Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Seaduse dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõte - sarnased materjalid

maakler, üürnik, üürileandja, lepingupool, võlaõigusseadus, lepinguvabadus, dispositiivsus, vahendustasu, lepinguvabaduse, kokkulepitu, vahetanud, võlasuhte, pakkumus, suuline, müügileping, müüja, tõnu, korterit, paindlikkus, vastuolus, käsundi, maakleril, tekkib
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

) Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguste ja ­kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria – Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega – eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus – tahan sõlmin, tahan ei sõlmi. 3) Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole keelatud! NB! Millegipärast on üldlevinud eksiarvamus, et see on õiguse üldpõhimõte, kuid see on omane vaid eraõigusele! Eelkõige väljendub see lepinguõiguses, pooled võivad leppida kokku selles, milles nad soovivad. Kui seaduses on sätestatud mingid reeglid, võivad pooled teistmoodi kokku leppida, va. siis kui see on keelatud

Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria ­ Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega ­ eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus ­ tahan sõlmin, tahan ei sõlmi. 3) Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole keelatud! NB! Millegipärast on üldlevinud eksiarvamus, et see on õiguse üldpõhimõte, kuid see on omane vaid eraõigusele! Eelkõige väljendub see lepinguõiguses, pooled võivad leppida kokku selles, milles nad soovivad. Kui seaduses on sätestatud mingid reeglid, võivad pooled teistmoodi kokku leppida, va. siis kui see on keelatud

Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabadus ­ privaatautonoomia See on kirjas põhiseaduses(prg. 19) ­ eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan ­ suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah,

Lepinguõigus
430 allalaadimist
thumbnail
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping

Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised

Lepinguõigus
134 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
7
docx

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

- tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv. Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat) ja tööettevõtt - Käsundi puhul on oluline teha kõik võimalik käsundi saamiseks. Töösuhte ja töövõtusuhte erinevus: § 24. Lepingupoolte kohustuste sisu (1) Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed

Tsiviilõigus
6 allalaadimist
thumbnail
44
docx

VÕS üldosa kordamisküsimused

teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? 2.2. Lepinguvabadus (privaatautonoomia) Lepinguvabadus ja selle aluseks olev privaatautonoomia põhimõte on kogu võlaõigust läbiv põhimõte. Lepingute sõlmimise vabaduse põhimõte on kirjas ka Põhiseaduses, mille § 19 sätestab eneseteostuse vabaduse. Lepinguvabaduse olemuseks on ühelt poolt vabadus auto noomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks

Võlaõigus
74 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

Seaduses on eraldi reguleeritud peatumine: 1) hagi esitamisega ja vahekohtumenetluse korral (TsÜS §-d 160 ja 161); 2) kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul (TsÜS §-d 162 ja 163); 3) perekonnaõiguslikel põhjustel (TsÜS § 164) 4) piiratud teovõime ja pärimise korral (TsÜS §-d 165 ja 166); 4) läbirääkimiste korral (TsÜS § 167). 52. Mis on leping ja millistes õigusvaldkondades seda kasutatakse? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Võlaõigus, asjaõiguses. 53. Kuidas nimetatakse lepingupooli võlaõiguses ja kuidas asjaõiguses?

Tsiviilõigus
353 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused

6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Võlasuhete liigid: lepingulised ja lepinguvälised. Võlaõiguslik kohustus võib olla täielik või mittetäielik. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabaduse põhimõte: lepinguosalised võivad sõlmida mitte ainult seadused reguuleeritud lepinguid vaid ka neid, mis seaduses reguleeritud ei ole. Lepinguvabaduse printsiip tuleneb põhiseadusest, mille kohaselt on igal inimesel õigus vabale

Lepinguõigus
276 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria ­ avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3. meetod ­ eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. Karistusõiguses keelatud on see, mis on keelatud e kuritegu on see tegu, mis on karistusseadustikus. Avalik õigus · finantsõigus e maksuõigus · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus). Eraõigus

