Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teadustöö alused valmis kursusetöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid andmeid üks või teine diagramm illustreerib?

Overview

Tiitelleht
harjutus1
harjutus2
harjutus3
harjutus4

Sheet 1: Tiitelleht


Üliõpilase ees- ja perekonnanimi
Töö pealkiri
Teadustöö alused - ainetöö

Sheet 2: harjutus1


Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid
Harjutus 1 Õpilaste osalemine kinokülastusel.
Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid
klass õpilaste arv klassis osalenud õpilaste arv osalus %
1a klass 16 16 100.0
2a klass 14 13 92.9
3a klass 22 20 90.9
4a klass 18 18 100.0
5a klass 21 20 95.2
6a klass 20 18 90.0
6b klass 19 16 84.2
6c klass 18 18 100.0
7a klass 26 25 96.2
7b klass 24 16 66.7
7c klass 22 18 81.8
8a klass 29 17 58.6
8b klass 19 2 10.5
8c klass 21 10 47.6
9a klass 33 17 51.5
9b klass 30 13 43.3
10a klass 27 20 74.1
10b klass 28 25 89.3
11a klass 23 23 100.0
11b klass 23 22 95.7
12a klass 19 17 89.5
12b klass 16 16 100.0
KOKKU: 488 364
Harjutus 2 Mida arvati filmist?


Arvuta ja tee iseloomustav sektordiagramm , kasutades HINNANG ja PROTSENT veergusid
hinnang hindajate arv protsent
väga huvitav 121 33.3
huvitav 72 19.8
keskpärane 165 45.5
igav 5 1.4
väga igav 0 0.0
KOKKU: 363
Harjutus 3 Kino külastatavus kahe nädala vältel:
Tee võrdlev joondiagramm , kasutades kõiki veergusid

1. nädal 2. nädal
esmaspäev 560 621
teisipäev 350 200
kolmapäev 200 350
neljapäev 237 298
reede 456 423
laupäev 400 556
pühapäev 379 400

Sheet 3: harjutus2


Diagrammid


1. Tee uus ja sarnane diagramm
Nimi Vanus Õed/vennad
Juku 3 4
Miku 5 3
Riho 2.5 2
Nimi Vanus Lemmikloomad
Marianne 22 4
Sandra 23 3
Anniki 21 2
Järgnevate sammudega saad standarddiagrammist ülalnäidatud diagrammi !
Tee nii, et Y telje esimene number oleks 1 ja viimane number 6, samm aga 0,5.
Tee diagrammi nii palju kõrgemaks, et numbrid oleksid kenasti nähtaval.
Tee kõik nimede tulbad eri värvi.
Muuda teljejooned punasteks paksemateks kriipsjoonteks.
Pane diagrammi pealkiri vasakusse nurka ja legend alla paremasse nurka.
Lisa õdede/ vendade arv tulpade peale ja kirjuta / asemel ja.
Muuda diagrammiala taust helesiniseks.
Tee nii, et nimed oleksid kirjutatud alt üles.
2. Tee sektordiagramm
Kaup Müük t. %
Õun 3 30%
Pirn 5 50%
Ploom 2 20%
KOKKU 10 100
Lisa protsendid.
Püüa teha sektordiagrammi suuremaks .
Too tordilõiguna Õun välja.
Muuda väline taust heleroheliseks
Legendi taust aga helekollaseks.
3. Tee numbritega diagramm.
Aasta Leiva hind kr.
2000 4
2001 6
2002 5.8

Sheet 4: harjutus3


Eesti maakonnad 1926.a Maakonna pindala
Harjumaa 5700
Järvamaa 2800
Virumaa 7400
Läänemaa 4800
Saaremaa 3000
Pärnumaa 5500
Viljandimaa 4100
Tartumaa 7000
Võrumaa 4000
Valgamaa 1500
Petserimaa 1900
Maakonna keskmine suurus 4336
Koosta alljärgnevate andmetega diagramm


