kalium, kefir, kenophobia, leukaemia Q=k q-täht esineb ladina keeles ainult ühendis qu, vt. konsonantühendid. X = ks Sõna algul esineb x ainult (kreeka) laensõnades. Näited x kasutamise kohta: xenophobia, xerasia, cortex Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid:
Temperamenditüübid Anti Väli Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile")
üldistamiseks,sõltub vaatleja isiksusest,hoiakust ja väärtustest *Küsitlused-küsitakse arvamust mingi konkreetse asja kohta ja tulemused üldistatakse,väga tähtsad arusaamade selgitamisel. *Testid-mõõdetakse isiksuse omadusi/võimeid,kindel küsimuste arv,tulemused skaalal 2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside liikuvusest,tasakaalustatusest ja jõust e tegevusest. 3. Närvisüsteemi stuff 1
2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ja loov ning taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 5. Freudi arvates mõjutab isiksuse arengut kõige enam alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju. Alateadlike protsesside uurimiseks
oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1
oskused, harjumused, kombed jne). 7. Nimeta (Hyppokratese ja Galenose järgi) temperamenditüübid! Missugused omadused on nende temperamentide omajatel? Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Flegmaatik (kr
Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ... "PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi
*Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole) koleerik tugev, liikuv, tasakaalustamata. must sapp(melos chole) melanhoolik nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv. lima(flegma)- flegmaatik inertne, liikumatu. Sangviinik Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline on tema meeleolu ja suhtumine teistesse inimestesse
Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5. Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína,
punalibled ümmargusi kaksiknõgusaid kettaid ja neid on täiskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede eluiga on neli kuud ja inimese veri täieneb pidevalt uute erütrotsüütidega. Uued punalibled tekkivad punases luuüdis. Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. In sanguis veritas est - veres on tõde 2 3 Iga haiglasse sattunud inimene kohtub peaaegu alati laborandiga - olgu siis traumapunktis või vastuvõtutoas ehk erakorralise meditsiini osakonnas (EMOs) -, kes võtab vereproovi. Tilgake patsiendi verd sisaldab inimese kohta väga palju informatsiooni: näitab hemoglobiini, valgete ja punaste vereliblede hulka, veresuhkru, kolesterooli taset jne
vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba
vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks. Galenos (kreeka arst, 129-199) liigitas inimesed loomuomaduste ehk temperamendi põhjal. Inimesed erinevad sellepärast, et algelemendid on nende kehades erinevates proprtsioonides (ld sõna temperamentum tähendab `segada vastavates osakaaludes või suhetes`): · Koleerik (kr cholê `sapp`) kergesti ärrituv, tundlik, äge · Melanhoolik (kr melas+ cholê `must+sapp`) kurvameelne, murelik, aeglane · Sangviinik (kr sanguis `veri) keevavereline, tormakas, seltsiv · Flegmaatik (kr phlegma `lima) tuim, loid, kannatlik Galileo Galilei (1564-1642), kelle inkvisitsioonikohus mõistis süüdi teisitimõtlemises 22.juunil 1633.a, mille eest määrati talle eluaegne koduarest, pani aluse tervele uuele mõttesuunale. ,,Mündiproovijas" (1610) kirjutab ta omadustest, is on möödapääsmatud igale füüsilisele kehale (kuju, suurus, asukoht jne). Kuid omadused ngu värvus, maitse, lõhn, heli,
· omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine -
· omandatud suhtlemisviis · mudel · seisundi atributsioon Klassifitseeriv paradigma · isiksuse joon · vajadusel baseeruv (näit. nAff) · püsiv, psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine -
9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 48) Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamendi tüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Veri sanguis SANGVIINIK Lima flegma FLEGMAATIK Sapp chole KOLEERIK Must sapp melas chole MELANHOOLIK Suhtlemisoskust annab õppida. Suhtlemisoksus võib sõltuda ka temperamenditüübist. Paljud haritud inimesed võivad olla väga ülbed võrreldes vähemharitutega.
Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3.Kollane sapp - chole 4.Must sapp melanos chole Ta diferentseeris domineerivama mahla selle temperatuuri, niiskuse alusel temperamendi neli põhilist tüüpi: 1.Sangviinik vere ülemvõim, mille tõttu selle inimese organismile on omane niiskuse ja soojuse ülekaal. 2.Koleeriline temperament on tingitud kollase sapi juhtivast osast organismis ning seda iseloomustab kuivus ja soojus. 3
Ümmarakasvuline kerepiirkond ülekaalus,rinna ja kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõtu.Nägu on lamedapinnaline,ümmargune,lihastik enamasti mõõdukalt arenenud,rasvapadjand kerel enamasti tugevalt arenenud,kondikava jäsemetel ja rangluu on õrnad,õlgade laius väike.Hingelaad on tsüklotüümne,olemuse avaldusvormid südameinimene. Temperament; Kehamahladeteooria ehk inimese temperamendi määravad keha põhimahlad veri (ld sanguis), lima (kr flegma),must sapp (melas chole) ja sapp (kr chole). Milline neist kehamahladest on ülekaalus,selline on ka inmese temperamenditüüp. Flegmaatik ülekaalus lima, inertne ehk liikumatu tüüp. Sangviinik ülekaalus veri, tugev tasakaalutatud,liikuv Melanhoolik must sapp, nõrk tüüp Koleerik kollane sapp, tugev,tasakaalustamata,liikuv Neurofüsioloogiline teooria Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse
kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda
adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus) Lühikesed vokaalid : mare, servus Rõhk Viimasele silbile rõhku ei ole
Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm
(Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) (ms õpilane) · studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte! (tere, ainsus, mitmus) · Vale! Valte! (head aega, ainsus, mitmus) · Quid tibi nmen est
koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Bacillus pulgake ladina keeles Bacterium pulgake kreeka keeles Bacterium coli soolekepike Liigiepiteedid: albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria (Lister).
ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potenstsiaali ei kahjusta õhe omaduse “nõrk” tase. Temperamenditeooriad Vana-Kreekas oldi arvamusel, et kogu maailma kirev mitmekesisus tuleneb nelja ürgolluse-tule, vee, õhu ja maa- lõputuist kombinatsioonidest. Hippokrates arendas selle õpetuse analoogia alusel välja oma kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimeste omadused välja neljast kehamahlast. Sanguis- veri- annab kehale soojuse , chole- kollane sapp- kuivuse, melas chole – must sapp- niiskuse, flegma- lima- kõlmuse. Hippokratese vaated vastavad üllatavalt hästi tänapäeval üldist tuunustust võitnud sisesekretsiooni ja psüühika seoste käsitusele. Neli kehamahla iseloomulikud segud ehk kombinatsioonid kujundavad inimloomuse neli keskset tüüpi: Sangviinik-ülekaalus veri Koleerik – ülekaalus kollane sapp Melanhoolik- ülekaalus must sapp Flegmatik- ülekaalus lima. 1
Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju.
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas
paljude temperamendiomadustega seonduvad omadused on inimestele igapäevaelus Kalle Küttis 2011 17 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia kergesti arusaadavad. Neid kasutatakse sageli inimeste praktilisel iseloomustamisel. Näiteks Hippokratese kehamahlade teooria . Arvas, et temperamenditüübi määrab ära kehas valdav olev mahl, mida toodab aju kui sisesekretsiooninääre. VERI (sanguis)- SANGVIINIK- energiline, töövõimeline, tasakaalukas, keskendumisvõimeline hea suhtleja. Reageerib elavalt kõigele, mis tema TP paelub. Vilumuste omandamine ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist. Ekstravertne LIMA(flegma)- FLEGMAATIK- rahulik, tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu, raske leida uute inimestega kontakti
(Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Bakteri nimetus peaks sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter). Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku).