Tsiviilõigus
42 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

20.TÖÖÕIGUS Tööd saab teha lähtuvalt neist neljast seadusest: 1. TLS- töölepingu seadus - selle seaduse järgi on subjektiks töötaja ja tööandja. 2. ATSAvaliku teenistuse seadus- subjektid:teenistuja/ametnik ja teiseks pooleks riik 3. VangS vangistuseadus- subjektideks kinnipeetav ja riik.KP ei ole töösuhetes vanglaadministratsiooniga. Kuid töötades väljaspool vanglat on töösuhetes asutusega. 4. VÕS- võlaõigusseadus ­töövõtuleping-töövõtja.-tellija ­see ei ole töölepinguline suhe. Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Töötaja on ainult ja alati füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik(nii avlik-õiguslik kui ka eraõiguslik) FIE TÖÖlEPINGU SEADUSE JÄRGI EI OLE TÖÖTAJA VAID TÖÖANDJA.

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

TsÜS §3 4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi 5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused 6) Analoogia – lünkade täitmine. TsÜS §4 seaduse (teise, sarnase olukorra puhul kasutatava sätte kasutamine) ja õiguse analoogia (sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida) TSIVIILÕIGUSE PRINTSIIBID EHK ALUSPÕHIMÕTTED: 1. Hea usu põhimõte; 2. Mõistlikkuse põhimõte; 3. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 4. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime); 5. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus; 6. Õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte; Lisaks: abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte. HEA USU PÕHIMÕTE (TsÜS §138 lg1, TsÜS § 32, VÕS §6):  Eraõiguse põhimõte

Tsiviilõigus
60 allalaadimist
thumbnail
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

(1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Võlaõiguse seaduse dispositiivsus Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. See mis on seaduses sätestatud, seda võivad pooled kokkuleppega muuta, välja arvatud kui seadus ei luba muuta

Õigus
7 allalaadimist
thumbnail
102
docx

TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS

maksude kogumine, karistamine, valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine). Subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus. Meetod – selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. (karistusõiguses on keelatud see, mis on keelatud :P). (samuti on levunud eksiarvamus, et lubatud on see, mis pole keelatud

Tsiviilõigus
16 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tsiviilõigus

intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on õiguse üldised printsiibid ehk õiguspõhimõtted. See tähendab, et kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb teatud aluspõhimõtetel, nn tsiviilõiguse printsiipidel, mis on alljärgmised:  tsiviilõigussuhte osaliste võrdsuse printsiip  rikutud õiguste taastamise printsiip  omandi kaitse printsiip  lepinguvabaduse printsiip  tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip  tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip laiemas plaanis ka  hea usu põhimõte  mõistlikkuse põhimõte  heade kommete järgimine, headest kommetest kinni pidamine. Õiguspõhimõtted on üldised, kaaluväärtusega juhised nii õiguse arendamiseks kui ka poolte käitumise hindamiseks.

Ühinguõigus
28 allalaadimist
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

5. Lepingulise kokkuleppe võib saavutada otsese või kaudse tahteavalduse või vaikimise- ga (TsÜS § 68).9 Otsene tahteavaldus on tahteavaldus, milles väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Tegemist võib olla nii kirjaliku kui suulise avaldusega. Näiteks töötaja suuline kinnitus selle kohta, et ta soovib olla töölepinguga seotud, samuti kirjalikule lepin- gule allkirja andmine jne. 7 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura, 2006, lk 41. 8 Riigikohus on analüüsinud oma 30. märtsi 2012. a otsuses nr 3-2-1-30-12 olukorda, kus tööandja korraldab töötaja leidmiseks konkursi. Kohus selgitab, et TLS ei reguleeri töölepingu sõlmimiseks kor- raldatavate konkursside korda. Seetõttu kohaldatakse sellisel juhul VÕS §-s 1009 sätestatud konkursi tingimusi. Sõltuvalt sellest, kas konkursi sisuks on pakkumine asuda konkursi korraldajaga lepingueel-

Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Lepinguõiguse kontrollküsimused

ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur; kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu; kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati e. Lepingu mõiste - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (nt kui müüa maja, siis on kindlasti vaja minna notari juurde) (eelleping ­ tulevikus sõlmitakse mingi leoing, mille põhitingimused on paika

Lepinguõigus
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati. 6. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 7. Lepingu sõlmimine. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles

Lepinguõigus
263 allalaadimist
thumbnail
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

