Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest arenevad seenehüüfid 5. Väliskeskkonnas peab leiduma sobivaid fotobiondi rakke 6. Seenehüüfidest ja fotobiondi rakkudest areneb soodsate tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas)
fotosünteesivast komponendist Mükobiont on samblikus domineeriv osapool: –seenehüüfid moodustavad põhiosa sambliku tallusest –paljuneb suguliselt Fotobiondina võivad samblikus toimida: •rohevetikad (Chlorophyta) –sageli, umbes 25 perekonna esindajad Trebouxia; Trentepohlia; Stichococcus •tsüanobakterid (Cyanobacteria),varem nimetatud ka sinivetikateks (Cyanophyta) –harvemini, umbes 10% samblikes Nostoc; Gloeocapsa; Stigonema –mükobiondi kasu – saab toitaineid –fotobiondi kasu – varustatud vee ja mineraal-ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen (Ascomycota), harva – kandseen (Basidiomycota, nimeta 3 liiki). sealjuures 3 liiki –kandsamblikud: limane hariksamblik(Multiclavulamucida) kevadine hariksamblik(M. vernalis) –PR turba-sõlgsamblik(Omphalinaumbellifera) Fotosümbiodeemid. Fakultatiivsed samblikud
SAMBLIKUD Uurib Lihhenoloogia Seente sümbioos vetikatega = samblikud FOTOBIONT + MÜKOBIONT = SAMBLIK Samblik on sümbiootiline liitorganism mis koosneb seenest(mükobiont) ja vetikast (fotobiont) Seeneniidid saavad vetikatest org. ühendeid, vetikad kasutavad seeneniitidelt saadud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi Samblikuained- Vaid samblikus leiduvad ained mida sünteesib mükobiont ainult fotobiondi juuresolekul Lihhenoindikatsioon- Teadusharu mis tegeleb keskkonnasaaste määramisega samblike järgi SAMBLIKE KASUTAMINE: 1. Looduskaitses bioindikaatoritena 2. Parfümeeria tööstuses tooraine saamisel 3. Keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel 4. Meditsiinis Samblikud kasvavad väga aeglaselt sest... 1. Risoldiga saab vähe toitu 2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi all ja ei saa piisavalt valgust et fotosünteesida SAMBLIKE ISELOOMUSTUS: 1
Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud paljunemisviis ning seetõttu on neil välja kujunenud mõned erilised paljunemisvahendid (soreedid, isiidid), mida teistel elusorganismidel ei esine. Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida teised taimed ei pruugi taluda. 4 Olulisemad Eesti samblikud Harilik hallsamblik Hypogymnia Physodes (L.) Nyl.
4.1.1. Samblike ehitus Enamikul samblikest on kihiliselt organiseeritud siseehitus. Pealt katab samblikku tihe seenehüüfide põimik ülemine koorkiht. Selle all on õhuke fotobiondirakke sisaldav vöönd ja seejärel paks südamikukiht ehk medulla, mis koosneb hõredalt ja korrapäratult paiknevatest seeneniitidest. Enamasti esineb lehtjatel samblikel veel neljaski tallusekiht tihendunud seeneniitidest alumine koorkiht (Büdel & Scheidegger, 1996). Kõige informatiivsem on neist fotobiondi kiht, mille kahjustused avalduvad esimesena, sest mükobiont on vähem tundlik (Gries, 1996). Talluse anatoomiat vaadeldes saab määrata rakkude 6 paljunemisefektiivsust, fotosünteesiva komponendi konditsiooni, rakukahjustusi, tallusekihtide paksusi, autotroofsuse-heterotroofsuse suhet ja varuainete hulka (Larcher & Vareschi, 1988; Büdel & Scheidegger, 1996; Bjerke et al., 2003). Neid
Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid) Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse
annaabi.ee 
