uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessans. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilisrhelget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. SANDRO BOTTICELLI (1444-1510) Botticelli õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Tema ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles "väikesed tünnid", seda vanema venna järgi, kes oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile. Sandro Botticelli oli 15. sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud naiselik stiil erines Firenze tavapärasest kunstist, kuid see leidis sel segasel
pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui selle täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti SANDRO BOTTICELLI (1444-1510) Botticelli õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Tema ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles "väikesed tünnid", seda vanema venna järgi, kes oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile. Sandro Botticelli oli 15.sajandi teisel poolel Firenze peamisi kunstnikke. Tema rafineeritud
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused...........................................................................................
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: SANDRO BOTTICELLI Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Sandro Botticelli on sündinud 1. märtsil 1444. või 1445. aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Sünnijärgne registreeritud nimi oli tal Alessandro di Mariano Filipepi. Sandro oli neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab väikest vaati või tünni, pani Sandrole tema vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli on itaalia vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli üks omapärasemaid ja geniaalsemaid renessanssi meistreid ning ta õppis Filippo Lippi käe all, kuid sai mõjutusi ka Verrocchio´lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda tähtsaimaks õpilaseks
HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal
Sandro Botticelli Sandro Botticelli oli 15. sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikuntsnik. Pärisnimega Alessandro di Mariano Filipepi sündis 1. märts 1445. aastal jõuka linnaeluniku Marino dei Filipepi pojana. Alessandro oli peres neljas laps. ,,Botticelli", mis tähendab väikest vaati või tünni - niisuguse hüüdnimega narriti tema paksuvõitu vanemat venda, kuid Alessandro võtis selle oma kuntnikunimeks. Õppimis maalikunsti muga Filippo Lippi juures, kellelt ta sai just seda kirglikust heldimapanevates motiiv kujundustes, mis eristavad Lippi ajaloolisi pilte. Hiljem töötas kuulsa skulptori Verrocchio juures, kust on saadud ka teisi mõjutusi. Bottiselli luuleliste teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid nin liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. 1460
Sandro Botticelli Sandro Botticelli pärisnimega Alessandro di Mariano Filipepi on sündinud 1. märtsil 1445. aastal Firenzes. Sandro oli pere neljas laps. Botticellil oli juba noorena silmapaistev maalimis anne. 15.sajandi lõpul oli ta juba kuulus Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480
Sandro Botticelli Sandro Botticelli oli itaalia maalikunstnik. Botticelli sündis ja suri firenzes. Ta sündis 1444/1445 aastal ja suri 17. mai 1510. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Botticelli naismodellid ei ole üldiselt teada. Kuulujuttude järgi oli Botticelli paljudel maalidel kujutanud oma armastatut Simonetta Vespuccit, keda üldiselt nimetati Firenze kõige ilusamaks naiseks. Nähtavasti ei vasta see tõele, sest Vespucci suri 1476 aastal, tükk aega enne nende maalide alustamist, mille modelliks ta väideti olevat. Peale selle ei maalinud Botticelli kõiki oma maale algusest lõpuni ise, vaid seda tegid teised tema töökoja töötajad. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antkmütoloogiast. Botticelli ei abielunud kunagi ja tal ei olnud lapsi
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast
usklikkusele. Suletud kardinad, valged roosid puhtus ja süütus.Hekk eristab head kurjast. Tuvi püha vaim. Adam ja Eva meenutavad inimkonna pattu, et inimene on jumala armust ilma jäetud. Kuldäärised mantlil - taevane kuninganna. · K perspektiiv koonduv kaaristu. Keskmes Maarja, eraldi ava taustal. Detailne. Koloriit kogu pildi ulatuses sama, ei erista kaugust. Suurus väheneb. Tool kui mosaiik. Ruumi sügavuses vari. Sandro Botticelli (1444-1510) "Venuse sünd" Esimene renessansiaegne mütoloogiline maal Õp.lk.55 BOTTICELLI "Venuse sünd" VEENUSE SÜND (1484) · Firenzes · M- tempera lõuendil · T Veenus (Aphrodite) sünd merevahust. Läänetuul Zephyros ja Chloris (Flora) Nümfid. · S roosid Veenusele pühitsetud, loodi tema sünnihetkel. Armastuse sümbol. Nümf personifitseeritud (elutu mõiste inimese kujul) aastaaeg, kevade sümbol
Pildil on palju detaile, mis toovad välja sündmuse pühaduse: näitekst koer, kes sümboliseerib truudust, lühtris on süüdatud üks küünal, mis sümboliseerib jumala kõikenägevat silma. ,,Madonna kantsler Roliniga" - Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas. ,,Veenuse sünd" Sandro Botticelli Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet.
paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil
tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses.