Võlaõiguse üldosa
103 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

olnud asjaõiguse eelnõu. See eelnõu oli puhtalt germaani perekonda kuuluv, sellega määratigi ära, et ka ülejäänud tsiviilõiguse osad tuleb koostada pandektilisest süsteemist lähtuvalt. Kaasa aitas valikule ka see, et germaani õiguslik traditsioon oli kuidagi hingelähedasem ja sobivam. Suhteliselt kiiresti võeti vastu ka üldosa seadus 1. september 1994. Uus TsÜS jõustus 2002. Perekonnaseadus 1.jaanuar 1995, Pärimisseadus 1.jaanuar 1997 ja Võlaõigusseadus 1.juuli 2002. Need osad kõik kokku annavadki tsiviilseadustiku. Nendest tsiviilseadustiku osaseadustest ei ole tasemel perekonnaseadus, seda tuleks kindlasti uuendada. Muud osaseadused on päris heas seisus, nendesse on aga ka juba hulgaliselt parandusi tehtud. Eesti tsiviilõiguse süsteem: I üldsätted (isikud, esemed, tehingud) ja nendele sätetele vastab TsÜS 2.07.2002 II asjaõigus ( üldsätted, kinnisomand, vallasomand, piiratud asjaõigused) ja sellele vastab Asjaõigusseadus 1

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST

6/14/14 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Oled sisenenud kui Liina Kivastik (Välju) Juhtimine ja õigus Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Estonian Business School LAW - Õiguse ja avaliku halduse õppetool LAW731 Teema 3 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Testi navigatsioon Alustatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:26 Olek Valmis 1 2 3 4 5 6 Lõpetatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:50 7 8 9 10 11 12 Aega kulus 23 minutit 58 sekundit Punktid 13,67/15,00

Äriõigus
60 allalaadimist
thumbnail
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

Võlaõiguse üldosa
67 allalaadimist
thumbnail
32
doc

VÕS kosnpekt

vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted: PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete põhiseadustega (omand- PS§32, töö,elukutse- PS §29, ühinguõigus- PS §48, pärimine- PS §48, abieluvaraleping- PS §27) Lepinguvabaduse põhimõte:  sõlmimisvabadus, liigi ja sisu määramise vabadus, vormivabadus (VÕS §11 lg1), poolte valikuvabadus  nõrgema poole kaitse-piirangud  tuleneb privaatautonoomia põhimõttest (PS §19) Hea usu põhimõte (TSÜS §138 lg1, VÕS §6)

Tsiviilõigus
71 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Vastab subjektiivsele õigusele. See kohustus võib olla kahesugune: passiivne ja aktiivne. Passiivne- kohustus midagi mitte teha. Vastab eelkõige absoluutsetele subjektiivsetele õigustele. Kohustus mitte rikkuda 15 omaniku õigusi. Võib vastata ka relatiivsetele subjektiivsetele õigustele (lepingus kirjas mida üürnik ei tohi teha). Aktiivne- kohustus midagi teha. Vastav eelkõige relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Relatiivne st õigust nõuda kelleltki millegi tegemist. Mittetäielikud kohustused- selline kohustus, mille täitmist ei saa nõuda (moraalse iseloomuga kõlbeline kohustus). Teine liik mittetäielikke kohustusi on see, milles väljendub teatud käitumise nõue, kui ei täideta, siis kaotab teatud õigused, pole õigust nõuda. Subjektiivste õiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine

Õigus
596 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Lepinguõigus kordamisküsimused

1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh

Lepinguõigus
145 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule

avalik) kõigile, siis on siduv ka kolmandatele isikutele. Erinevused kehtivuses: · Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani. Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus. Võlaõiguslike kasutuste lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3

Õigus
23 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

· 40-ndate eelnõu tugines Germaani süsteemile · balti eraseadus tugines samuti Germaani süsteemile Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas 1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ­ 1.9.1994 3. Perekonnaseadus ­ 1.1.1995 4. Pärimisseadus ­ 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus ­ 1.7.2002 3 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus ­ tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
37
docx

TARBIJAÕIGUS

TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud ­ seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv ­ iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal

Õigus
52 allalaadimist
thumbnail
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute

Võlaõiguse üldosa
126 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun