2011 1. Hapniku saamisvõimalused 1.1. Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). 1.2. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 1.3. Vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamist (nt KMnO4, H2O2) Hapniku saamine H2O2 katalüütilisel lagundamisel H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine
liik kontsentratsioon kontsentratsioon Massprotsent 76,2% 9,3% 28,8% 5,7% Molaarsus 7,38 mol/l 0,98 2,12 mol/l 0,36 Ruumalamurd 0,721 0,096 0,279 0,047 Moolimurd 0,78 0,10 0,223 0,037 Katsetulemuste K seadmesse kogus ainet peab samal ajal, kui arvutis nuppu erinevus tulemustes tulla sellest, Viga tulla ka a t arvutiprogramm piigi pindala arvutab, tuleb ise hiirega lohistades Ka t , erinesid piikide pindalad
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. · Keha molekulide kineetilise ja
märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga.Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu
number vilgub (Kui ei peaks ilmuma, lülitage seade nuppu all hoides välja ning seejärel sisse tagasi). Nüüd sisestage arvutuste käigus saadud ventilatsiooniava pindala väärtus. Selleks vajutage korduvalt ON nuppu, et muuta vilkuvat arvu 0-st kuni 9-ni. Peale sobiva väärtuse valimist tuleb oodata 3 sekundit, et saaks muuta järgmist kohta. Korrata toimingut kuni seadmesse on sisestatud pindala ning oodata kuni viimase väärtuse vilkumine on lõppenud. Edaspidisel ON nupu vajutamisel on võimalik näha õhu liikumiskiirust, temperatuuri ning ventilatsiooniseadme tootlikkust. Kuvatavale suurusele osutab näidikul nool. Suurused on märgitud näidiku ülemisele äärele. NB! Seadme näidikul on tootlikkus antud kümme korda väiksema väärtusega kui ta
Si Kuidas muuta keha siseenergiat? *soosjusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk,siis tema Temp tõuseb. (suureneb ka siseenergia)nt. Haamriga lööma vastu naela. U suurendame mehaanilost tööd tehes. *tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise.
E. Fermi ise kirjeldas aparatuuri kui ,,mustade telliste ja puitprusside lohakat virna". Töö käigus ja suure hulga alakriitiliste virnade katsetustest selgus, et uraani kriitiline mass saavutatakse kera lõpuni välja ehitamata ja nii jäigi osaliseks keraks. Seade oli varustatud neutroneid ahnelt neelava kaadmiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid jahutussüsteemi ei peetud vajalikuks. Põhjalikult oli mõeldud tuumaohutuse peale. Ametis oli kirvemees, et köie läbiraiumisega kukutada seadmesse selle kohal rippuv kaadmiumist avariivarras, kui automaatvardad ei toimi. Kohal oli ka kolmeliikmeline nn ,,vedelikukontrolli"- meeskond kaadmiumsoola lahuse pangedega seadme ülevalamiseks juhtvarraste tõsise rikke korral. Sõja tõttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ümbritses õhupallimaterjalist kate, mille üks külg küll katse ajal avatud oli
välja või lükatakse reaktori sisse. Tuumaenergia saamine: Tuumaenergia tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon. Kui uraan-235 tuum neelab neutroni ja lõhustub kaheks suureks lõhustumissaaduseks, vabaneb energia. Protsessiga kaasneb mitme suure energiaga kiire neutroni vabanemine ja gammakiirgus. Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani. Kütus on tuumareaktoris kogutud seadmesse, mida nimetatakse südamikuks, kus on ka aeglusti. Kütus on suletud metallkonteineritesse ja reaktori südamik paikneb surveanumas. betoonvarjestus aitab kaitsta reaktori südamikust lähtuva intensiivse kiirguse eest. Värske kütuse aktiivsus on väga madal ja seda võib käidelda ilma varjestuseta. Kui aga kütus jõuab tuumareaktorisse, siis tema aktiivsus tõuseb. Erinevalt teistest energiaallikatest ei tooda tuumaelektrijaam oma töö käigus süsihappagaasi
Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan. Osadel katlamudelitel lisatakse aurumoodustajasse vett ainult kord aastas. Signaallamp süttib, kui vett on aurumoodustajas liiga vähe. Kui rõhk katlas tõuseb üle 100 kPa, siis katla võimsus väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem. Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse. Aur loovutab soojuse katla kuumutuskihti ning kondenseerub veeks. Kondenseerunud vesi juhitakse kanalisatsiooni. Keetmist juhitakse reguleerides auru kogust. Katla kallutamine toimub kas mehaaniliselt või elektriliselt (uuematel). Suurematel kateldel on tühjenduskraan. Tavalistele kateldele lisaks on spetsiaalkatlaid, mille põhja või kaane külge on võimalik kinnitada segaja. Segaja pöörlemissuund ja kiirus on reguleeritav.
Rahavood välja 0 1 2 3 Omahind 750,000 750,000 750,000 Tootmiskulu 150,000 150,000 150,000 Turu-uuring - pöördumatu kulu 0 Pangalaenu intress 64,000 64,000 64,000 Investeering seadmesse 900,000 Investering käibevarasse 300,000 1,200,000 964,000 964,000 964,000 Vahe 0 236,000 236,000 236,000 t loobumisega kaasnev rahaline kaotus võiks sisalduda kavandatava projekti rahavoogude plaanis. ega nüüd varem kui eelnevalt planeeritud investeeringute kavas, peaks vaatlema analüüsitava projekti konte
1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d =0,001m d2=0,00048m 1 d 2 S 4 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S =7,85*10-7 S2=1,81*10-7 1 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Jrk. Nr. I (A) l (m) U (V) R () 1
• WiFi võimaldab paljudel kasutajatel ühenduda juhtmevabalt internetti WiFi kasutajamugavus • WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on ruuteri signaal kaugemal ruuterist WiFi turvalisus • Kui turvaline on wifi kasutajale • Mida on tehtud, et oleks turvaline kasutada • Kas on olemas paroolid ja kui kättesaadavad need on kasutajale Uuritavad avalikud WiFi võrgud • Tartu Kaubamaja: Dedi WiFi Digimaailm WiFi • Tasku Tasku/ Dorpat WiFi
W=LI2/2 W-magnetvälja energia (J), L-induktiivsus (H), I-voolutugevus(A) 9. Selgita mõnda induktsiooni rakendust 1) Magnetkaart Magnetkaardil on magnetriba. Kui see möödub kaardilugeja poolist induktseeritakse poolis elektrivool. Selle tugevuse kontrollib üle seade, mis avab ukse või laseb ligi pangatoimingutele. 2) Jalgratta spidomeeter Sõitmise ajal möödub püsimagnet paigalseisvast poolist. Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool
Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi 15. Elektriarvesti 16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas.
Pilet 8 1. termodünaamika I printsiip Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 2.Lenzi reegel
Järgige vitriini täitmise piirnorme. Seadme ülekoormamine või vale täitmine võib tõkestada õhuvoolu ning tõsta seadmes olevate toiduainete temperatuuri. Seadme täitmisel: Olge toodete paigutamisel hoolikas. Kasutage ruumijagajaid, et võimaldada külma õhu paremat pääsu toodete vahele. Kasutage erinevate toodete jaoks sobivaid riiuleid. Jätke toodete ja seadme pealmise osa vahele vähemalt 50 mm vaba ruumi. Ärge paigutage seadmesse tooteid üle seadme täitmise piirnormi. Ärge paigutage tooteid nii, et need ulatuvad üle riiulite esiservade. Ärge ületage riiuli maksimaalset mahunormi, mis on 100 kg meetri kohta. Ärge asetage tooteid seadme peale. Külmseadmed ei ole ette nähtud toodete jahutamiseks ega soojendamiseks, vaid toodete temperatuuri säilitamiseks. Ärge pange seadmesse lubatust rohkem tooteid. 5 1
Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega. Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased peavad igapäev kaasas kandma vähemalt viie tunni õpikuid koos töövihikute ja vihikutega. Kõik need õppematerjalid kaaluvad kokku üpris palju. Kui tekiks võimalus panna need samad materjalid kokku ühte elektroonilisse seadmesse, oleks see väga positiivne. Lapsed ise ei peaks enam kandma kaasas mitu kilo kaaluvat kotti. Tihti ka räägitakse, et laste hoiak on saanud kahjustada raskete õpikute pärast ja e-õpik ja kergem koolikott, parandaks ka selle probleemi ära. Miinuseks oleks loomulikult, suur väljaminek. Eriti alguses, kui peab ostma mitukümmend tahvelarvutit ühe klassi peale. On olemas ka võimalus, et õpilased kannavad kaasas oma arvuteid või tahvleid
Selleks vahendiks võib olla kas e-luger, tahvel- või sülearvuti. Seadmega töötamine õppeprotsessi käigus peab olema mugav nii õpilasele kui ka õpetajale. Kui üks neist tingimustest ei pea paika, siis kaasnevad komplikatsioonid, mis tekitavad peavalu mõlemale osapoolele. Siin kerkib ka päevakorda küsimus, kas õpilased ja õpetajad eelistaks lugeda vajalikku materjali paberkandjalt või nutiseadmest. Kui kõik õpikud, mille järgi koolis õpitakse, oleks pandud ühte seadmesse, siis koolikotid oleksid palju kergemad, mis omakorda muudaks õpilaste elud palju lihtsamaks ning nad kannaksid igapäevaselt meelsamini õpikuid sisaldavat vahendit kaasas. Õppetunni raames ei peaks jääma see õpilane, kellel on ununenud õpik koju, tööst kõrvale. Veel enam, e- õpikute kasutuselevõtt tähendaks seda, et õppematerjal oleks alati kaasaegne ning sisaldaks viimast teadaolevat infot.
GARMIN GPS. Võib väita, et Eesti jaoks on antud hetkel parim valik GPS seadmetest firma Garmin tooted. Seda seetõttu, et AS Regio on teinud Garminile väga täpse kaardirakenduse 2013 a. Samuti on positiivne, et tarkvara uuendamine on kasutajale tasuta ja lihtne. Garmin GPS seadmete tarkvara uuendamise programm - WebUpdater Garmin GPS tarkvara uuendamine on lihtne tänu WebUpdater tarkvarale - Garmin`i uus ja tasuta programm, mis automaatselt tuvastab ja paigaldab Garmin GPS seadmesse kõige hilisema operatsiooni tarkvara. WebUpdater'i lihtsa kasutajaliidesega on operatsiooni tarkvara uuendamine imelihtne. Lihtsalt ühenda Garmin GPS arvutiga, käivita WebUpdater ning jälgi juhiseid ekraanil. Päras seda, kui kinnitad, et tahad tarkvara uuendada, laeb WebUpdater uue tarkvara alla ning paigaldab selle 9 seadmesse. WebUpdater kontrollib alati kõigepealt enda uuendusi ning seejärel seadme uuendusi.
jääv suurus. 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 16
Biokeemia töö (14.10.15) kordamine 1. Termodünaamika esimene seadus: Energia ei saa tekkida ega hävida. Energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Termodünaamika teine seadus: Kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Entalpia väljendab süsteemi siseenergia (U), rõhu (p) ja ruumala (V) vahelist seost. (H=U+pV) Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset
50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 80:ea:96:e6:50:7b D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 78:31:c1:c4:18:54 E. Milline on ARP pakettide sisu? aatja ja vastuvõtja MAC ja IP aadressid, info saadetava paketi kohta. Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kujul ARP päringu paketis EthernetII ja ARP osa ning teine ekraanipilt
-Satelliidid, seirejaamad ja kasutajad 31 satelliiti, 6-l orbiidil Igal ajal nähtav vähemalt 4 satelliiti Tugev signaal L1 Nõrk singaal L2(palju täpsem) Vastuvõtjad on ühe -ja kahesageduslikud L1(tavatelefon, matkaseaded jne) GPS mõõtmismeetod 1) Vastuvõtjate arvu järgi -absoluutne asukohamääramine- üks vastuvõtja diferentsiaalne asukohamääramine- kaks või enam vastuvõtjat Seade arvutab aega, kaua signaal liigub satelliidini ja seadmesse tagasi, selle aja põhjal arvutab kauguse 2) Vastuvõtja asukoha järgi Vastuvõtjad on paiksed-staatiline meetod Vastuvõtjad liiguvad- kinemaatiline meetod 3) Mõõdetav suurus Koodi levikukiirus- koodkohamäärang Põhilainepikkuste vahe-interferomeetriline mõõtmine Praktiliselt võime täpseks mõõtmiseks kasutada: 1) Staatilist mõõtmist(Järeltöötlusega) 2) Reaalaajas mõõtmine(kinemaatiline mõõtmine, saame reaalajas koordinaadid) Absoluutse asukohamääramise põhimõte
