puidutööstuse, kus toorainet üritatakse lattu muretseda juba talvel, kui toimub põhiline metsaraie, materjali realiseerimise kõrgaeg on aga soojal ajal, kus ehitus on aktiivseim. Ladustamine on vältimatu sellepärast, et pikad veokaugused suurendavad vajadust kauba ladustamise järele, sest et tarnepartiid suurenevad veokauguste kasvades. Ladudesse saab paigutada varud materjalidest, toorainetest, komponentidest ja pooltoodetest. Seda on vaja ettevõtte seisakute vältimiseks ja rühmilisuse tagamiseks. Ladudes saab peita ka tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid. Börside ladudes hoitakse suuri koguseid erinevat hinnalist toorainet, ootamaks maailmaturu hindade tõusu, et need kallimalt müüa, kui need ostetud on. Peamiselt on nendeks aluminium, vask ja väärismetallid. Ladustamine hõlmab kõiki tootmis- ja tööstusharusid. Kõige edukamad ärid on need, kellel on väga head ladude süsteemid.
vältida igasugust raiskamist, vähendada tootmiskulusid ja tagada parem kvaliteet. Fordismi puhul toodeti massiliselt ühesuguseid autosid. Toyotismi puhul toodeti väikesi partiisid, mis tagas klientide nõudmiste rahuldamiseks vajaliku paindlikkuse. Kuna ajapikku muutusid autod keerukamaks ning nende kokkumonteerimiseks vajalikke detaile hakati valmistama allhanke korras teistes tehastes, siis fordismi puhul mõne detaili otsalõppemise tõttu seisakute vältimiseks varuti neid lattu, mille tulemusena kujunes välja nn igaks-juhuks-tootmine. Toyotismi puhul rakendati õigeaegset tootmis- ja jaotussüsteemi ehk telliti allhankijalt täpne kogus vajaminevaid detaile, mis võimaldas loobuda ka vaheladudest. Sellega ka välditi seisakuid ja ületootmist. Veel 1970. aastatel oli fordismi puhul uue automudeli väljatöötamine kallis ja pikaajaline protsess, sageli kuni viis aastat. Toyotal kulus uue mudeli projekteerimiseks alla 12 kuu.
n = Vmax / Vk = 17,8 / 4,2 = 4,2 Arvutuslikuks tsüklite arvuks võtame na = 4 6. Määrame aastase tööaja limiidi: olgu tööpäeva kestus 8 tundi ja sõltuvalt kohalikest klimaatilistest ja poliitilis-usulistest tõekspidamistest olgu aastas 200 tööpäeva, mis annab tööaja limiidiks aastas: Ta = 8 x 200 = 1600 töötundi aastas Planeeritud seisakute aeg laaduri ühe töötsükli jooksul olgu tp = 0,25 min II Dumperi töötsükli kestuse määramine 7. Määrame lähteandmete alusel tabelist 7 dumperi liikumistrassi üksikute teelõikude veeretakistused ja haardetegurid: AB 2% 0,9 BC 2% 0,8 CD 3% 0,6 DE 12% 0,4
Kliendi rahulolu tagamine · Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. · Laopidaminesellises paikkonnas ei pruugi olla optimaale lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu: · Toomtine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponetntidest ja pooltoodetest. · Ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi. · Ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid. · Ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust. · Pikad veokogused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna
Ladude tüübid. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4
Selle süsteemi abil saab firma olla kindel, et nii kauba, veomasinate kui ka töötajatega on piiri taga kõik kõige paremas korras. GPSi kasutamine annab firmale siukesed kasusid ning võimalused: · Võimalus kontrollida kütusekulu. On kindel, et autojuht ei varasta kütust. · Kindel olla, et auto sõidab ainult vajalikkudel marsruutidel. Kadusid mõttetud sõidud. · Leidsid võimalust marsruuti optimeerimiseks. · Autode seisakute langemine. · Võimalus autojuhti informeerida ummikutest ning tee-avariidest · Parem logistiline planeerimine (asukoht ja trajektoor digitaalsel kaardil, kilometraaz, tööaeg) · Töötundide arvestamine (töö-, jõude- ja parkimisaeg) · Sõidukiiruse kontroll nii reaalajas kui ajaloos · Kütuseinfo jälgimine nii reaalajas kui ajaloos (kus, millal, kui palju kütust tarbiti/tangiti)
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades
geoloogilistel käsitlustel ja topograafilistel kaartidel (Eesti Loodus, 2008). Valdavad kolm peamist versiooni: esimene ja vanem käsitleb kriivasid kui otsamoreene , teise tõlgenduse kohaselt on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena. Kolmanda hüpoteesi järgi on kriivad seotud Peipsi järve arenguga ehk need on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid. Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968. aastal Eesti luiteliivade koostist ja kihilisust, on Anto Raukas toonud välja mõlemad teooriad, kaldudes eelistama rannikuluidete teooriat
a. USA b. Jaapan c. Saksamaa d. Prantsusmaa e. Korea Tootmisvormid: 1. Fordism: Henry Ford muutis auto kättesaadavaks tarbekaubaks. Kasutati I konveier meetodit e. Suurettevõtetel põhinevat masstoodangut. Iseloomulik: Detailid ja toodang ühes ettevõttes Hiljem detailide kokkuost, liin seisakute vältimiseks osteti detaile n. ö. igaksjuhuks, tekkis vajadus hiigelladude järgi. 2. Toyotism: tekkis 70-date energiakriisi ajal, kus väikesed, odavad, säästlikud, jaapani autod vallutasid turgu. Edu põhjused: Väikesed palgakulud Toote hind madal Uus tootmiskorraldus vorm:
Kromosoomi esinemine ) c) mosaiiksus ( esineb 1%, terve lisakromosoom on osal keharakkudes ) · Teie lapse areng · Downi sündroomiga laps areneb ja õpib terve elu. · Downi sündroomiga lapsed arenevad pidevalt edasi, kuid nende arengukiirus on teiste lastega võrreldes aeglasem. · Täiskasvanuks saadeks ei peatu Downi sündroomi laste arengukõver. · Liigse stressi tagajärjel arenevad Downi sündroomiga lapsed pigem aeglaseselt. · Areng toimub ,,seisakute" ja ,,edasiminekutega". · Oluline on olla kannatlik. · Põhilised arenguetapid Keskmine vanus Keskmine intervall Üldmotoorika istub iseseisvalt 11 kuud 6-30 kuud roomab 12 kuud 8-22 kuud seisab 20 kuud 1-3¼ aastat kõnnib iseseisvalt 2 aastat 1-4 aastat Keel esimene sõna 23 kuud 1-4 aastat
Kaup: Majamoodulid, kokku 60 tk Marsruut: Pärnu, EE – Mannheim, DE Veo aeg: Juuli 2014 Ülesanne: Moodlite paigaldus sihtokohas 4 päeva jooksul õiges järjekorras - just in time Veo skeem: - Autovedu Pärnu tehas - Pärnu sadam - Laeva laadimine Pärnus - Merevedu Pärnu – Rotterdam - Ümberlaadimine Rotterdamis - Parvetamine Rotterdam – Mannheim - Parve lossimine Mannheimi sadamas - Autovedu Mannheimi sadam – objekt Kitsaskohad: - Veoahela tõrgeteta toimimine - Võimalike seisakute ja lisakulude vältimine - Õigeaegne vedu objektile
Järjekord koostatakse ettevõtte töötajatest. ,,+": *projektijuht ja meeskond tunnevad vastutust on negatiivne nähtus.Sõlmküsimus on kuidas optimaalselt kohaneda tellimuste saabumise projekti edukuse eest, *projektirühma liikmetel on kindlustunne töökoha püsimise suhtes, ja täitmise rütmiga.Tuleb leida tellimuste järjekorra maksumuse ja teenindava süsteemi *paindlikkus projektis osalejate kaasamisel ,,-,, : *konfliktide oht allüksuse- ja seisakute maksumuse minimaalne summa. Sisendvoogu iseloomustavad 3 projektijuhtide vahel, *teatud abakindlus nii juhtides kui ka alluvates, mis on tingitud näitajat:1)teeninduspiirkonna suurus, 2)järjekorra moodustamise mudel, 3)järjekorra kahekordsest alluvusest. distsipliin. Statsionaarseks nimetatakse niisugust voogu, mille juures teatud tellimuste arvu 6.4. Projektikäivitamine, kontroll ja lõpetamine
Mõlemad tekitavad toodetele lisaväärtust, suurendades kauba aja- ja ruumikasulikkust. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu: · tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades
levinud probleemiks on andmete kogumis-, talletamis- ja analüüsisüsteemi puudulikkus. Kui küsida ettevõtte juhtidelt andmeid varasemate aastate kohta, siis suudetakse enamasti välja pakkuda vaid käibe ja kasumi numbrid ja muid näitajaid raamatupidamise aastaaruannetest (sedagi tänu seadusandlikele nõuetele). Infot nt klientide ja töötajate rahulolu ja arvamuste, protsesside efektiivsuse, vigade või seisakute arvu vms kohta valdavalt ei ole. Või kui on, siis vaid suhteliselt lühikese perioodi kohta. 6. Edukus tähendab kliente Üheks väga tähtsaks põhimõtteks on klientide olulisuse tunnetamine. Seda nii sise- kui ka välisklientide osas. Klient ei pea olema kuningas, küll aga partner, kelle vajadusi püütakse üheskoos rahuldada, kelle probleeme püütakse lahendada ja eesmärke saavutada. Tänapäeval
ajaühikus.Vaimsetöö tempot iseloomustab info hulk ajaühikus.Töö kõrgel tempol suurendab närvisüsteemi pinget,ka liiga madal töö tempo ei ole inimesele soodne.Sünnipärane tempo ei ole ühesugune,erinevused ületavad 30%.Kui töö tempo(kiirus) on individuaalne ja selle range fikseerimine ei ole otstarbe kohane siis töö kindel rütm avaldab avaldab töötajale soodsat mõju.Harjumuspärase töörütmi rikkumine(töö seisakute tõttu)kutsub esile töö tootlikuse alanemise. Monotoonsus-see on ühesuguste lihtsate operatsioonide teostamine mis ei nõu töötajalt loomingulist initsatiivi.Toimub piiratud lihaste grupi kurnamine ja enneaegne väsimus .vähene liikuvus ja monotoonsus avaldavad ebasootsat mõju ,uinutavad inimest.monotoonsusest ja vähesest liikvusest vabanemiseks peavad vahelduma tööd, mis nõuavad erinevate lihaste osavõttu.Täpsed tööd vaheldugu lihtsatega
- allajahtumisaste on suur, siis on tulemuseks peeneteraline struktuur. - kui allajahtumisaste on ülisuur, siis tekib amorfne(mittekristalliline) struktuur. 25. Kuidas tekitatakse olekudiagramm? -Sulami omaduste kirjeldamiseks. Olekudiagrammi järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuri intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Saab koostada ainult eksperimentaalsel teel.Koostatakse jahtumiskõverad termilisel analüüsil saadud andmetest (seisakute ja murdekohtade järgi, mis on põhjustatud muutuste termilises efektist, määratakse muutuste temperatuurid) 26. Mis on eutektikum? -Eutektikum on ühtlane ja peenekristalliline ainete segu, mis sulab tervikuna madalamal temperatuuril kui samade ainete teistsuguse koostisega segud. (eutektiline punkt, milles vedel eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega) 27. Kuidas tekkivad kristalsed polümeerid? - Polümeerida kristalliseerumine toimub kahes etapis.
