1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt valdav annalistlik lähenemine (Annales) , kus sündmusi kirjeldati aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas Märkmeid Gallia sõjast (Bellum Gallicum ) , kus kirjeldas sõjakäike Galliasse 58. – 52. a, iga aasta kohta on üks raamat. Sallustius ( 86-35 v 34 eKr) oma teostes Catilina vandenõu (Coniuratio Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole
ehk religioosne vaatepilt, kus polda kindel jumalate olemasolus, aga ka mitte ateism. Rooma kirjanik ja kõnemees Caesar 100-44, pärit rikkast perest, tegi kiiret karjääri, sai väepealikuks. Sõjakäikude ajal kirjutas väga palju hea stiilitunnetusega, kõnemees. Säilinud kirjandusteosed sõjakäikudest Galliast. Tuntumad teosed : ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Märkmeid kodusõjast". Kasutas lihtsaid sõnu, stiil vaoshoitud ehk klassikaline Sallustius - Pärit madalamast soost plebei. Tegi kiiret karjääri. Säilinud teosed : ,,Catilina vandenõu", ,,sõda Jakurtaga", ,,ajalugu" (käsitleb kaasaegseid sündmusi 60 a ekr). Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul
8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja
on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus. Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika(teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu (pax) on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust. 2
1. saj eKr hakkas kaduma võõrainestik, valitsevaks said proosavormid. Kirjanike rolli hakkasid enam täitma poliitikud. Sel ajastul loodi klassikaline kirjanduskeel ning kuldsest ajajärgust on pärit väljapaistvamad kõned. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Tähtsamaiks proosaautoreiks 1. saj eKr olid: Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus ja Titus Livius Luuletajad: Titius Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus ja Octavianus Augustus. 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kujunes tõeliseks rooma kunstproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina keelt, muutis selle nõtkeks ja ilmekaks, võimeliseks väljendama kõlavaid ja kauneid varjundeid. Tema pärand koosneb 58 kõnest, 12 traktaadist retoorika ja filosoofia alalt ligi 800 kirjast (ületab mahult iga muu rooma kirjaniku säilinud produktsiooni)
Esindajaid: Ennius, Lucilius, Horatius, Iuvenalis. Teemasid: ahnuse, pimedate kirgede, silmakirjalikkuse jm negatiivsete iseloomuomaduste kriitika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, korruptsioon, rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato) Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) Epistolograafia (kirjad, aga mis olid mõeldud tegelikult laiemale publikule lugemiseks, nt Cicero taas, ka Plinius noorem) Biograafia (Tacitus, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes
Napoleoni imperiaalne ideoloogia vallutus + missioon heatahtlik impeerium prantsuse rahvas kui esimene kõigi seas, eeskujuks teistele idee taasühendada Euroopa Vabadus, võrdsus vendlus UusRooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. eristus: ori ja vaba mees ori on peremehe meelevallas ning peremehel on õigus igal hetkel tema ellu sekkuda teise meelevallas olemine muudab inimese orjameelseks Rooma ajaloolased (Sallustius, Livius, Tacitus) vabariigis on kodanikud vooruslikud ainuvalitsuses valitseb orjameelsus filosoofid kutsuvad üles vabadust ka hea valitseja vastu kaitsma Machiavelli uusRooma vabariiklik vabadusekäsitus. suurim võimalik hüve on vabadus ehk vaba elu vabadus on võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses kui valitseme iseennast, oleme vabad vabariik püsib vaid siis, kui täidetakse seadusi
traditsioonide toetamiseks (konservatiivne eesmärk) Retseptsiooni järgi tuleb ka mõista osalejate tundeid antiigi vastu. 29.Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased, autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel) Venemaal: Aisopose valmid, Homerose-paroodia „Konnade ja hiirte sõda“ 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid) Vürst Kurbski (1528-1583);Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 30.Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19