Sheet 5: harjutus4


Otsi andmeid (viidata, millistest materjalidest võetud) või koosta oma andmetega
1 Tulpdiagramm
2 Joondiagramm
3 Kihtdiagramm
4 Protsentlintdiagramm
5 Sektordiagramm
6 Rõngasdiagramm
7 Punktdiagramm
8 Lintdiagramm
9 Radiaaldiagramm
Milliseid andmeid üks või teine diagramm illustreerib?
Riik Rahvaarv (miljonites)
Hiina 1232
India 955
USA 268
Indoneesia 201
Brasiilia 160
Venemaa 148
Pakistan 138
Jaapan 126
Maailma suuremad riigid 1997.aastal Rahvaarvult. Tiit Rummo "Geograafia 8 klassile" lk 42 ,Avita ,1998
Bangladesh 120
Nigeeria 115
Riik Pindala ( mln km2)
Venemaa 17.1
Kanada 10
USA 9.8
Hiina 9.6
Brasiilia 8.5
Austraalia 7.7
India 3.3
Argetiina 2.8
Kashastan 2.7
Sudaan 2.5
Maailma suuremad riigid 1997.aastal Rahvaarvult. Tiit Rummo "Geograafia 8 klassile" lk 42, Avita 1988
Aasta Rahvaarv
1913 954,000
1940 1,054,000
1959 1,197,000
1970 1,356,000
1977 1,447,000
1979 1,464,476
1989 1,565,662
2001 1,366,959
2002 1,361,242
2003 1,356,045
2004 1,351,069
2005 1,347,510
2006 1,344,684
2007 1,342,409
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
2008 1,340,935
2010 1,340,127
Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20◦C
ρ g/cm3 C %
1.0019 0.5
1.0054 1
1.009 1.5
1.0126 2
1.0161 2.5
1.0197 3
1.0233 3.5
1.0269 4
1.0305 4.5
1.0341 5
1.0378 5.5
1.0414 6
1.045 6.5
1.0487 7
1.0523 7.5
1.056 8
1.0567 8.5
1.0633 9
1.067 9.5
1.0707 10
http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/yki0020_lab02_lahused.pdf
Maailma ookeanid
Ookean Pindala (mlj.km.)
Altlandi ookean 93.1
Vaikne ookean 179.68
India ookean 74.92
Põhja Jäämeri 13.1
arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03010303?txtid=2952&get=0
Vete eutrofeerumise põhjustavate lämmastikühendite päritolu
Päritolu Protsent
Põllumajandus 59%
Asustus 25%
Puidutöötlemistööstus 8%
Kalakasvatus 2%
Muud elualad 6%
Rauno Mattila, Olavi Vestelin, Matti Leinonen " Bioloogia IX " , lk 122 , Otava ,1991
Ookean Keskmine sügavus (m)
Altlandi ookean 3656
Vaikne ookean 4028
India ookean 3897
Põhja Jäämeri 1205
arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03010303?txtid=2952&get=0
Kombainide müük aastatel 2000-2005
Firma 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Claas 10 10 11 17 21 15
John Deere 5 4 10 19 20 22
New Holland 3 10 14 14 16 18
Sampo 2 3 3 4 7 1
http://www.eria.ee/public/files/Teraviljakombainide_sobivusuuringud_2005_3_t.pdf
Maksimaalsed temperatuurid aastatel 2008-2009 Tallinnas
Kuu 2008 2009
Jaanuar 5.6 5.9
Veebruar 6.7 3.3
Märts 14.5 6.8
Aprill 22.8 22.2
Mai 23.4 23.7
Juuni 24.1 26
Juuli 24.6 27.8
August 25.9 24.7
September 19.3 23
Oktoober 13.6 11.8
November 11.2 9.2
Detsember 6.1 6
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ( statistikaamet )
Vasakule Paremale
Teadustöö alused valmis kursusetöö #1 Teadustöö alused valmis kursusetöö #2 Teadustöö alused valmis kursusetöö #3 Teadustöö alused valmis kursusetöö #4 Teadustöö alused valmis kursusetöö #5 Teadustöö alused valmis kursusetöö #6 Teadustöö alused valmis kursusetöö #7 Teadustöö alused valmis kursusetöö #8 Teadustöö alused valmis kursusetöö #9 Teadustöö alused valmis kursusetöö #10 Teadustöö alused valmis kursusetöö #11 Teadustöö alused valmis kursusetöö #12 Teadustöö alused valmis kursusetöö #13 Teadustöö alused valmis kursusetöö #14 Teadustöö alused valmis kursusetöö #15 Teadustöö alused valmis kursusetöö #16 Teadustöö alused valmis kursusetöö #17 Teadustöö alused valmis kursusetöö #18 Teadustöö alused valmis kursusetöö #19 Teadustöö alused valmis kursusetöö #20 Teadustöö alused valmis kursusetöö #21 Teadustöö alused valmis kursusetöö #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triini14 Õppematerjali autor
Tabelid erinevates kujudes.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kursuse töö-Diagrammid excel´is
29
xls

Kursuse töö "Diagrammid excel´is"

Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Robert Murga Diagrammid Excel-is Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, 2011 Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Tallinn, 2011 Töö põhiteema on diagrammid Excel-is ning selle põhimõte on selgitada kuidas kasutada erinevaid diagrammide tüüpe Excel-is, kuidas ehitada diagramme tabelite baasil ning millised eeldused on diagrammil tabelite ees. Töö koosneb neljast harjutusest kus on selgitatud kuidas töötada Excel-is ning kasutada selle

Teadustöö alused
Andmeanalüüsi konspekt
466
doc

Andmeanalüüsi konspekt

Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus-  sugu;  jah/ei Järjestustunnus-  kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile),  kui suured on klaassid- väga suured, suured jne,  milline kooli maine- väga hea, hea jne,  millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus-  1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) ,  hulk (n: minu klassi avatakse),  vanus (keskmine vanus),  kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus-  millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne,  kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü

Andmeanalüüs i
Andmetöötlus 1-kodutöö-andmete korrastamine
41
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (andmete korrastamine)

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, m?

Andmetöötlus
Exeli valemid
75
xls

Exeli valemid

Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +

Arvuti õpetus
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. · Valitsus koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle vastuvõtmiseks Riigikogule o Sellega tegeleb rahandusministeerium o Kõik ministeeriumid koostavad oma eelarve ning esitavad rahanusministeeriumile ja too otsustab kas sobib o Kui teatud kuupäevaks eelarve valmis pole, peab parlament laiali minema · Valitsusel on ka õigus algatada seaduseelnõusid. · Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat Valitsuse istung · Valitsus teeb oma otsused istungil. · Valituse õigusaktid võetakse vastu istungitel. · Valitsuse istungit juhatab peaminister. · Otsused tehakse istungil osalevate

Ühiskonnaõpetus
Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat
16
doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

Sain teada ka seda, et suurem osa kriiside ja konfliktide käigus hukkunutest ei sure mitte otsese sõjategevuse tagajärjel, vaid kaudselt. Näiteks teede sulgemise, nälja, janu, haiglate pommitamiste tõttu. Ma jõudsin referaati koostades järeldusele, et maailmas ei lõpe kriisid kunagi. Raske on uskuda, et kunagi tuleb aeg, millal mitte üheski maailmapaigas ei leidu mõnda revolutsionääri, kes kavandab riigipööret või paari vaenutsevat riiki, kes on valmis üksteise vastu sõjategevust alustama. 14 Kasutatud allikad 1. 2003. aasta sissetung Iraaki http://et.wikipedia.org/wiki/2003._aasta_sissetung_Iraaki 2. Operatsioon sulatina http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioon_Sulatina 3. War in Afganistan 2001-present http://en.wikipedia.org/wiki/War_in_Afghanistan_(2001%E2%80%93present) 4. Iisrael http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael 5. Hamas http://et

Ajalugu
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Metsatulekahjud Eestis
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn

Keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun