● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst
Sündis Guanajuatos , maalima hakkas varajases eas Teda peetakse 20. sajandi suurimaks Mehhiko kunstnikuks ja üheks mõjukaimaks rahvusvahelise kunsti mõjutajaks Huvitus sõjalistest sündmustest, eriti Venemaal (sõprus Lev Trotskiga) Oli abielus kuulsa kunstniku Frida Kahloga Marksistlikud vaated, kannibalistlikud kalduvused, ülivarajane seksuaalhuvi, suhted paljude naistega (pano) Külastades 1930.40. aastatel korduvalt USAd, tõi Rivera seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides kunstnikke Tema suurimaks panuseks peetakse freskode tagasitoomist moodsasse kunsti ja arhitektuuri Otsis kunstis uut väljundit, et kujutada igapäevaelu keerukust ent samas jõuda laia tarbijaskonnani. Selle leidis ta, kui hakkas uurima renessansiaegseid Itaalia freskosid. Maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega Teosed kajastavad olulisi momente mehhiklaste
mitmevärvilised ja realistlikud. Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi. Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente, mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS. Kuulsaim selline ehitis on KROMLEHH Stonehenge
vaatamisväärsusi ja üritusi on seotud selle maailmakuulsa muusikuga. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. ! Innsbruck on linn Austria lääneosas, Tirooli liidumaa pealinn. Seal toimusid 1964. ja 1976. aastal taliolümpiamängud. Pildil näete Swarovski kirstalli muuseumi. Arhitektuuri pakkuv Grazi vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on aga Murinsel ehk tehissaar keset jõge, kuhu saab jalutada.
· Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel 7saj.eKr kujunes ladina tähestik ,mida kasutame tänapäevani · Asub 7 künkal,nende orgu rajati turu-ja koosolekuplatsi foorum ja Kapitooliumi
· Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis Kesk Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e. ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel, 7 saj. eKr kujunes ladina tähestik, mida kasutame tänapäevani
aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides järelvalve all, kuid hauakambreid võib praegugi vaatamas käia. Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma. Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, lisaks kaetud suurte kiviplaatidega. Neist paljudest hauakambritest tuntuim on 7. haud, mille rikkusi võis võrrelda kuulsa Egiptuse Tutanhamoni viimse puhkepaiga omadega. Sapoteekide valitseja oli prohvetlike annetega preesterkuningas, kelle elupaik oligi Mitlas, teise nimega Yoopaas. Preesterkuninga võim oli piiramatu, kuid tema igapäevaelu oli ümbritsetud ja paika pandud mitmete erinevate tabudega. Sapoteegid leiutasid algupärase hieeroglüüfkirja, mille tähendus on kahjuks
Oli skandaalses abielus Frida Kahloga. Sellest abielust on kirjutatud ka raamat "Diego ja Frida". Suri 24. novembril 1957 südamerabandusse. Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest kalduvustest, sõprusest Lev Trotskiga, ülivarajasest seksuaalhuvist, suhetest paljude naistega jne. Võib öelda, et peale suurepärase kunstnikule oli Riveras ka palju muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest : Tema maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega ning kajastavad olulisi monumente mehhiklaste ajaloost, nagu näiteks maad, farmereid, tööliseid, kombeid aga ka tuntud persoone. Tema stiil on täpne, vahetu ja realistlik, ent peidab endas peaagu alati sotsiaalset sõnumit.
dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale. Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma
arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. · Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis amfiprostüüliga,
Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistati elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingutega. Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi keeleks. VII saj, võtsid Roomlased etruskide ja kreeklaste eskujul kasutusse ladina tähestiku. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast teist olid etruskid.Kapitooliumi künkale rajati kindlus!! Ehitati templeid ja hooneid. Hiljem linnu piirati ka müüridega. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate
( nimetus on tulnud kujude järgi) · Sel perioodil ei olnud mingisuguseid kaitserajatisi · Inossos oli Kreeta saare peamine linn, kus oli samanimeline palee, mis pärineb 1800 eKr · Seal võetakse kasutusele sambad, mis olid üldiselt küllaltki jässakad, samba otsas oli nn pea (mis oli ehisosaks), enamus olid puust kuid oli ka kivist. Hästi palju kasutasid kreeklased erksaid värve. Siseruumid olid kaunistatud seinamaalingutega ehk freskodega, mis olid taas hästi kirkad. · Kreeta pühaloomaks on olnud arvatavasti härg. · Väga tuntuks on saanud kreeka vaasid, mis olid alati kaunistatud ning tihti just mereloomadega, millest tuntum oli kaheksajalg. · Minoa kultuuris toimusid härjamängud, mid tüdrukud ja poisid harrastasid teha. Sellest osavõtt tähendas et oled täiskasvanuks saanud.
kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Propüleed, Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437-432. a. eKr. Propüleed koosnevad peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. Athena Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis väikese tempeliga, mis asub täiesti kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis.
kokkuvõtlikult ,, itsa hõimu kaevusuu". Uskumuste järgi visati inimesi sügavasse kaevu ja kes ellu jäi see oli prohvet. Linn, millest nüüdseks on alles ainult varemed, eksisteeris aastani 1441 kui elanikud selle hülgasid. Nagu teada oli maiadel juba keskajal oma tähestik ja kirjaviis ja kõvad teadmised nii matemaatikas, geograafias kui astroloogias, jääb siiski saladuseks kuidas õnnestus ilma tänapäevaste vahenditeta raiuda perfektse täpsusega raiuda kivisse rikkalikke seinamaalingutega paleed, püramiidid, templid ja observatooriumid. Linna keskel asub taevasse kõrguv Kukulcani püramiid, mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on erilise astroniimilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza's on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa.
Maiad asustasid linna 9. sajandini ja jätsid selle siis näljahäda tõttu maha. 10. sajandil asustasid linna tolteegid, kelle kultuur segunes maiade omaga. Tolteegid arendasid ka inimohverdamise kõrgtasemele. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. Maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised matemaatikas, astroloogias ja geograafias, kuid see on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Ratast maiad ei tundnud. Linna süda on taevatrepina kõrguv Kukulcani püramiid (25 m), mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on nagu kalender, sellel on eriline astronoomiline ülesehitus, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist. Püramiidi sisse pärast ühe ameeriklanna surnukskukkumist enam ei lasta. Teisteks ehitisteks linnas on Tuhande samba saal, Jaaguari tempel, Ohvriallikas, Sõdalaste tempel, palliplatsid jne.
Ilmselt on need jäänused kompositsioonist "Viimne kohtupäev". Reformatsioonijärgsel ajal aga kõrvaldati kirikust 2 katoliiklike pühakujude kõrval ka seinamaalid - need jäid aastasadadeks korduvate valgenduskihtide alla. Seinamaalinguid puhastas uuesti kattekihist 1913. a. arhitekt J.L.Gahlnbäck. Aastail 1969-1974 uuriti ja restaureeriti maalinguid Moskva kunstiteadlase V.Filatovi juhatusel. Kahjuks olid pikihoone seinamaalingutega kaetud krohvikihist selleks ajaks alles vaid tühised riismed, seetõttu on suur osa maalingutest hävinenud, säilinud on vaid väikesed fragmendid, mis on siiski Eestis unikaalsed. Neile oli saanud saatuslikuks katuse puudumine pärast 1941. a tulekahjut. Täielikult taastati kõrge kimmlaudadest sadulkatus alles 1959. a.Tänaseks on vahepeal mitmeks aastakümneks hooletusse jäänud kirik saanud jälle EELK Muhu koguduse pühakojaks. 1983
Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada, et muistsetel maiadel oli juba pimedal keskajal oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna süda on taevatrepina kõrguv hiiglaslik Kukulcani püramiid (nimetatud maiade peajumala järgi) ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Linnas on veel palju maiade ehituskunsti suurvorme nagu Tuhande samba saal,
annektsiooni) tulemusena. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999. Vaatamisväärsused Graz Põnev, vahelduv ja vana ning uut ühendav arhitektuur on Grazi tugevus. Vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien, kus on tunne, nagu oleks UFO vanalinna maandunud. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on aga Murinsel ehk tehissaar keset jõge, kuhu saab jalutada ning pääseda ka jõe teisele kaldale. Tehissaarel on kohvik, vabaõhulava ja laste mänguväljak. Eriti efektne paistab Murinsel just pimedas.
Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Plinius Noorema aiakirjeldustest tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel. Samuti oli aed ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid väga olulised, pakkudes võimalust mugavalt paljajalu
Losse ümbritsesid suurtest ebakorrapärastest kiviblokkidest müürid (nn kükloopilised müürid, kuna usuti, et selliseid on võimelised ehitama ainult ühesilmsed hiiglased) ja kindlustatud väravad (n Mükeene Lõvivärav). Linnu erinevalt Kreeta saarest losside ümber ei kujunenud. Lossides asusid valitseja ja ülikute eluruumid, laod ja töökojad ning losside siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega. 3.3. Mükeene kultuuri kiri ja religioon: Vallutanud Kreeta saare, võtsid kreeklased sealt üle minoilisele kultuurile omase kirjaviisi. Mükeene kultuuri kirja nimetatakse lineaarkiri B. Seda savitahvlitele vajutatavat silpkirja kasutati valdavalt majapidamisdokumentide koostamiseks. Kuigi erinevalt kreetalaste kirjast osatakse lineaarkirja B tänapäeval lugeda, ei anna tollased kirjalikud allikad mingit informatsiooni tollaste valitsejate või
Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada, et muistsetel maiadel oli juba pimedal keskajal oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linnas on säilinud nii maajade kui tolteekide ehitisi: massiivne 9- astmeline püramiid ja selle tipus paiknev jumalustatud valitseja Kukulkani tempel, pallimänguväljak, ümar tähetorn Caracol, mille aknad on päikeseloojangu poole, ning 300 meetri pikkune protsessioonitänav, mis viib orgu ohvrikaevu juurde (kaevust leitud palju väärtuslikke kuldesemeid). Colosseum Colosseum on antiikaja suurim amfiteater Roomas
Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud? Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris? Kus saab kõige paremini tutvuda roomlaste seinamaalingutega?Mida nad kujutasid? Kirjelda basiilikat! Varakristlik ja varase keskaja kunst Ristiusk tekkis Ees-Aasias(palestiinas) I saj. Rooma impeerikumis oli see keelatud kuni 313 a-ni.(ei kummardanud keisreid kui jumalaid,kõik jumala ees võrdsed)-olid julmalt tagasikiusatud Constantinus Suur 380 a. kuulutatu ristiusk riigi ametlikuks usuks. 476 a. Lääne Rooma riigi langemine(keskaja algus) Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur
liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud
Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele. 6. Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Rooma aeda * Rooma aiad: 1) arhitektuuri laiendus väljas; 2) aed sisehoovis; 3) Plinius Noorema detailsed kirjeldused arhitektuurilisest vormilisusest, erilise väärtuse asetamine varjulistele promenaadidele, merele ning maastikule vaadetele, jahedatele romantiliste seinamaalingutega portikustele (topia), mis seovad tervikuks hoone ning aia, väärtuslikud olid ka skulptuurid, pügatud hekid, pukspuuparterid, põõsastest pügatud kujud (topiaariumid), vesi ning grotid; 4) Rooma kui parkide linn laienemas piki Tiberi jõge. 7. Kirjelda lühidalt tüüpilist Islami aeda * Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi. Islami aias oli palju purskkaeve. Vesi voolas läbi aia
Suur ruum oli varustatud ahju ja hoiukirstudega. Toa põrandal esines kohati must pinnast kõrgemale tõstetud kohti, mida kasutati laudadena, magamiskohtadena ja istumiseks. Ruumi kolmes seinas olid liigutatavad puidust pingid. Ruumi pikkus oli umbes 5 - 6 m. Hoonesse kuulus lisaruumina ka teraviljahoidla. Igas majas oli ka oma püha ruum, kus viidi läbi rituaale ning teisi usulisi kombetalitusi. Seda ruumi kaunistati tavaliselt detailselt töödeldud religioosse taustaga seinamaalingutega. Seintesse ja põrandal olevate platvormide äärtesse kinnitati loomapealuid ja sarvepaare, mi solid ilmselt sümboolse tähendusega. Perekonnaliikmed, kes surid jäeti esmalt välja, kuni neist olid vaid kondid järel ning seejärel pandi nende kondid põranda alla. Tihti pandi kadunu säilmetega kaasa ka talle kuulunud hinnalisi esemeid. Lahkunute pealuud kaunistati aga dekoratsioonidega ning hoiti pühas ruumis. Peale selle, et hooneid kasutati elupaigana, oli see elanikele ka kui pühamu
-Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit) Mõnel pool moodustavad surnutelinne. Kaunistatud rikkalike relieefide ja seinamaalingutega. Mitmevärvilisus hästi säilinud. Hauakambrite kopleksehitised- põhiliselt ilmselt vaarao perekonnaliikmetele jne. Ribilised fassaadid, tellisehitised Püramiidid Saqqara astmikpüramiid Vaarao Džoseri püramiid. 27Saj. Ekr. Ümbritsevad väiksemad püramiidid ja tseremooniate komplrks, müür, siseõued ja templid. Lõunahaud- pole teada, mis sinna maeti. Õuesid kaunistavad kobrade kujutised, mis moodustavad pika friisi. Imhotep- projekteerija- maailma esimene arhitekt
· Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks · Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand · Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) · Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom · Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd
11 2. TEGEVUSPLAAN 2.1 Ettevõtte käivitamine Ettevõtte käivitamine toimub 3-s etapis. 1. etapp on ettevalmistus, mille käigus viiakse läbi turu-uuringud ja koostatakse äriplaan. Registreeritakse ettevõte ning koostatakse rahataotlused. Sisustuse poole pealt on vaja lastele sobivat mööblit ning õuealale lastele sobivad peenramaa ja sportimise võimalused. Vajalik on ruumid teha lastepärasemaks värvilahenduste ja seinamaalingutega. 2. etapp on turule sisenemine. Nüüd sõlmitakse töötajatega lepingud. Alustatakse turundustegevust, tehakse aktiivselt müügi-ja reklaamitööd. Alustatakse teenuse pakkumisega: koostatakse laste nimekirjad, täpsustatakse lapse vastuvõtu tingimusi ja iga lapse rilisi vajadusi jne. 3. etapp on arendamine. Ettevõtte eduks, tuleb seda pidevalt arendada ja otsida uusi võimalusi arngeuks. Konkreetsel juhul tuleb välja arendada asenduskodu pakkumise ja
purset 79. Aastal vulkaanilise tuha alla, kust seda alles 18. Sajandil välja kaevama hakati.katastroof säititas linna arhitektuurilise üldilme nind ka olustikulisi detaile, nt kritseldusi maja seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Erinevalt Roomast on Pompeis majad üldiselt siiski ühe või kahe korruselised. Ka Pompeis oli olemas veevarustus, kanalisatsioon, termid, foorumid, ja amfiteater. Suuremad elamud olid kaetud seinamaalingutega, mis on Rooma maalikunsti kõrge taseme parimaks näiteks. Väljakaevamiste alusel võib väita ka seda, et mitte ainult suurlinnad ei olnud jõukad vaid kah väiksemad oli heal järjel. Traditsiooniline Rooma usund oli kujunenud etruskide ja kreeklaste usundi mõjul, kuna Rooma usundi kohta puudusid kirjalikud tõendid, arvatakse , et usundid anti edasi suuliselt. Seega on võetud informatsioon teiste kultuuride kirjapanekust. Sealt saab välja lugeda , et roomlased said palju kreeklastelt.
Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning sellest, kes ellu jäi, pidi saama prohvet. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On teada, et maiadel oli selleks ajaks juba oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna südames asub Hiiglaslik Kukulcani püramiid, mis on oma nime saanud maiade peajumala järgi ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Peale selle vulkaani on linnas veel palju maiade
Sellest on tulnud ka neile nimetus enkaustika e. Vahamaal. See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks. Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt. Roomlased täpselt vastupidi. Roomas ei tegelenud mehed maalimisega, kuna see määris käsi. Ainult naised. On säilinud palju seinamaale hilisemast ajast. 12. Sajandi keskpaigast kaevati välja linnu: Pompeji ja Herculameum. Mosaiigid olid kasutusel kõrvuti seinamaalingutega. Mosaiigid olid enamjaolt põrandate kaunistamiseks. Pompejis asub kuulsam mosaiikmaal, Aleksandri lahing Fauni majas. tahvelmaal on küll hävinud aga põrandamaal on alles. Mosaiiki on palju kasutatud ka palju vana kristluse kirikutes ning see on tänapäevani väga populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale.
1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt, kelle monument asub ka peahoone taguses väikeses pargis. Pärast me möödume, sellest kujust, siis ma pööran tähelepanu sellele korraks. Peahoonet hakkati ehitama 1804 aastal ja see valmis 1809 aastal. Arhitektiks oli Johanna Wilhelm Krause. Peahoone pidulik aktus toimus 3. Juulil 1809. Siin asub ka alatest 1868. aastast kunstimuuseum. See on ainuke muuseum Eestis, kus saab kohtuta ehtsa Egiptuse muumiaga. Värvilises Pompei stiilis seinamaalingutega saalides saab vaheldumisi nautida nii graafika-, maali-, kui ka ikooninäitus. Ülikooli peahoone pööningul asub selline huvitav koht nagu ajalooline kartser, kus omal ajal istusid üliõpilased, kes olid rikkunud avalikku korda ja ülikoolis kehtinud reeglite vastu eksinud. Kartserikaristuse määras ülikoolis kohus. Paljud üliõpilased jäädvustasid oma kartseris viibimise joonistuste, salmide või monogrammidega seintel, lagedel ja ustel.