Livius Andronicus ja tema ,,Ladina Odüsseia". 56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses? Ajaloo vallast kindlasti Aeneise naasemine Troojast (kõigepealt Enniuse ,,Annales", siis Vergiliuse ,,Aeneis"). Kirjutatud on ka Puunia sõdadest (Naevius ,,Bellium Punicum", milles räägitakse Aeneisest). Catilina vandenõu mahasurumiseks kirjutas Cicero teose ,,Kõned Catilina vastu". Sallustius on samuti Catilina kõnedest kirjutanud. Caesar kirjutas kaks teost, esimene oli ,,Märkmeid Gallia sõja kohta", teine aga ,,Märkmeid kodusõjast" - sõda tema ja Pompeiuse vahel. Titus Livius on kirjutanud ,,Linna asutamisest alates", mis hõlmab nii müütilist kui ka tegelikku ajalugu, nt Romuluse ja Remuluse lugu tema kaudu teatud (müüt). Müütilisema nurga alt ehk Apuleiuse ,,Kuldeesel", kus on mainitud ka Isise kultust ja kirjas mitmeid kunstmuinasjutte. 57
erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Vastus: Lugejaarvamuslik? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? Vastus: USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) Venemaal : Aisopose valmid, Homerose-paroodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27
Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) 10 Venemaal : Aisopose valmid, Homeroseparoodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski
Väärtustekriisi ajastu 16.sajandi Euroopa (hakati väärtusi ümber hindama). Preisi kuinngas Friedrich II (1712-1786) - ,,Monarhistlik valitsus on kõigist valitsusvormidest parim või halvim, vastavalt sellele, kuidas teda administreeritakse." 14.-15. saj Itaalia poliitiline humanism Hariduse võidukäik, ajaloolased taasavastasid Euroopa jaoks antiigi pärandi. Rooma autorid : Cicero, Seneca, Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini : filosoofia ja retoorika. Filosoofia jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks, see võis kirjeldada vooruslikku tegu, aga motivatsiooniks on vaja retoorikat, mis õigete sõnadega suudab inimesi mõjutada käituma voourslikult. Selline haridus oli palju praktilisem kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Poliitilised voorused humanismis Valitsemise ülim eesmärk :
60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. Rooma kirjaduse kuldse ajastu (80 eKr 14 pKr) alguses jõudis proosa kõrgtasemele, klassikalise ladina keele väljakujunemine ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud ja sõjamehed. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Tähtsamad rooma kirjanduse proosaautorid olid Cicero, Caesar, Sallustius, Lucretius, Catullus ning Livius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero (106 - 43 eKr) kirjandusliku pärandi moodustavad kõned (4 kõnet Catilina vastu), retoorikaalased (,,Kõnemees") ja filosoofilised teosed (,,Riigist"). On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena. Ta teoste sünastus on ladus, rikkaliku sõnavaraga ja elegantse stiiliga. Cicerolt on säilinud üle 900 kirja, mis on asendamatud ajalooallikad Rooma vabariigi lõppjärgust. Tema teeneks on ka
Esindajad: Cato (,,Põllumajandusest"), Celsus (,,Meditsiinist"), Frontinus (,,Akveduktidest"). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad? Kesksed ideed: esivanemate tava, minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus, ajalugu kui õpetaja, ajalugu taotleb esteetilist elamust. Oli suur osakaal moraaliteemadel, vabaduse/võimu suhe, Rooma areng moraalselt langevas joones. Tähtsamad esindajad: Cato Vanem, Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus. 131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? 132. Nimeta Rooma epistolograafia olulisemaid esindajaid. Cicero, Plinius Noorem, (Seneca) 133. Nimeta Rooma teaduslik-tehnilise proosa esindajaid, too näiteid käsitletud valdkondadest. Cato (põllumajandus), Celsus (meditsiin), Vitruvius (arhitektuur) 134
Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes.
aristokraatlik (senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. Segavalitsus Võimude lahusus. 3 ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1) Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Praktilisem haridus kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema? Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne.