Inimesed olid teadmis himulised, arenenud ilumeelega, eelarvamuste vabad ja said elus ise hakkama. Paljud selle aja haritud inimesed olid reliooni suhtes täiesti ükskõiksed. Samas välditi avalikku kokkupõrget kirikuga. Täideti kiriklikke kombetalitusi ja kunstnikud maalisid religioosse seisuga pilte. Kasutati usulisi kujusid e vanu kristlikke vorme ja täideti need uue ilmaliku sisuga. 15. saj. Oli vähe inimesi, kes olid kunsti suhtes ükskõiksed. Renessansi inimesele oli kunst sama, mis keskaja inimesele religioon. Kõigist kunstiliikidest muutusid tähtsaimaks kujutav kunst ja arhitektuur. Renessansi periodiseerimine 1. 14. sajandtrecento e eelrenessanss 2. 15. sajandquattroento e vararenessanss 3. 16 sajandcinquencennto e kõrgrenessanss. Uusplatonism 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoogia mõju. Selle järgi on meelelise maailma " taga" ideede maailmas, mis on olulisim ja väärtuslikum
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument.
Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust ,,Kevad" siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid.
ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a. hoiti borghese villas ühes ruumis kuku taga Hakkas ta sixtuse laele maalima loomise stseene., tal tuli seda maalida selili neli aastat kabelit kutsutakse paavst sixtus iv järgi. Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal
uuris inimese anatoomiat, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid märkimisväärsed. Tänu oma suurepärasele elutööle oli ta väga tunnustatud inimene nii oma eluajal, kuid ka nüüd, 5 sajandit hiljem. 1. ELU Leonardo da Vinci elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja õpinguaastad Andrea del Verrocchio juures Firenzes, elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos 1482-1499; teine Firenze ajajärk 1499-1506 ja teine Milano ajajärk1506-1513 ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes Leonardo da Vinci sündis 15. aprillil 1452. aastal Firenze lähedal väikeses Vinci külas ser Piero suguvõsasse, mis on sealtkandi üks tähtsamaid perekondi. Leonardo vanemateks olid kahekümne viie aastane notar ser Piero Antonio da Vinci ja kahekümne kahe aastane talu- või teenijatüdruk Caterina
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
Monument tervikuna koosneb aga üsnagi kohmakast seinaehitisest, mille ette on asetatud Moosese kuju ning selle kõrval on tavapärased Raheli ning Lea figuurid. Hauamonumendi lõpetas kunstnik alles pärast paavsti surma. Kõigist suurtest, võimsatest kompositsioonidest viis Michelangelo lõpule Sixtuse kabeli freskod. Sixtuse kabeli laskis ehitada paavst Sixtus IV aastail 1473 - 1481. Kuulsad meistrid, Botticelli ja Ghirlandaio, olid kaunistanud kabeli seinu freskodega, ent idasein ja lagi jäid kaunistamata. Michelangelo jätkas tegemata tööd paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 - 1512. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks 12 apostlit ning kataks tähistaeva moodsa ornamendiga. Kunstnik aga kuulutas, et see oleks "liiga vilets", ning mõtles välja hoopis suurejoonelisema plaani ning tegi lae jaoks üle kahesaja visandi
Vararenessanss; 16. sajand cinquecento e. Kõrgrenessanss . 5. Vararenessanssi arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene.
väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal;
· 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472)
tervik hele, lage, selged jooned tervikuga, intensiivne väljendus väline tinglikkus kaob freskod, looduslähedus üllas hingestatus õhuperspektiiv Kunstnikud ja LORENZO GHIBERTI - GIOTTO di BONDONE - Capella LEONARDO da VINCI - Mona Lisa, JAN van EYCK - Abielupaar teosed Firenze toomkiriku dell' Arena, Ristilöömine, viimne Madonna kaljukoopas, Püha Arnolfini portree, Kantsler Rolini baptisteeriumi pronksuksed, kohtuotsus õhtusöömaaeg madonna, Paele altar ANDREA del VERROCCHIO - MASACCIO - the Cappella MICHELANGELO BUONARROTI - HIERONYMUS BOSCH - Lõbude
Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564)
Enamik neist kavanditest olid tema eluajal teostamatud, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Leonardo IQ oli 180 Perekond Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlves elas Leonardo da Vinci viis aastat Anchianos. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. Firenze[muuda | muuda lähteteksti]
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
