Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Samblike ehitus ja tähtsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
samblik, seen, samblikud, talluse, sammal, põdrasamblik, vetikas, tsüanobakter, samblikes, talluseks, varsi, kooriksamblikud, põõsassamblikudMiks just neid segi aetakse. Selleks on kaks väga head põhjust. Esiteks, samblike asend looduses on teadlaste seas tuliseid vaidlusi põhjustanud, kuna ligi paarkümmend aastat tagasi käsitleti samblikke eostaimedena, mille tõttu oleks nad eostaimedena olnud praktiliselt samblad, kuid seda nad ei ole. Tänapäeval on jõutud siiski kokkuleppele, et samblikud kuuluvad seeneriiki ja erinevad arengupoolest eostaimedest suurelt. Samuti kõlavad sõnad sammal ja samblik üsna sarnaselt. Samblikud on omakorda veel liitorganismid, kuna samblik koosneb kahest osapoolest: fotosünteesivast komponendist ehk fotobiondist ja seenest. Samblikke sorteeritakse seente järgi, kuna enamikes samblikes on seeneosa nii mahuliselt kui bioloogiliselt samblikus domineeriv osa. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004) Samblike keha ehk tallus on varteks ja lehtedeks eristumata, isegi kui ta väliskujult ja värvilt väga erineb
· Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike · Endosümbioos- sümbioos, kus kaks sümbionti moodustavad uue organismi · Tallus- sambliku keha, pole organeid vms. · Samblikud suudavad kasvada väga viletsal pinnasel(kividel), on mulla tekke pioneerid. · Bioindikatsioon- keskkonna seisundi hindamine elusorganismide abil. · Samblik koosneb: seen + rohevetikas või seen(sümbiont) + tsüanobakter(fotobiont). Sümbioosi tekitavad peamiselt ikkesseened või tsüanobakterid ehk sinivetikad. Seen on sümbioosis heterotroof- hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on
Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud, põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse 6 talluseks ehk rakiseks.Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad
1. Miks nim. samblike keha talluseks? Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. 2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke. Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimite valmistamiseks 5. Kirjelda
kraavikallastel, harvem kõdunenud kändudel. [5] 5. Kokkuvõte 17 Selle töö koostamisel õppisin palju Lohusalu metsast ja seal elavatest samblikest. Tore oli üle pika aja jälle metsas tammuda ja vaadata, mis loodusel varuks. Lohusalu mesast leidsin seitset eri liiki samblaid, olen tulemusega rahul. Lohusalu metsa puudel on palju erinevaid ja huvitavaid samblike, raske oli aru saada, mis on sammal ja, mis on samblik, kuid sain ilusti hakkama. 6. Kasutatud kirjandus 18 1. www.loodusajakiri.ee 2. www.ut.ee/biodida/taiend 3 . www.botany.ut.ee 4. Viktor Masing "Ökoloogia leksikon" 5. www.hkhk.edu.ee/samblikud 6. www.miksike.ee 19
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud......................................................................................................7 3.1.Samblike üldiseloomus
juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid. Primaarseid veeseeni on vähe sest vees ei jätku neile toitu, kuna bakterid jõuavad neist ette
Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad
2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi all ja ei saa piisavalt valgust et fotosünteesida SAMBLIKE ISELOOMUSTUS: 1. Aeglane kasv 2. Substraat- alus millel organismid kasvavad 3. Eriline kasvuvorm, mujal ei esine 4. Sekundaarne ainevahetus, samblikuained 5. Paljunevad: a. Talluse tükkide abil b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber, paiknevad vabalt talluse pinnal c. Isiididega- koosnevad samuti nii seen kui ka vetikkomponendist d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3
-suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus.
Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema
21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi
2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen) Tunnus Taim Seen Loom 1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on 4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline
2)Antibiootikumide valmistamiseks 3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks 4)Hallitusjuustu valmistamiseks Kübarseente tähtsus inimesele: 1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse 3)Lõnga värvimiseks Tähtsus looduses: 1)Lagundavad orgaanilist ainet 2)On toiduks loomadele 3)On sümbioosis taimedega 6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik
Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed aga neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Niisugust algelist taimekeha nimetatakse ka rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi ja ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Aga on ka suurenduseta nähtavaid ehk makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. Näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad
(toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus.
enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad? Nad elavad niidistikuna varjatult mullas, puidus, juurtel, lehtedes jm. Kõige liigirikkamad on seened parasvöötme ja troopika metsakooslustes. Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel. Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Seente ehitus: hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest
rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris) VÕIME piiramatult piiramatult piiratud PALJUNEDA GLÜKOOSI glükogeen tärklis glükogeen VARUAINE
puhtusastme) määramine erineva tundlikusega samblikuliikide olemasolu, katvuse ja vitaalsuse põhjal. Õhu saastatuse taset väljendatakse I-indeksitega, näiteks õhu puhtuse indeksidega (I. A. P. index of atmospheric purity; välmitud Kanadas) ja poleotolerantsuse indeksiga (I. P. index of poleotolerance; välmitus Eestis). Nende näidud on vastavuse SO2 sisaldusega õhus. Lihhenoindikatsiooni andmete järgi koostatakse linnade ja tööstuskeskuste õhu saastuse kaarte. [1] 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid Samblikud on tundlikud organismid. Ühelt poolt on põhjuseks nende sümbiontne olemus tallus on keerukam kui üksikindiviid ega reageeri keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani . Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett,
Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida. Kasvavad kiiresti, lühike elutsükkel ja suhteliselt väike genoom (eukarüootide kohta) Ehitusmükoloogia mõiste. - Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel
Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine Inimesele: 1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid) 2.Äädikas (äädikhappebakerid) 3.Veini tootmine 4.Salaamivorst 5.Hapendatud kurk, kapsas, seen 6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine.
· Kinglooma keha katavad ripsmed, mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikrakkudes on koloroplastid. · Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. · Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites.
Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo
Seente head küljed: Kärbseseen on asendamatu nii pagaritoodete valmistamisel kui õlle pruulimisel ja veini käärimisel ning ravimite valmistamisel. Hallitusseentest tehakse ravimeid, teda kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kübarseened rikastavad toidulauda. Seente halvad küljed: Seened on taimhaiguste tekitajad, haiguste tekitajad inimestele ja loomadele. Seened lagundavad puitu, tekitavad hallitust, rikuvad küüsi ja teraviljasaaki. Samblikud Samblikud koosnevad kahest vastastikku kooselavast organismist. Need organismid on seenes ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise sümbioosi tõttu on samblikud väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele. Samas on samblikud erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud jagunevad: kooriksamblikudteks, lehtsamblikuteks ja põõsassamblikuteks. Sümbioos:
Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid
Ronijuurte tipud eritavad kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel troopilistel orhideedel või näiteks tuntud toataimel monsteral. MÜKORIISA e. seenjuur. Sümbioos seene ja taime vahel juure pinnal. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. 6. Taime mineraalne toitumine. Teada, kuidas ja mida mööda liiguvad mineraalained. Juured imevad mullast vett ja mineraalaineid juurekarvadega. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema (kõrgema
tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine. Suvel paljuneb koppvetikas mittesuguliselt - eostega. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10
Rakuservades esineb kloroplasti lamelli sarnaseid struktuure. Rakk on kaetud kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid
2. Jäätmed, mida saab ümber töödelda 3. Ohtlikud jäätmed mis muudetakse esmalt kahjutuks ja siis viiakse prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse 4. Pakendid 5. Ülejäänud jäätmed, mis sorteeritakse sorteerimisjaamades või viiakse otse prügilasse. ______________________________________________________________________ _____ 13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest; Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomusus ja võrdlus Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda naad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonnatingimused on taimede kasvuks
Seente rakukesta keemiline koostis erineb tunduvalt taimede rakukesta koostisest. Kui viimane koosneb tselluloosist, siis suurema osa seente rakukestas sisaldub kitiin, aine, mis osaliselt moodustab putukate välisskeleti. See on üks iseärasus, mis eristab seeni taimedest. Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Värvuse alusel jaotatakse vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikad elavad põhiliselt vees, kuid üksikud võivad kasvada ka mullas, puutüvedel ja kividel. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja
annaabi.ee 
