustuste suurust. Richteri skaala mõõte süsteem on järgmine: 1 pall - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad
Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused 5) Pinnase vedeldumine 6) Ulatuslikud tulekahjud 7) Ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Mõjud inimestele: 1) Surm 2) Epideemiad 3) Hoonete kokkuvarisemine 4) Sildade, teede jm ehitiste purunemine 6. Richteri ja Mercalli skaalat. Ricteri skaala - ühikuks magnituudid - mõõdetakse
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptik...
muutnud. Maa tuum Maa tuum Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt
vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide keskahelike piirkondades, kus ookeanilaamad rebitakse üksteisest lahti toimuvad paari km sügavuse koldega maavärinad. Laamade vahevöösse sukeldumise vööndis esineb nii madala-,keskmise- kui ka süvafookuselisi maavärinaid.
loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. 5 Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. 12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000
kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid
aardekambrisse, kus asuvad aarded on samaväärsed Apollo kuukivimitega" (Damon Teagle Southamptoni Ülikool). National Geographic nr 1, 2012 maavärinatelainete uurimine Mistahes suure maavärina poolt tekitatud seismilised lained läbivad kogu Maakera - saab teha järeldusi Maa struktuurist ja eri kihtide tihedusest. http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_ 04.jpg Seismiliste pikilainete (vp) ja põikilainete (vs) levimiskiirus Maa sisemuses. Tuuma piiril, 2800 km sügavusel, pikilainete kiirus langeb järsult, põikilained aga ei läbi tuuma üldse. vulkaanipursked - annavad teavet vahevöö ülemise mõnesaja km osa koostisest Katsed äärmiselt kõrge rõhuga annavad uue pildi Maa sisemusest! (teadusuudis 2011, Imeline Teadus nr 5/2011) Katse - teemantalasikamber kui teemantteravike vahele
Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekibad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate
gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.Vabanevad pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena, eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse pikilaineid (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad ka vedelikes) ja ristilaineid (levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud kõige suurem.
Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt vaadatuna). Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja, kuid mõnedes uuritud
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks?
liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall- Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega. 2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma. 4 palli- Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad.
annaabi.ee 