Üks oluline tähelepanek tema raamatus viitab Toyota personali oskustele näha kogu protsessi kulgemist (Learning to See). Toyota sisemiselt nimetab seda „Material and information flow mapping“ või „Value- stream mapping“. See õpetab töötajaid pidevalt otsida võimalusi protsesside sujuvamaks muutmiseks. Toyota töötaja on veendunud, et kui ta näeb probleemi, siis tema käitumise parim viis on „tõmmata nöör“ ja peatada kogu liin kuni probleemi lahendamiseni. Selliste seisakute eest töötajaid ei karistata vaid vastupidi – kiidetakse. Sujuv üleminek ühest protsessis teisele Toyota arvates peab olema sarnane teatejooksuga kus üks jooksja annab teatepulka teisele alles siis kui viimane juba jookseb täiskiirusel, mitte nagu ujula teateujumises (järgmine alustab siis kui eelmine täielikult peatunud). Taoline protsesside ja üleminekute harmoniseerimine annab väga suurt ajalist võitu. Hea näide on 4x100m
Jidoka- Oluline idee Toyota tootmissüsteemis, mille järgi töö (tootmisliin) tuleb peatada koheselt mistahes kvaliteediprobleemi identifitseerimisel. Fookuses on luua tehnoloogia ja töötajate koostöös maksimaalne võimekus kvaliteediprobleemidele reageerimiseks. Tootmistakt- Tootmise tempo, osa Toyota tootmissüsteemist, mis rõhutab stabiilse tootmisrütmi säilitamist. Iga töökeskuse aeg mistahes töö lõpetamiseks peab olema väiksem kui tootmistakt, et vältida seisakute tekkimist. Tootmistaktil põhinev kontroll seab eesmärgiks tagada, et tootmismaht vastaks kliendi nõudlusele. Heijunka- ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et vähendada viivituse riski. Pidev voog- kiiremat ja väiksem
Teisel juhul vajatakse täiendavaid riistvarakomponente, mis võimaldaksid lahendada konflikte, kus konveierid üritavad juurdepääsu samale jagatud seadmele üheaegselt. Intel Pentiumi protsessoril on näiteks üks konveier, mida saab kasutada ükskõik milliseks operatsiooniks (ALU või FPU), ning teine konveier, mida saab kasutada ainult lihtoperatsioonideks, mis teostatakse täisarvulistel operandidel. Võimalikud tehnoloogiad käsukonveierite seisakute vältimiseks: Dünaamiline ajastamine (Dynamic Sceduling), mille puhul riistvara korraldab programmi koodi käivitamise ümber, et vähendada seisakuid. See tehnoloogia aitab lahendada juhtumeid, kus käsutäitmise sõltuvused üksteisest on teadmata programmi kompileerimisel ja lihtsustab kompileerimise protsessi ning lubab ühe konveieri jaoks kirjutatud koodi efektiivselt käivitada mitmel konveieril.
lastega nad sammu pidada siiski ei suuda. Eesmärgiks peaks olema Downi sündroomiga lapse maksimaalne areng vastavalt tema potentsiaalile; samas ei tohiks last üle tema võimete tagant sundida. Liigse stressi tagajarjel arenevad Downi sündroomiga lapsed pigem aeglasemalt, kui kiiremini. Seisakud ja edasiminekud Vaatamata sellele, et kuude või aastate kaupa vaadeldes arenevad nii Downi sündroomiga kui ka normaalsed lapsed ühtlase kiirusega, toimub tegelik areng ,,seisakute ja edasiminekutena". Seisakud on perioodid, mil tundub, et lapsed ei omanda mingeid uusi oskusi. Sellised pausid on laste jaoks väga vajalikud. Just niisugustel ajavahemikel ühildatakse varem omandatu uute oskustega ja harjutatakse värskelt omandatud oskuseid. Lisaks sellele hakkavad arenema uute oskuste alged - kuigi pealtnäha ei ole neid esimese hooga märgata. Downi sündroomiga laste haigused Enamikul Downi sündroomiga lastest on väga hea tervis
materjalivoogusid, veel ei kasutatud. Samal ajal aga tunti juba osaliselt vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis ja ladustamises. Üldised majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa logistika fenomeni tekkimisele. Periood on tähtis eelkõige seetõttu, et siis tekkisid eeldused logistiliste kontseptsioonide juurutamiseks tulevikus. Sellega on seotud alljärgnevad arengud: · varude kasvamine ja transpordiga seotud seisakute suurenemine kaupade jaotussüsteemis · transporditariifide tõus · marketingi kontseptsiooni tekkimine ja kiire levik · militaarlogistika teooria ja praktika kiire areng. 1950 1970 Tekkimise ja kujunemise periood Sel ajajärgul arenesid kiiresti logistika teooria ja praktika. Logistika üheks võtmeküsimuseks sai kaupade füüsilise jaotamise kogukulude kontseptsiooni tekkimine. Lühidalt väljendudes
x töölistes peremehetunde loomine, et nad tunneksid end oma töökohal masinate omanikena ja et neile on antud võimalus läbi viia masinate esmast hooldust ning täiustamist x meetmestki masinate efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks, säilitamiseks ning parendamiseks, mis sisaldavad päeva (nädala, kuu) standardset ennetavat tehnoloogiat ning selle tulemuste analüüsi ja parenduskava. TPMi otsesteks eesmärkideks on: x seadmetest tingitud planeerimata seisakute vähendamine x seadmetest tingitud praagi vähendamine x seadmete kiirusekadude vähendamine ehk masinate kasutamine maksimaalsel kiirusel ja võimsusel. Täpselt ajastatud tootmine. Tsükliaja (toote valmistamise või teenuse osutamise üldine aeg) lühendamise meetod. Eesmärgiks on sujuv tootmisprotsess, mis pidevalt jälgib kulusid, toodab kvaliteetset toodangut õiges koguses ja kliendile sobival ajal. Süsteemi ülesehitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
TH sisu ja tähtajad sõltuvad SPM tüübist, kuid konkreetne hooldustööde sisu ja aja graafik antakse diisli valmistaja tehase poolt diisliga kaasa. Näidis TH TH – 1 1. Õli ja kütuste tsentrifuugide puhastamine 50 – 100 töötundi 2. Sette välja laskmine õli ja kütuse paakidest 3. Väljalaske akende puhastamine TH – 2 (viiakse läbi laeva lühiajaliste seisakute 100 või 500 töötundi ajal, laeva ekspluatatsioonist välja viimata) 1. Teostatakse kõik TH – 1 tööd 2. Õlivahetus 3. Klappidelõtkude kontroll 4. Alusraami kinnituse kontroll, vända – raam – laagrite kontroll, rippmehanismide kinnituse kontroll 5
Pooltoodang Pooltoodang on selline toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires. Pooltoodang kuulub sama ettevõtte piires edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamise käigus. POS (Point Of Sales (POS)) Kassaterminali informatsiooni kasutamisel põhinev planeerimine, paikkapidavad ennustused ja nende vahetamine osapoolte vahel ning muutustele tundlikult ja operatiivselt reageeriv täiendamine. Pürgimuseks on saada jätkuv materjalivoog ilma asjatute seisakute ja hilinemisteta Privaatladu (Private warehouse) Privaatlaos opereerib kauba ja lao omanik/rentnik ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on see, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat. Puhverladu Tooraine varujate ja tehaste vaheline tooraine/materjali vaheladu, mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine
x töölistes peremehetunde loomine, et nad tunneksid end oma töökohal masinate omanikena ja et neile on antud võimalus läbi viia masinate esmast hooldust ning täiustamist x meetmestki masinate efektiivsuse ja ohutuse hindamiseks, säilitamiseks ning parendamiseks, mis sisaldavad päeva (nädala, kuu) standardset ennetavat tehnoloogiat ning selle tulemuste analüüsi ja parenduskava. TPMi otsesteks eesmärkideks on: x seadmetest tingitud planeerimata seisakute vähendamine x seadmetest tingitud praagi vähendamine x seadmetete kiirusekadude vähendamine ehk masinate kasutamine maksimaalsel kiirusel ja võimsusel. Täpselt ajastatud tootmine. Tsükliaja (toote valmistamise või teenuse osutamise üldine aeg) lühendamise meetod. Eesmärgiks on sujuv tootmisprotsess, mis pidevalt jälgib kulusid, toodab kvaliteetset toodangut õiges koguses ja kliendile sobival ajal. Süsteemi ülesehitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
Kanban - tootmisvoo juhtimise tööriist, tõmbav süsteem koos lihtsate visuaalsete signaalidega SMED (single minute exchange of die) - kogum printsiipe Toyota tootmissüsteemis vähendamaks masinate seadistusaegu ning seega optimeerida toodete voogu läbi ettevõtte Tootmistakt (tootmisrütm) - Tootmise tempo, osa Toyota tootmissüsteemist, mis rõhutab stabiilse tootmisrütmi säilitamist. Iga töökeskuse aeg mistahes töö lõpetamiseks peab olema väiksem kui tootmistakt, et vältida seisakute tekkimist. Tootmistaktil põhinev kontroll seab eesmärgiks tagada, et tootmismaht vastaks kliendi nõudlusele. Ühikvoog (one piece flow) - osa Toyota tootmissüsteemist, lihtsal kujul tähendab ühikvoog, et pooltooted liiguvad läbi tookeskuste ükshaaval või minimaalsetes ühikutes ilma vahepealse varuta (WIP). Õiged osad tehakse valmis vaid siis, kui neid vajatakse. Ühikvoo saavutamine on oluline samm täppisajastamise rakendamise suunas.