kits, kelle nisadest Zeus piima jõi, kui Zeus suureks kasvas, hakkas ta mässama isa vastu ja päästis ka õed- vennad... (Mingi määral ka Olympose mägi Põhja-Kreekas) IX loeng 02.04.2012 Etruskid Apenniini poolsaar Vana-Rooma kultuuri häll Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms. Etruskid langesid 3. Saj ema Rooma võimu alla. Etruskide hauakambrite seinamaalingud sarnanevad Egiptuse omadele. Etruskide templid olid sammastega, templiarhitektuuris domineerib ümmarguse põhiplaaniga arhitektuur (roomlased võtsid üle!) Sõjapidamine või peopidamine seinamaalingutel* Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna
ranged piirangud pandi ka aktile. seda võis teha vaid aadama ja eva paradiisiaias. allakäik iireneb veelgi 476 pärast lääne-rooma keisririigi hävimist. risiusu mõju kunstile, katakombid.sarkofaagid. katakombid on maaalused kalmistud, kristlasid hakkasid sina matma koguduse liikmeid. kristlus oli keelatud usund ja see hakkaski silma kui ei tahetud põletada surnut avalikult. eriti suured on maaalused salakäigud rooma all. need on osaliselt sisse varisenud. need käigud on kaunistatud seinamaalingutega, ning korrused asuvad üksteise peal. aastal 313 lubatakse ristiusk. ----puudumine------ Bütsantsi kunst arvatavasti constantinus suuroli näinud unes kuplitega kirkut ja siis käskis selle ehitada. Hagia Sophia oli pühendatud _ _ _ San Vitales Ravennas. oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale
· Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks · Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand · Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) · Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom · Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd · Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud
Umbes 1500 aastat eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Kreeklased võtsid kiiresti omaks minoilise kultuuri ja kohandasid kreetalaste lineaarkirja oma keelele. Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsetest kiviplokkidest, nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Nagu Kreetalgi, paiknesid losside juures laoruumid ja töökojad. Lossi siseruumid olid kaunistatud kreetapäraste seinamaalingutega. Kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli iga suurem loss omaette riigi keskus. Nagu Kreetal, nii puudutasid ka Kreeka losside lineaarkirjatahvlid peamiselt majapidamist. Siiski võib nende põhjal järeldada, et losside eesotsas seisis kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Nagu Kreetalgi, oli loss suur majapidamiskeskus
aastaringselt õitsvatena hoiti (Hellström 1997). PLINIUS NOOREMA VILLAD. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Tal endal oli mitmeid villasid, kahte neist on ta oma kirjades lähemalt kirjeldanud. Üks oli Laurentiuse Villa - see asus Rooma lähedal mere kaldal, kuhu Plinius tihti peale tööpäeva lõppu ratsutas. Ka siinsel villal on aatrium ning sammaskäigust ümbritsetud aed. Selle kõrval söögituba, mille kolmest küljest avaneb vaade merele ja neljas külg on pööratud mägede ja metsade poole
ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees2-4 sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Megaronist sai kreeka templi prototüüp. Haudehitistest olid tuntud kamber- ja kuppelhauad ,mille phiruumi moodustas kas nelinurkse vi ümmarguse phiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik - dromos. Philiseks ehitusmaterjaliks oli kohalik kivi-kiltkivi, tuff palju kasutati puud. Siseruumid olid ehitistes kaetud värviliste seinamaalingutega. Egeuse kultuuri varasemad ilmingud pärinevad Troojast (Väike-Aasia), Küklaadidelt (Egeuse mere saared)ja regiooni suurimalt saarelt - Kreetalt, kus u. aastal 2000 eKr. kujunes välja klassiühiskond ja tekkisid esimesed linnakultuuri alged. See on aeg, mil kujunes välja paleemajanduslik kultuur. Varasel astmel olid selle keskuseks kindlustatud lossid ühe suure siseue ümber koondunud ruumidaga, mida ümbritses madal tornidega kindlusmüür. Arvatavasti hävinesid need u.1700 eKr
annaabi.ee 
