Kaasaaegne eesti kirjandus (0)

Kaasaegne eesti kirjandus
Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat . Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt.
Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts , Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno . Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed.
Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ’’Pori’’ on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid . Sauteri kirjutatud raamat ’’ Indigo ’’ kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel.
Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ’’ Rehepapp ’’ räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid, kodukäiostjad ja teised ebatavalised olevused. Raamatus oli põhirobleemika ahnus, vilja- ja küttepuude vargused ja ka tapmine , sõnavara on üldiselt normaalne, kuid kõige ebameelvivama ja ropuma suuga on Õunaendel.
’’Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle’’ on Andrus Kivirähnu poolt kirja pandud veidi ropu sõnavaraga teos, mis on antud järje kolmas ja ka viimane osa, kus o juttu meie poliitikute ennekuulmatutest ning jalustrabavatest seiklustest millel puudub õnnelik lõpp.
Kaur Kenderi üheks teoseks on ’’ Check out’’, kus tuleb juttu multimiljonäris, kes tegeleb narkomaania, prostituutide ning kallite autodegaja seda kõike sellepärast, et tal on igav ja raiskab oma raha. Antud teose sõnavara kohta võiks öelda, sealjuures liialdamata, et eneseväljendus on rõve. Kendril on teisigi teoseid, näiteks ’’Iseseisvuspäev’’ ja ’’Kuidas saada isaks’’, viimases on juttu perekonnast, kus ema ja isa on lahus, ning mängus on armukesed ja perevägivald.
Aidi Valliku poolt on kirjutatud kaks teost – ’’Kuidas elad Ann’’ ja ’’Mis teha Ann?’’. Raamatutes on juttu tüdrukust, kes esimeses teoses on 14. ja hiljem 16. aastane, tema elust ja muredest
Sass Henno on 24. aastane eesti kirjanik. Oma raamatuga ’’Esimene arest ’’ võitis ta 2004. aasta romaanivõistluse. Raamat räägib noorte elust, vaesusest, vägivallast ja sellest, kuidas tegelased esimest korda trellide taha sattusid. Põhiline probleem on narkootikumid , nendega äritsemine ja nende tarbimine. Tüüpiline raha teenimis võimalus on nö. bensukad, st. bensiini vargused. Priit Hõbemängi ütles raamatu kohta: ’’Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemida ja tegelatega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, kerged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose. Olen tema arvamuse arvamusega täielikult nõus. Esimesest lehekülge lugema hakates, oli see veidi ehmatav, sest sõnavara on tõesti väga ropp. Hiljem paistis kogu lugu aga palju selgevamana, sest kõik oli otse välja öeldud, mitte pikalt keerutatud. Sass Hennol on veelgi raamatuid, näiteks ’’Elu algab täna’’, milles lugeja kutsutakse maailma, kus miski pole nii nagu esmapilgul paistab, see on lugu, kus tõde on raskeim koorem ka kõige tugevamatele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasaegne eesti kirjandus käsitleb põhiliselt igpäevast noorte elu ja probleeme ning eneseväljendus on vabam, kui varem ilmunud teostes.