Selles riigis kuulus aga juht roll prantslastele, kes on oma tsiviliseerituse ja heatahtlikkusega eeskujuks ka teistele. Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vastandati orja ja vaba meest, kelle seisund on erinev. Ori on peremehe meelevalles, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda. Teise meelevallas olek muudab inimsese orjameelsemaks. Rooma ajaloolased Sallustius, Livius ja Tacitus rakendasid vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil. Vabariigis on kodanikud vooruslikud, aga ainuvalitsuse puhul pole voorusi ega suuri tegusid, vaid valitseb orjameelsus. Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi he avlisteja puhul. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on vabadus suurim võimalik hüve. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses
sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus, Titius Livius <- proosa Titus Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus <- luuletajad 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. 37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Teosed: ,,Commentarii de bello Gallico" (,,märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/51 a talvel. Tema sulest 7 raamatut. On kirjutatud kui kõrvaltvaataja silmade läbi, kirjutas endast 3
võimatu) 14.-15. saj. Itaalia poliitiline humanism au (monarhi enesepiiramine, ühiskondlik ebavõrdsus). Ka võltsau töötab Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma hirm (monarh ei usalda rahvast, rahvas kardab monarhi; pugejalikkus) autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus Montesquieu monarhiatest 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine + motivatsioon). Monarhia on “geniaalne masinavärk, kus vedrude ja rataste arv on Praktilisem haridus kui antiikfilosoofia minimeeritud” Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi
,,Kodusõjast" kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Pealkiri Pharsalose lahingu järgi. Mineviku Rooma, kes on uhke oma vabadusele ja seaduslikkusele, hukkub kodusõjas selline on Lucanuse põhikontseptsioon. 49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? * Cato (234 149) vanim ajalookirjanik, lõi entsüklopeedilise teose ,,Alged" (,,Origines) itali hõimudest * Caesar, ,,Märkmeid Gallia sõjast", ,,Märkmeid kodusõjast" *Gaius SALLUSTIUS (85-35) ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jugurthaga", ,,Historiae" kujutab kaasaja ajalugu. Tema mõjul kujunes välja Tacituse stiil. * Titus Livius ,,Linna asutamisest alates" Rooma linna ajalugu * Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", ,,Historiae" autori kaasaeg, algab 69. aastaga, ,,Annales" sündmused enne Historiae aega 14. 68. a, kirj hiljem * Lucanus, ajalooline poeem ,,Kodusõjast", käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel.
pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Roomas toimis seisundipõhine erinevus: ori versus vaba mees. Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda. Ehkki ta ei pruugi seda palju teha, muudab teise meelevallas olek inimese orjameelseks. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendasid vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil: · Vabariigis on kodanikud vooruslikud · Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. 24
· Locke'ist lähtuv vabadus kui `vabadused' - inimese `loomupärased õigused', mida valitsus peab tagama ning ei tohi piirata ilma inimese nõusolekuta · Rooma vabariiklik vabadus · Eristus: ori versus vaba mees (seisundi erinevus) o Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus tema ellu iga hetk sekkuda o Ehkki ei pruugi seda palju teha, muudab teise meelevallas olek inimese orjameelseks · Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusmõistet eri valitsuskordade analüüsil: o Vabariigis on kodanikud vooruslikud o Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus · Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. · Uus-Rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli
Teemad, mida käsitleti (hiljem rohkem filosoofilise kirjanduse rida): vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm. Autoreiks olid enamasti sõja-ja poliitikataustaga mehed, tegevpoliitikud, aga mitte "kabinetiõpetlased" (v.a Livius). Ajalookäsitlused olid etnotsentristlikud ehk orienteeritud kitsalt Roomale, puudusid maailmajaloo käsitlused. Suured ajalookirjanikud olid Cato Vanem, Gaius Iulius Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus. 131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. Eristati monumentaalajalugu (pikem periood), ajaloolist monograafiat (üks sündmus, sündmuste ahel või isik), kommentaarivormi (nt Caesar) ja etnograafilist ajalooproosat (Tacitus). 132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Cicero 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid
ülbeks ja südamelt kalgiks. a) moraalifilosoofid (nt Cato 4) Patriootiline argument: klassikalise Distihhonid, Aisopose valmid,Cicero antiigi õpetamine on Inglismaa mõju kõned, kirjad, traktaat Kohustustest USAle. Inglismaal on teised olud ja jt.) prioriteedid, seal tegelgu inimesed b) ajalooteosed (Livius Linna antiigiga, USAs pole see rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) vajalik. => praktiline väärtus, moraalne ja 5) Poliitiline argument: klassikaliste poliitiline tarkus. keelte õpetamine on vastuolus riigi Luuletajaid (Homeros, Vergilius, võrdõiguslikkuse (egalitarismi) Horatius jt) hinnati vähem põhimõttega, sest kõigile seda ju ei Kolledzis ka ülevaatekursused võimaldatud. Kreeka ja Rooma olmekultuur ja ajalugu. PARADOKSID:
Stiil oli segu erinevaist Kreeka stiilidest. Säilinud kõned on kirjanduslikud töötlused, mis on mõeldud avaldamiseks. Kohtukõnede kõrval tegeles ta filosoofiliste tekstide ja kõnekunstiteooria alase kirjandusega. Proosat kirjutas Caesar, nt Gallia sõdadest. Ta olevat olnud ka äärmiselt hea kõnemees. Titus Livius kirjutas meeletult mahuka teose Rooma ajaloost ,,Ab Urbe Condita Libri" ta tahtis kirja panna Rooma rahva virkuse. Veel kirjutas Sallustius. Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse
Selles seisnebki too uduusus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed
Esmalt tuleb see voorus ära tunda ja seejärel teda vastavalt vooruse ideaalile kasvatada. 14.15. saj. (renessansi) Itaalia poliitiline humanism Arvati, et inimestes on potensiaal saada ükskõik kelleks, saada nii halvaks kui heaks, kuid inimene sünnib ,,puhtalt lehelt". Nature vs nurture tänapäeva debatid. · Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus · 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Tollal oli retoorika põhimõte see, et õigesti kõnelemine paneb ka võrdväärselt käituma. Nt mineviku kritiseerimine paneb õigesti käituma kaasajas. Praktilisem haridus kui Platoni ja Aristotelese filosoofia · Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema? Selleks
Napoleoni "heatahtlik impeerium". Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee: luua ,,Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega". Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Eristus: ori vs vaba mees (seisndi erinevus). Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus sekkuda Meelevallas olek muudab inimese orjameelseks. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusemõistet valitsuskordade analüüsil: Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, kuna valitseb orjameelsus. Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma isegi hea valitseja vastu 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimete jaoks on suurim võimalik hüve vabadus (lebertá) ehk vaba elu
Vabadus vastandus orjusele ehk vaba inimene on see, kes ei ole ori. Ori on oma peremehe meelevallas, tegutseb tema tahtel ja tema heaks. Kuigi peremees ei pruugi koguaeg käske rakendada, siis juba fakt, et ta võib seda teha, muudab inimese orjameelseks (lipitsevaks, tal puudub initsiatiiv jne). Inimeste iseloom muutub orjameelseks, neil puuduvad eesmärgid, nad kaotavad oma eneseväärikuse, oma tõelise inimlikkuse proovivad oma peremeest ära kasutada ja teda petta. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus vaatlesid vabadust eri valitsuskordades. Nad ütlevad, et Vabariigis, kus inimesed ei ole kellegi meelevakkas, on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, vaid valitseb orjameelsus (kuna nad on valitseja meelevallas). Siit järeldati, et kodanike omavalitsus muudab inimesed vooruslikumaks, paneb nad paremini käituma. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma ja välja astuma isegi heade valitsejate vastu
annaabi.ee 