nende ilmnemisel, see ei ole enamasti rakendamiseks piisavalt kuluefektiivneEnamasti tehnoloogia identifitseerib ja registreerib, inimene parandab.Topeltkontroll: ka töötajal on õigus ja kohustus seisata tootmisliin defekti ilmnemisel. Tootmistakt (tootmisrütm) - Tootmise tempo, osa Toyota tootmissüsteemist, mis rõhutab stabiilse tootmisrütmi säilitamist. Iga töökeskuse aeg mistahes töö lõpetamiseks peab olema väiksem kui tootmistakt, et vältida seisakute tekkimist. Tootmistaktil põhinev kontroll seab eesmärgiks tagada, et tootmismaht vastaks kliendi nõudlusele. Heijunka ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et vähendada viivituse riski. PIDEV VOOG- kiiremat ja väiksemaid varusid võimaldav sujuv töövoog,
Tv = ------------ m3, (9.9.2) 2 · lk ------ + ts v kus: tv vahetuse pikkus tundides; te ettevalmistus- ja lõpetusaja pikkus tundides, metsatranspordil 20...30 min; Qk koorma keskmine suurus m3; lk väljaveo keskmine kaugus km; v keskmine kiirus (metsateedel 20...30 ja magistraalteedel 70 km/h); ts kõigi seisakute kestus (pealelaadimine, koorma sidumine, ülevaatamine, mahalaadimine) tundides. Kui väljaveomasinatele on agregateeritud laadurid, siis arvutada tootlikkus valemiga: (t te) · · Qk Tv = -------------- m3, (9.9.3) lk · tv +t1 + t2 kus: t vahetuse kestus min; te ettevalmistustööde kestus min; - tööaja kasutegur (0,75...0,85); Qk keskmine koorma suurus m3;
eelnevat tööpäeva. Nimetatud päevadel tööpäeva mitte lühendamist tuleb käsitleda kui 9 ületunnitöö tegemist. Töötundideks loetakse ka: · aeg, mis kulutatakse töö ettevalmistamisele, tööriistade ja masinate ettevalmistamisele, hooldamisele ja puhastamisele ning tööajakaartide ja - aruannete täitmisele. · töökohal veedetud aeg, mille jooksul ei tehta tööd näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu; · puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid. (9) Tegelike töötundide hulka ei kuulu: · tasustatud töötunnid, mille ajal tööd ei tehta, näiteks tasustatav puhkus, riigipühad, haiguspuhkus jne; · einestamiseks antavad ajad; · aeg, mis kulub kodunt tööle tulekuks ja töölt koju minekuks. (9)
....................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust?
Tarneahela- ja logistikajuhid peaksid planeerima tarneahelaid selle põhimõtte järgi. Tarneahela liikmete vahel pole üldjuhul arutlusteemaks mitte see, kas varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama. Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg- mistel põhjustel: · tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete, materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi, enamasti tarnete hilinemisi · ladude abil ,,peidetakse" ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust ja teenindustaset · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, sest tarnepartiisid üldjuhul suurendatakse veokauguste kasvades
Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4
1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4
varusid on tarvis, vaid hoopiski see, kes tarneahela liikmetest ja kui palju peaks neid omama. Ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järg- mistel põhjustel: • tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete, materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud • ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi, enamasti tarnete hilinemisi • ladude abil „peidetakse“ ebakindlaid tarneid ja valetarneid
annaabi.ee 