valguse levimise kiiruse abil. Laseseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Signaali edasi-tagasi liikumise aja järgi määratakse objekti kaugus. PS - Akronüüm iseloomustab skaneerimisseadme kauguse määramise tööpõhimõtet – faaside baasil või ka faasinihke baasil. Laserseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Välja saadetud ja seadmesse tagasi saabunud signaalide faasid ei lange kokku, tekib faaside vahe (-nihe), mille abil määratakse objekti kaugus 2. Laser properties. kiirgab ühel kindlal lainepikkusel, erinevalt muudest valgustest, mis enamasti on laia spektriga; laseri tekitatud elektromagnetlaine on koherentne ehk kõik lained on samas faasis; kiirgusallika punkt on väga väike ja kiire kirkusaste on väga suur. 3. What is wavelength?
Sissejuhatus Selles referaadist on lühike ülevaade diskettidest ja mälupulkadest. Sinna sisse mahub natuke ajalugu, kasutustjuhend, kirjeldus jpm. Teadaolevalt on disketid ja mälupulgad mõlemad andmekandjad ja sellest tingituna on diskette ka mälupulga üks eelkäija. 3 1. Diskett Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. 1. 1 Ajalugu Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987
Sellistes tingimustes võib soojendi töötamise aega vähendada 10-15minutini ja seejärel jätta soojendi sõidu ajaks sisselülitatuks, kuni auto mootor saavutab normaalse töötemperatuuri. Seisukütteseadme tööpõhimõte 1.Seisukütteseade aktiveeritakse kas mobiiltelefoni või mugava taimeriga. 2.Vahetult pärast käivitamist hakkab dosaatorpump pumpama kütusepaagist kütust kütteseadmesse. 3.Kütteseadmes olev süüteküünal saab voolu ja hakkab hõõguma. Samal ajal imetakse seadmesse välisõhku. 4.Kuum süüteküünal aurustab kütuse. Süttiv kütuse-õhu segu süttib pärast vajaliku temperatuuri saavutamist. 5.Kütteseade soojendab möödavoolava külma jahutusvee ja pumbatakse läbi veeahela. 6.Kuum vesi suunatakse sõiduki kütte soojusvahetisse, mis suunab soojuse puhuri kaudu otse salongi. 7.Soe vesi voolab soojusvahetist edasi mootorisse. See soojeneb samuti. 8.Kui soojenenud jahutusvesi on kütteseadmesse tagasi voolanud, hakkab ringlus otsast peale.
HP PSC 1500 seeria printer-skanner-koopiamasina dokumentatsiooni analüüs 1. Loetle, missugustest osadest koosneb kombainseade HP All-In-One. 2. Kust on võimalik leida teavet kombainiseadme seadistamise ja kasutamise kohta ? 3. Missugused on soovitavad paberid seadme kasutamisel ? 4. Missuguseid pabereid tuleks seadme kasuutamisel vältida ? 5. Kirjelda, kuidas toimub 10x15 cm fotopaberi seadmesse asetamine ? 6. Mida tuleks teha paberiummistuse vältimiseks ? 7. Mida on võimalik teha kasutades PictBridge liidest? Kus see kontakt seadmel asetseb ? 8. Loetle ja kirjelda, missugused on seadme kolm paljundamise kiirust ja kvaliteeti mõjutavat sätet ? 9. Kirjelda, kuidas toimub dokumendi skaneerimine (tegevused, menüüd, käsud/korraldused) ? 10. Mida tuleb teha skaneerimise peatamiseks ? ( 2 võimalust) 11. Milleks kasutatakse tarkvara HP Image Zone ? 12
Kõik need tarkvarakogumid valideeritakse automaatselt ja registreeruda pole vaja. Ja mis peaasi, kõik see on tasuta. Samas tuleb meeles pidada, Debianiga ei kaasne garantiid. Installeerimine Hoiatatakse, et oskamatul paigaldamisel hävivad kõik failid kõvakettal, seepärast otsustasin Debiani paigaldada VirtualBox`i. Valisin selleks debian-6.0.6-kfreebsd-i386-CD-1.iso faili, mille sain Debiani kodulehelt antava peegli lingi kaudu alla laadida. Paigutasin VirtualBox`i cd-seadmesse allalaetud .iso faili ning algaski paigaldamisprotsess. Ilmus alglaadimise aken, kus oli võimalik valida vaikimisi paigalduse, automaatse paigalduse ja ekspertpaigalduse vahel. Valisin vaikimisi. Nüüd jooksid üle must ekraani pikad tekstiread ja edasi sai valida installeerimisel kasutatavat keelt. Valisin inglise keele. Nüüd pakuti mulle valitud keele järgi asukohamaid, millest ükski ei sobinud ja tuli valida other. Edasi sai valida Euroopa, ning selle järel Eesti
kuid ei ole võimalusi või soovi maakontuuri paigaldamiseks. Siis on võimalik veeküttega süsteem rajada ka õhust võetava soojuse arvel. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka 20°C juures. 3. Maasoojuspumbad on stabiilse võimsusega süsteemid, ei sõltu välistemperatuurist. Asjatundlikult
4 (Cp - moolsoojus isobaarilises protsessis, CV - moolsoojus isohoorilises protsessis, R - Universaalne gaasikonstant) Universaalne gaasikonstant näitab tööd, mida teeb üks mool ideaalgaasi, paisudes isobaariliselt nii palju, et tema temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb – energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 5 2
4.2 Õhk vesi soojuspumbad Õhk - vesi soojuspumbad on sobivad juhuks, kui on soov veeküttel põrandakütet või radiaatorkütet rajada, kuid ei ole võimalusi või soovi maakontuuri paigaldamiseks. Siis on võimalik veeküttega süsteem rajada ka õhust võetava soojuse arvel. Puuduseks on, et nende töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist ja talviste krõbedate külmade ajaks lülituvad seadmed otseelektriküttele. Seadmed on suhteliselt kallid, sest seadmesse on ehitatud lisaks soojuspumbale täies mahus otsene elektriküte juhuks kui madalatel välistemperatuuridel õhust sooja võtta pole. Viimasel ajal on turule jõudnud seadmed, kus soojakandjana kasutatakse freooni asemele süsihappegaasi ja need töötavad efektiivselt ka -20°C juures. 9 4.3 Maasoojuspump
Biogaasijaam · Biogaasijaam koosneb : jäätmete vastuvõtu seadmetest, substraadi eelsäilitusmahutitest ja segamismahutitest, biogaasireaktorist, kääritusjäägihoidlast, gaasihoidlast ja gaasi kasutamise seadmetest. · Pärast jäätmete vastuvõttu ja segamist suunatakse substraat biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobse lagundamise protsess. · Tekkiv biogaas juhitakse gaasihoidlasse ja sealt gaasi kasutamise seadmesse, milleks on enamasti koostootmisjaam soojuse ja elektri valmistamiseks. Reaktoris tekkiv kääritusjääk ladestatakse hoidlasse ning seda saab kasutada põllumajandusliku väetisena Biogaas Eestis · Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni EBA hinnangul on Eesti reaalne majanduslik biogaasi potentsiaal koos prügilagaasiga ligikaudu 500 mln Nm3/a (2012. aasta seisuga), millest saaks toota 300 mln Nm3 98% metaanisisaldusega biometaani aastas. · 2010
Akukemikaalid pole nii ohtlikud kui NiCd akudel, siiski tuleb akud ohutult utiliseerida Smart Battery tehnoloogia välistab aku ülelaadimise Parema akuvastupidavusega kui NiCd Smart Battery Tehnoloogia kus aku külge on ehitatud elektroonikaskeem mis kontrollib aku olekut, välistab ülelaadimise Seadmed on disainitud kasutamaks kindlaid akutüüpe, Li-Ion akut kasutavas seadmes ei tohi kasutada vanemaid akutüüpe, smart battery tehnoloogiat mittetoetavasse seadmesse ei või smart battery akusid paigaldada ja ka vastupidi Li-Ion Kõige enamkasutatavam uus akutüüp Väga suure vastupidavusega Patareimälu ei tekki Li-Ion akud võivad ülelaadimisel plahvatada, Li-Ion akud kasutavad kõik Smart Battery tehnoloogiat mis välistab aku ülelaadimise Aku-laadija (AA ja AAA) Patarei Patarei on element millest keemilise reaktsiooni tulemusena vabanevad elektronid, patareisid ei saa taaslaadida Patarei tüübid