Mitokonder jaguneb eukarüootse rakus autonoomselt, samamoodi nagu bakter, selles osaleb FtsZ valk. III 19. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Thiothrix (niite moodustav bakter, kelle niidi rakkudesse ladestuvad väävliterad) Thiomargarita namibiensis (Namiibia väävlipärl) Thiospirillum (spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter)
Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. · Kes kirjeldasid inimese temperamenditüüpe? Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. · Milline inimene on melanhoolik? Koleerik? Sangviinik
11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2. Mehaanilise funktsiooniga tugikoed ja skeletikoed: tihe sidekude, kõhrkude ja luukude. 12. Veri sidekoe erivormina Sanguis on läbipaistmatu punane vedel sidekoe liik. Koosneb plasmast – rakkudevaheline vedel aine – ja temas ringlevatest vormelementidest - vererakkudest: punastest verelibledest (erütrotsüütidid), valgetest verelibledest (leukotsüüdid) ja vereliistakutest (trombotsüüdid). Veri ringleb veresoontes ning tema vormelemendid hõljuvad vereplasmas. Vereplasma hulk moodustab 60% ja vormelementide hulk 40% veremahust. Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormelemendid
karm, julm; kohutav, hirmus väljendus(laad) sals, tis f tervis; hüvang, heaolu; sr adv. hilja, liiga hilja pääsemine; tervitus serva, ae f orjatar salt, v, tum, re tervitama servi, v, tum, re ori olema, orjama; snctus, a, um püha; austusväärne, aulik alluvuses olema; teenima, teeneid osutama; sn tõepoolest, igatahes, muidugi, mõistagi hoolitsema sanguis, inis m veri; elujõud servits, tis f orjus, orjapõli snus, a, um terve; mõistlik, täie mõistuse serv, v, tum, re säilitama, hoidma; juures kaitsma, päästma; järgima, silmas pidama sapins, entis adi. tark, arukas servus, m ori sapientia, ae f tarkus, arukus seu conct. = sve satis adv. küllalt, piisavalt sevrus, a, um range, karm, vali
Varajased mudelid on see, mis paneb aluse sellele kuidas ma aru saan mis on õige. - Seisundi atributsioon. Klassifitseeriv paradigma: - isiksuse joon. - vajadusel baseeruv (näit. Naff). - püsiv, psühhodiagnostika. - tüpoloogiad. - temperament, somatotüübid. II Näited isiksuse püsiomaduste konseptsioonidest: Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri.
inimeste nina-neelust. Tegemist on olulisema mittehospitaalse (olmelise) kopsupõletiku tekitajaga. Samuti on ta juhtiv keskkõrvapõletiku (otiit) ja sinusiidi põhjustaja nii lastel kui täiskasvanutel. Isoleeritakse tihti > 4-5 aastastel lastel ja täiskasvanutel meningiidi puhul. •Viridans-STREPTOKOKID. Põhjustavad alfa-või γ-hemolüüsi. Tegemist on ülemiste hingamisteede mikrofloorasse kuuluvate streptokokkidega – Streptococcus mutans, S. sanguis, S.mitis, S.salivarius. S.mutans põhjustab hambakaariest. Viridans-streptokokid põhjustavad 50-70% bakteriaalse endokardiidi juhtudest, eriti kui südameklapid on eelnevalt kahjustatud – näiteks reumaatiliselt. Vahel isoleeritakse baktereemia, haavainfektsioonide, hambaabstsesside korral. Streptokokkide samastamine ja eristamine üksteisest toimub biokeemiliste ja /või seroloogiliste ning MALDI-TOF meetodite abil. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist
Tüüpilised liigid on: lubikas (D), vesihaljas tarn (K), ürt-punanupp, hirsstarn, võnk-kastevars, 12 kortsleht, angerpist, tedremaran, peetrileht, lillakas, lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar. ÜRT-PUNANUPP Nimi: Sanguisorba officinalis, tõlkimisel saame sanguis veri, sorbeo imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o. ravimtaim (ladinakeelsest sõnast officina apteek). Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim eelistab lubjapinnasega niitusid, põõsastikke, nõlvu, metsa- ja sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, paaritusulgjad, 3-12 paari
annaabi.ee 
