Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted mõlemad osapooled saavad kasu; evolutsioneeruvad koos. Mükobiondi kasu saab toitaineid, fotobiondi kasu varustatud vee ja mineraal- ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala. Suhete tüüp paindlik, sisaldab sageli parasitismi ilminguid. 7. Samblike asend elusa looduse süsteemis. Erinevate seisukohtade argumendid. Samblikud kui lihheniseerunud seened. 1) iseseivalt evolutsioneeruv süstemaatiline tervik; 2) käsitleb samblikke kui lihheniseerunud seeni, millel on välja kujunenud omapärane totumisstrateegia (koostöö fotobiondina) ja süstematiseeritakse seenkomponendi kuuluvuse järgi. Samblikud kui lihheniseerunud seened - seente toitmusviis on teine, mis põhjustab erinevused ehituses, ainevahetuses ja biokeemias, kuid siiski on tegu seentega. 8. Sekundaarsed samblikuained definitsioon, näited, funktsioonid, uurimismeetodid
kahjulike mõjude suhtes, kiirem orgaanilise aine tootmine/ainevahetus kui parasiitlus, samblike moodustamine). Seeni kasutatakse · Toiduks ja toiduainetetööstuses (kääritamine jm); · Ravimitööstuses ja meditsiinis (antibiootikumid hallutsinogeenid jm.); · Biotõrjeks; · Ensüümide tootmiseks. Hulk seeni on... · Äärmiselt mürgised või tõvestavad loomorganismidele, sh inimestele; · taimekahjurid, puidukahjurid VETIKAD. SAMBLIKUD EHK LIHHENISEERUNUD SEENED. SAMBLAD. VETIKAD Laias mõistes on vetikad kõik autotroofsed veeorganismid: sh sinikud ehk bakteritest sinivetikad, ainuraksetest (protistid) puna-ja pruunvetikad ning rohevetikad, mitmerakulised vetikad kõigist rühmadest. Süstemaatika äärmiselt keeruline, rühmad omavahel väga kaugelt suguluses. Kitsamas fülogeneetilises mõistes on vetikad ainult mitmerakulised rohevetiktaimed. Sinivetikad ehk tsüanobakterid · Bakterid ehk prokarüoodid ehk eeltuumsed!
mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus. Eoskotis leiab aset suguline protsess: tuumade liitumine ning meioos, millele tavaliselt järgneb mitoos. Selle tulemusena tekib enamasti
või ketasjas, *jalaga või *istuv, ülaküljel paikneva *eoslavaga; harvem diferentseerunud *jalaks ja *kübaraks, kus *eoslava paikneb viimase kärjelisel, kurrulisel, voldilisel või siledal välispinnal; *samblikel asub *talluse pinnal või on sellesse osaliselt süüvinud Lihheniseerumine, lichenization - seente (peamiselt kottseente) üks võimalikke *sümbiootilisi toitumissuhteid rohevetikate või tsüanobakteritega; tulemusena moodustub spetsiifilise struktuuriga *samblikutallus. Lihheniseerunud (seened), lichenized fungi - vt. lihheniseerumine; Lihtpooriga vahesein, simple septum - ühe keskse *pooriga lihtsaim rakuvahesein. Mitootiline eos, mitotic spore - *mitoosi teel tekkinud *eos, näiteks *koniid, *aplanospoor. Mittesuguline paljunemine, asexual reproduction - paljunemisviis, millega ei kaasne *karüogaamia ega *meioos; sellega seostuvad vastavalt mõisted - mittesuguline *eos, arengustaadium jmt. Mutualism, mutualism - vt. sümbioos.
Tavalised kõikjal. Samblikud - Lichens Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus
Paljunevad suguliselt spermatisatsiooni teel. Viljakehasid neil ei teki. Nõgiseened (Ustilaginomycotina) - Seeneniidistik taimesisene, rakkudesse tungivad iminapad. Seeneniidid pannaldega. Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt
Tavalised kõikjal. Samblikud - Lichens Maailmas ~11 000, Eestis umbes 1100 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus
Kandsambliku peal on seene viljakeha /...Loengu salvestus kuulamatu..., / ©TP: Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad litrikujulised lehtereoslad. Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad. Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine.
(viljakeha ehitus, määramistunnused); toitumistüübid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid); ökoloogia; levik; tähtsus. Kirjeldatud ca 22 000 liiki. Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus: roosteseened Pucciniomycotina ; nõgiseened Ustilaginomycotina, meenuta nähtud filme); eoslavaseed Agaricomycotina (NB seminari ettekannetest ). Samblkikud: Samblikud kui lihheniseerunud seened kuuluvad seeneriiki, mitte taimeriiki süsteemi paigutuvad mükobiondi liigi järgi. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest (ca 14 000 liiki). Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid (mõisted pro- ja eukarüoodid); Prokarüoot- eeltuumne, eukar-päristuumne EELISTAB PARTNERINA VETIKAT
Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad). Kõik organismid on samblikud. 06.04.09 Tarbimine (+-) Predatoorlus, kisklus, herbivooria, parasitism. Kolm tarbimise meetodit. Parasitism peremees(suur), parasiit(väike) on elujooksul seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Ressursid liiguvad parasiidi suunas(süsinik ja energia).
Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuures. · ektomükoriisa (väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. · erikoidne mükoriisa kanarbikulistel, mustikas, pohl. · arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel. (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1
Seened Seened kasvavad seal, kus leidub taimi ja loomi. Samblikud ehk lihheniseerunud seened rajavad sobivale pinnasele ise uusi kasvukohti. Seeni ja samblikke kaitstes kaitseme üht olulist osa eluvõrgustikust.
damiseks. 1.2.4. Varieteet ja vorm on tüpoloogilisest mõtteviisist ja vastavast liigikontseptsioonist tulenevad ühikud, sageli ebakindlalt eristatavad. Linné ja tema järglased tähistasid liigisiseseid ühikuid mitte nime, vaid tähe (A; B; a; b; α; ß jne.) või numbri abil (tänapäeval nimetame neid taimede ja seente puhul tinglikult varieteetideks). Eristamine ja nimeta- mine oli lausa moeasjaks möödunud sajandivahetusest peale botaanikas; praegu on see kombeks näiteks lihheniseerunud seente puhul. Bioloogiliselt mõtestatud on ainult alamliigi ja populatsiooni eristamine; sisukas on ka näit. seentel intersteriilsete rühmade ja (parasiitseentel teatud peremees- taimedele) spetsialiseerunud vormide eristamine. - Populatsiooni mõistet käsitletakse geneetika ja evolutsiooniõpetuse kursustes, siin ei korrata. 1.2.5. On kasutatud ka poolliigi mõistet: see on kujunev liik, mis pole veel iseseisva liigini jõudnud. Eriti ornitoloogias on kasutusel olnud ka
Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1. taimeriiki kuuluvad organismid (vetiktaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed e. õistaimed) 2. seeneriiki kuuluvad organismid, sh. lihheniseerunud seened e. samblikud 3. sinivetikad e. tsüanobakterid Binaarne nomenklatuur Võttis kasutusele Karl von Linné Liiginimi koosneb alati kahest sõnast ◦ Esimene nimetus tähistab perekonna kuuluvust, alati suure tähega ◦ Teine nimetus on liiginimi ja enamasti väikse tähega Enamasti on nime järgi märgitud avastaja ja nimetaja initsiaal või perekonnanimi: ◦ L. – Carl Linné ◦ Ach. – Eric Acharius ◦ Fr. – Elias Magnus Fries (1794–1878) ◦ Th. Fr
annaabi.ee 