2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub mugavad meetodid seadmete kasutamisel 2.1. Protsessihaldus Kerneli peamine ülesanne on rakenduste käivitamine ja toetada neid funktsioonidega nagu riistvara abstraktsioonid. Protsess määrab ära, missugustele mälukogustele rakendus pääseb ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile eraldab operatsioonisüsteem ressursid (mälu, protsessori aja ja muud). Protsessid on
FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär väide, et FORMAT kustutab ketta tühjaks, tegelikult tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed kettalt! Samas on see hea siis, kui su windows on totaalselt omadega läbi(viirustest pungil, aeglane jne) või kui soovid vahetada opsüsteemi. Windows XP installimine Kui kõik eelnevad asjad on korras, tuleb Windows XP plaat panna CD-ROM seadmesse ja arvuti taaskäivitada. Edasised juhised: Samm 1 Kui ekraanile ilmub tekst: Press any key to boot from CD ..., siis vajuta suvalisele klahvile, et arvuti käivituks CD- plaadilt. Magad selle koha maha, pead arvuti taaskäivitama. PS! CD-plaadilt buutimist vajame ainult üks kord. Kui installeerimise käigus arvuti teeb restardi, siis üritab jällegi CD-plaadilt buutida seekord laseme arvutil rahulikult olla ning ei torgi mingeid klahve. Sealt kohast möödaminek
Fermentatsiooniprotsess 2.2. Ubade töötlemine Kui oad on kuivatatud ja pakendatud, saadetakse need laiali tööstustesse, kus kõigepeal toimub kvaliteedikontroll. Pärast ubade sobivaks tunnistamist suunatakse need edasi puhastamisele ja sorteerimisele, mille käigus eemaldatakse praht ning mittestandardsed oad. Sorteeritud oad röstitakse ahjus kindlal reziimil, millega määratakse ära tulevase maiuse lõhna- ja maitseomadused. Pärast röstimist pannakse oad seadmesse, mis eraldab kestad tuumadest; siistuumad jahvatatakse ja saadakse ühtlane oamass, millest poole moodustab rasv. Kui oamassist pressimise teel eemaldada kakaovõi, jääb järele nn kakaokook, millest peenestamise järel saadakse kakaopulber. (Suitsu, 2004) Kui oamass on valmis ning sellele on lisatud soovikohased koostisained, peenestatakse saadud segu veel kord, et sokolaad saaks hea ja siidja tekstuuriga. (Suitsu, 2004) 8
5.Automaatreguleerimissüsteemid (ARS). Klassifitseerimine. Automaatreguleerimissüsteemid (ARS) liigitatakse: - stabiliseerivad ARS; - programm ARS; - järgivad ARS. 6.Andurid ja nende mõõteprintsiibid. Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi. Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1.elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid: induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2.optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4
55. Lekkekoha võib üles leida ka vana võttega- pritsides seadme kahtlastesse kohtadesse seebivett, kerkivad mullid näitvad lekke täpselt kätte. Seadmes peab seejuures muidugi olema surugaas, kas lämmastik või külmutusaine. 56. Tavalisimad lekkekohad on kompressori võlli kaelustihend, mõni vooli, torustiku liitmik, või kondensaatori siugtoru seinasööve vm vigastus. 57. Kliimaseadme läbiuhtimisega kõrvaldatakse ringlusest külmutusainesse sattund mustus ja võõrised. Ka seadmesse tunginud niiskuse saab kõrvaldada uhtimisega. 58. Ka vedelikuga uhtimisel tuleb osad võtta ette ükshaaval. Pärast tuleb uhtvedeliku jäänused külmutusaineringist eemaldada ja kuivatada lämmastikuga, läbipuhumise teel. 59. Kliimaseadmete hooldamise ja remondi tarbelisi eritööriistu on turul palju. 60. Euroopa parlament on otsustanud, et 2001 aasta 1-st jaanuarist tuleb varem kasutatud freoon hoolduse või remondi ajal asendada kloorivaba külmutusainega.
Fermentatsiooniprotsess 2.2. Ubade töötlemine Kui oad on kuivatatud ja pakendatud, saadetakse need laiali tööstustesse, kus kõigepeal toimub kvaliteedikontroll. Pärast ubade sobivaks tunnistamist suunatakse need edasi puhastamisele ja sorteerimisele, mille käigus eemaldatakse praht ning mittestandardsed oad. Sorteeritud oad röstitakse ahjus kindlal režiimil, millega määratakse ära tulevase maiuse lõhna- ja maitseomadused. Pärast röstimist pannakse oad seadmesse, mis eraldab kestad tuumadest; siistuumad jahvatatakse ja saadakse ühtlane oamass, millest poole moodustab rasv. Kui oamassist pressimise teel eemaldada kakaovõi, jääb järele nn kakaokook, millest peenestamise järel saadakse kakaopulber. (Suitsu, 2004) Kui oamass on valmis ning sellele on lisatud soovikohased koostisained, peenestatakse saadud segu veel kord, et šokolaad saaks hea ja siidja tekstuuriga. (Suitsu, 2004)
Seinapaksuseks on vahemikus 1-1,5 mm. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt liini tootlikkusele, mis arvutatakse valemiga: D = (4V/3600 W)1/2 Torud+ühenduskohad moodustavad torustiku. Torude kaudu toimub vedelate ja viskoossete toodete NH3, vee, auru, suruõhu, kondensaadi, soolvee, jäävee jm. juhtimine.Torustikule monteeritakse armatuur, mis on vajalik vedeliku või gaasi: hulga või rõhu reguleerimiseks, liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks. Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14
Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Skimmer. 22. Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Imevad seadmed - koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Künnisskimmer õli voolab üle künnise, mis vähendab kaasavõetava vee hulka. Oleofiilsed seadmed - kasutavad tööpõhimõttena õli ligi tõmbavaid materjale ketaste, trumlite, rihmade, trosside või harja kujul, mille abil korjatakse naftasegust reostust. Kettad on paigutatud vertikaalselt horisontaalsele veovõllile sirgelt või ringikujuliselt
Protsessi kestus on 10-15 minutit ja selle tulemuseks on viskoosse, hästi seostunud ja voolava vorstimassi moodustumine. Kuterdamine on üks olulisemaid protsesse kogu tehnoloogilises ahelas, kuna avaldab mõju toote saagikusele, konsistentsile, struktuurile, puljongi- ja rasvavalangutele ning nende hilisemale tekkevõimaluselel. Kuterdamise juures on oluline teada, et erineva lihasisaldusega lihade kutrisse laadimise järjekorda. Kindlasti tuleks esmalt seadmesse laadida taine liha kõige viimasena rasvane liha ja pekk, kuna need vajavad lühemaajalist töötlust. 5. VORSTISEGU PRITSMINE KESTA Järgnevalt toimub vorstisegu pritsimine eelnevalt ettevalmistatud vorstikestadesse. Vorstikestadena kasutatakse Eesti lihatööstustes nii naturaalkesti (seasooled, lambasooled) ja kunstkesti (tsellulooskestad, polümeersed kestad jne).
1.34 Ärge kasutage seadet siis, kui olete väsinud või kas alkoholi, ravimite või muude uimastavate ainete mõju all. 1.35 ÄRGE muutke mingil viisil seadme ehitust. 1.36 Ärge kõigutage sõidukit, eriti mitte tõstmise ja langetamise ajal.3 HOIATUS! Selle kasutusjuhendi hoiatused ja juhised ei kata kõiki võimalikke ohtlikke tingimusi ja ohuolukordi, mis võivad ette tulla. Terve mõistus ja ettevaatlikkus on tegurid, mida ei ole võimalik sisse ehitada ühessegi seadmesse. Seetõttu peavad need omadused olema kasutajal. Sümbolite tähendus Juhiste eiramine võib põhjustada kehavigastusi. Juhiste eiramine võib põhjustada ainelist kahju. Oluline info. 2. SEADME TURVAFUNKTSIOONID Ohutuslüliti: kasutaja peab tõstmise ja langetamise ajal pidevalt juhthoovale vajutama. Tasakaalustussüsteem: tasakaalustussüsteemi trossid tagavad selle, et tõstuki mõlemad pooled liiguvad samaaegselt.
väheneb järsult. kui õhku on liiga palju, suureneb heitgaasi hulk, sellega kaasneb soojuskadu ja kasutegur samuti väheneb. 20. Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur . Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2)
signaal, mis näitab, et see seade sai siinid enda käsutusse. Prioriteetide küsimus ehk millises järjekorras keegi saab hõivata siinid Esimene võimalus on kasutada riistvaralist järjestikust prioriteetide süsteemi. Kui seadmed saadavad arbiitrile signaali, millega küsitakse enda käsutusse sine, siis arbiiter saadab lubava signaali esimesse seadmesse. Kui esimene seade ei soovinud sine enda käsutusse, edastab ta lubava signaali teise seadmesse jne. Prioriteedid on riistvaraliselt jäigalt paika pandud ja neid ei saa muuta paindlikult programmsete vahenditega. Kui kõrgema prioriteediga seadmed soovivad kasutada pidevalt siine, ei pruugi madalama prioriteediga seade väga kaua aega saada siinihõive õigust.
konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke soojuskandjate lõpp-parameetrid, sellist nim. ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. kontrollarvutuseks
Soovituslik suurus Ubuntule on 20GB. Seejärel valige "Store virtual disk as a single file" ning klikkige "Next". 5.9. Järgmiseks klikkige "Finish". Virtuaalmasin on nüüd valmis! 17 6. Ubuntu installeerimine virtuaalmasinasse 6.1. Ennem installeerimist ja virtuaalmasina sisselülitamist tuleb Ubuntu tarkvara seadistada installeerimiseks valmis. Kui teil on tehtud Ubuntu CD, siis pange see lihtsalt CD seadmesse arvutis. Kui teil on allalaetud fail (näiteks formaadis .iso), siis valige virtuaalmasinast "Devices" listist "CD/DVD (IDE)" ning tehke üks vasakpoole hiireklõps selle peale. Peale akna lahtitulekut valige paremalt poolt aknast "Connection" alt "Use ISO image file" ning valige see fail vastavalt sealt, kuhu te selle salvestasite vajutades "Browse...". Kui see etapp on tehtud on kõik installeerimisvalmis.
neid tuleb käsitleda. Rootsis viiakse ka läbiõpet sma liini operaatoritele, et nendest meistrid saaks. Läbiõpped rootsis kestavad 2-3 kuud. Kvaliteediküsimuste lahendamine Kuna ettevõtte toodanguks on elektroonika seadmed, siis jälgitakse kvaliteeti peale igat seadme valmimisetappi. Kõik seadmed saavad alguse SMA liinil, kus tehakse valmis nende skeemid, millele järgneb nende visuaalne kontroll läbi suurenduskaamera. Peale skeemide valmimise pannakse need seadmesse ja ehitatakse seade lõpuni, sellele järgneb seadme elektrooniline ja füsiline kontroll elektroonilises kontrollitakse seadme tööd ja füüsilises seadmele rakendakse jõudu ja seejärel kontrollitakse selle tööd. Kui seade töötab korralikult peale kontrolle siis see pannakse kas pakkimisse või tehakse sellest veel suurem seade, mille puhul toimub veel üks töö kontroll. Üldiselt kõi seadmed läbivad kvaliteedikontrolli enne kui need saadetakse kliendile.
20.Mis on absorbeeriv poom? Poom, mis imab õli enda sisse 21.Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet.Skimmer. Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava. Lainete mõju välistamiseks peaks sisselaskeava hõljuma nafta- ja veekihi kokkupuutepinnal. Imeva seadme skimmerdusvõime oleneb otseselt sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra